Obsah (6)

§ 121§ 183§ 64§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-16-11039 Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Viru Vangla Viru piirkonna kolmanda üksuse kolm

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aastase vangistusega ja

§ 183

lg 2 p 2 järgi 9 kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.10.2016-18.10.2016, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja kestel pidi A S täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 ja lg

§ 75lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust.

Otsus jõustus 11.02.

1. Kriminaalhoolduse algus 11.02.2017 ja lõpp 26.07.
2. Erakorralise ettekande kohaselt: A S on rikkunud talle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.01.2017 otsusega nr 1-16-11039 pandud kohustust: mitte tarvitama alkoholi. 02.12.2017 kell 03.30 pidasid Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinikud aadressil Endla tn 9 kinni A Si, kes jooksis eest ära. Tal kontrolliti joovet. Indikaatorvahendi näit oli 1,18 mg/l kohta. (tl 48, tl 50-53) 05.12.2017 antud seletuses kirjutas A S, et tarvitas alkoholi reede õhtul koos tuttavatega. Tähistasid tuttava sünnipäeva. Alkoholi tarvitas, sest tahtis lõdvestuda. Mäletas, et tal on alkoholi tarvitamise keeld aga kõik juhtus nii kiiresti. (tl 49) A Si katseaeg algas 26.01.
3. 1 Esmakohtumine, mille käigus tutvustati kriminaalhooldusalusele talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, toimus 09.03.
4. (tl 5) A Sil ei ole katseajal esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. (tl 4) Ta on jätnud kriminaalhooldusametnikule kohusetundliku ja püüdliku noormehe mulje. A S õpib xxx erialal II kursusel. Heade õpitulemuste tõttu on makstud talle stipendiumi. Kriminaalhooldusametnik märgib, et ajavahemikus 06.04.2017-06.10.2017 olid A S ja tema vanemad suunatud mitmedimensionaalsesse pereteraapiasse. Ilmnes, et kriminaalhooldusaluse emal on tõsised probleemid alkoholi kuritarvitamisega ja noormees, ei saa kodust piisavat emotsionaalset tuge. Leidub juhtumeid, kui A S ei taha koju minna ja hulgub sõpradega linnas ringi. 02.11.2017 toimus mitmedimensionaalse pereteraapia töö lõpetamisega seoses KohtlaJärve linnavalitsuses ümarlaud, kus osalesid terapeut O I, kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi, A S ning lastekaitsetöötajad E A-S ja T T. Kriminaalhooldusaluse ema I Sa oli lubanud osaleda kokkusaamisel, kuid ei tulnud. Antud arutelul leiti, et A S on motiveeritud käituma seaduskuulekalt ja tegelema oma probleemidega, kuid alati ole tal selleks sisemist jõudu. Nüüd on tal tekkinud Kohtla-Järvel uued kaaslased, kellel on probleeme õigusrikkumistega ja ta ei suuda nendega suhtlemisest hoiduda. Leiti, et A Sil oleks otstarbekas osaleda psühholoogi nõustamisel, et aidata tal leida sisemisi ressursse, et mitte olla mõjutatud kaaslaste poolt A S i käitumine on muutunud alates käesoleva aasta sügisest. Kriminaalhooldusametnikule on laekunud korduvalt informatsiooni, et ta veedab tihti aega noorukitega, kes tegelevad õigusrikkumiste sooritamisega ja vähemalt osad neist on ka kriminaalkorras karistatud. Lähtudes ülaltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku muuta A Sile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.01.2017 otsusega nr 1-16-11039

§ 75lg 2 p 7 järgi pandud kohustust - mitte suhtlema A Š ja R Vga.

Uueks kohustuseks määrata - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et antud kohustus vähendaks negatiivsete kaaslaste mõju A Si käitumisele, mis omakorda vähendaks uue kuriteo riski. Kriminaalhooldusametnik märgib, et A S on andnud nõusoleku mitte suhtlemiseks kriminaalkorras karistatud isikutega. Vastavalt

§ 74

lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt Kr

MS § 427 lg 1 otsustab

§ 74

lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu A S on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning nimetatud rikkumistele tuleb reageerida. 2 Arvestades seda, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud mõningate mööndustega ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et isiku käitumine oli enne sügist eeskujulik ning kriminaalhoolduse kontrollnõuete osas rikkumisi ei esinenud vaid rikkumised ilmnesid, kui isik hakkas suhtlema uute tuttavatega. Seega kohtu hinnangul on uute tuttavate tekkimine ja kriminaalhoolduse kontrollnõuete rikkumine otseses seoses, mida on võimalik vältida isikule täiendava kohustuse määramisega. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et täiendav kohustus motiveeriks A Sil edaspidiselt suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning aitaks vähendada kaaslaste mõju tema käitumisele, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Täiendava kohustuse muutmine aitaks tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärke. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks muuta A S katseajaks määratud kohustust mitte suhtlema A Š ja R Vga, uueks kohustuseks määrata täiendav kohustus mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 14.12.2017 erakorraline ettekanne A Sile Viru Maakohtu 26.01.2017 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse muutmiseks rahuldada. Muuta A Sile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.01.2017 otsusega nr 1-16-11039

§ 75lg 2 p 7 järgi pandud kohustust – mitte suhtlema A Š ja R Vga.

Uueks kohustuseks määrata A Sile Viru Maakohtu 26.01.2017 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus – mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata. Määruse ärakiri saata süüdimõistetule A Sile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Inna Kirsipuu kohtunik 3