Obsah (4)

§ 68§ 69§ 218§ 184

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 6. veebruar 2018 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-6191 (2330,17,006540) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõh

§ 68lg 2 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg 27.

november kell 15:40 kuni 28. november 2017 kell 15:40, s.o 1 päev. Seega kuulub kandmisele 29 päeva aresti.

§ 69

lg 1 alusel asendati karistus 29 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Maakohus leidis karistust mõistes, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestas, et E.K töötab. Varem on teda väärteokorras karistatud korduvalt, sh NPALS § 151 lg 1 alusel. Varasemalt on talle NPALS § 151 lg 1 alusel mõistetud nii rahatrahvi kui aresti. Rahatrahvid on tasumata, mistõttu ei ole otstarbekas E.K-le rahatrahvi määrata. Kuna E.K on jätkanud analoogsete rikkumiste toimepanemist, tuleb teda karistada arestiga. Arvestades E.Keo raskust, on süü keskmine. Süüd suurendab varasem karistatus samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning süüteo toimepanemine kavatsetult. Vaatamata varasematele karistustele (viimane karistus oli 30 päeva aresti), jätkab E.K süütegude toimepanemist. Seega saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, tuleb E.K karistada maksimaalse arestiga, mis on 30 päeva. Karistusaja hulka tuleb arvestada 1 päev, mil E.K oli väärteomenetluses kinni peetud. Arvestades, et isikul on püsiv töökoht, on võimalik asendada arest üldkasuliku tööga.
2. Kohtuväline menetleja vaidlustas maakohtu otsuse ja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus asendas aresti üldkasuliku tööga. Kohus ei ole arvestanud süüdlase süü suurust ja tema isikut iseloomustavaid asjaolusid. Määratud karistus ei vasta süü suurusele. Üldkasulik töö on võrreldes arestiga leebem karistus. E.K on korduvalt karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Viimati määrati talle
3. a juulis 30 päeva aresti. Käesoleval juhul ei ole aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud. Piisav alus ei ole ka isiku töötamine, kuivõrd aresti saab määrata ka ositi. Maakohus ei ole arvestanud sellegagi, et tegemist on isikuga, kellel on narkootikumidega probleemid ning kes seadusandja arvamusel ei sobi üldkasulikule tööle (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015.

§ 69komm 2.3.3 ja RKKK 3-1-1-87-08, p 13).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja põhistab oma otsust järgmiselt.
2. Viru Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et E.K on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustanud. Küll aga leiab kohtuväline menetleja, et E.K karistuse asendamine oli arvestades menetlusaluse isiku väärteo raskust ja tema tausta põhjendamatu.
3. Ringkonnakohus märgib, et aresti asendamine üldkasuliku tööga on kohtu kaalutlusõigus. Praeguses asjas nähtub, et maakohus on karistust asendades ainsa asjaoluna välja toonud, et E.K on töökoht. Kohtuväline menetleja seevastu leiab, et maakohus jättis arvestamata, et kohus peab lisaks üldkasuliku töö obligatoorsetele formaalsetele eeldustele välja selgitama kas isik on asenduskaristuseks sobiv.
4. Apellatsioonikohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid. Ka Riigikohus on lahendis nr 32 1-1-87-08 leidnud, et isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kui tema isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö täideviimist.
5. Antud juhul on E.K kohtuistungil kinnitanud, et ta tarvitab narkootilisi aineid perioodiliselt (tlk 12). Karistusregistri andmetel on E.K korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 151 eest, samuti on teda karistatud väärteokorras

§ 218, aga ka kriminaalkorras süstemaatiliste varguste ja kelmuste eest.

Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kohtumenetluses on kriminaalasi nr 1-17-9371, kus E.K süüdistatakse muuhulgas narkootiliste ainete käitlemises

§ 184lg 2 p-d 1,2 järgi.

Süüdistusaktist nähtub, et osa omandatud narkootilisest ainest tarvitas E.K ise ära. Käimasolev kriminaalmenetlus ja asjaolu, et E.K on lühikese aja jooksul alust juba teist korda süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 järgi, näitab, et tegemist on narkootilistest ainetest sõltuvuses oleva isikuga. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub E.K riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik. Ehkki E.K väitis kohtus, et ta töötab kojamehena, on see kaheldav, kuna ta ei ole tasunud määratud rahatrahve ja on ka ülekuulamisel (

1. novembril 2017) väitnud, et ei tööta.
2. Ilmsed sõltuvusprobleemid narkootikumidest võivad takistavad E.K üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Seetõttu tuleb juhindudes VTMS § 148 p 4 ja § 151 lg 3 p 3 järgi maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus asendas E.K-le mõistetud aresti üldkasuliku tööga ja määras selle tegemise ajaks kolm kuud alates otsuse jõustumisest. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. 3