lg 5), mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata Aleksandr Surgutskile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma ettenähtud sõltuvusravile; mitte suhtlema teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).
Määrata Aleksandr Surgutski katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Aleksandr Surgutski suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Surgutski karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Aleksandr Surgutskilt menetluskuluna riigituludesse 102,96 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Rein Napa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Aleksandr Surgutskile kriminaalasjas nr 1-12-4379 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.09.2012.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 5 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 1 kuu 5 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise algust Aleksandr Surgutski vanglasse karistuse kandmisele saabumisest, milleks anud juhul oli 01.08.2016. Tartu Vangla esitas 20.12.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Surgutski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kolmel korral, käesolevalt kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on karistatud röövi eest mis on toime pandud grupis ning avaliku korra raske rikkumise eest grupis. Röövi osas kuriteo ajendiks majandusliku kasu saamine, avaliku korra raske rikkumise puhul ajendiks puudulik probleemilahendusoskus, soodusteguriks sõltuvusprobleemid (alkohol) ning grupi mõju. Kuritegusid iseloomustas ettekavatsetus. Käesolevat vangistust kannab arvutikelmuse eest. Kuriteo ajendiks majandusliku kasu saamine, soodusteguriks grupi mõju. Kuritegu iseloomustas ettekavatsetus. Viimase toime pandud kuriteo puhul puudub vägivalla komponent. Kinnipeetav A. Surgutskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Perioodil 26.09.2016-28.08.2017 õppis kinnipeetav kutseharidussüsteemis keevitaja erialal, mille lõpetas. Perioodil 22.02.2017 - 11.06.2017 osales riigikeele B1 taseme kursusel. Tagasiside: Läbis kursuse, lõpetas eksamitulemusega 95,95% võimalikust punktisummast. Räägib väga hästi, kirjutades teeb ka vigu. Perioodil 13.04.2017 - 15.06.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening". Tagasiside: Läbis sotsiaalprogrammi täies mahus, manuaali järgi. Osales aktiivselt ja avatult. On võtnud oma tegude eest vastutuse osaliselt - süüdistab n.ö sõpru, kes teda jooma kutsusid. Oma sõnul väärtustab väga oma perekonda ja ei taha neile haiget teha. Programmi alguses ei osanud näha iseenda poolt tehtud valikute tähtsust oma elus. Kinnipeetava jaoks oli normaalne enne käituda ja siis mõelda. Samuti tunnistas kinnipeetav, et on teiste poolt suhteliselt mõjutatav, ei tahtnud näida "memmekana". Programmis arutletud palju tunnete üle, samuti selle üle kui tähtis on teiste (perekond, lähedased) mõistmine ja nendega arvestamine. Selgitatud mitteverbaalse kommunikatsiooni tähtsust suhtlemisel teistega, samuti oma tunnete ohjamisest ja selle tähtsusest elus. Vesteldud ka tulevikuplaanidest ja vajadusest püstitada vabanedes enesele reaalselt teostatavad eesmärgid. Perioodil 18.09.2017 - 27.09.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Õige hetk". Tagasiside: Sotsiaalselt avatud. Suhtlemisvalmidus, oskus leida oma koht ühiskonnas ja kohanduda selle nõudmistega. Tegutseb pigem hetke ajel. Osalus programmis hea. Oli motiveeritud kaasa töötama, arutlema, ennast analüüsima. Tõi näiteid elust ja seostas materjaliga. Kodutööd tehtud õigeaegselt ja korralikult. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on sõnades olemas. Edaspidi vajadusel suurendada eneseusku ja kindlust probleemide lahendamiseks, enda käitumise eest vastutuse võtmiseks ja pingetega toimetulekuks. Üldiselt eluhoiak positiivne. Tagasisidemes väitis, et teatud asjad said ümbermõtestatud ja seega oli see heaks kogemuseks. Perioodil 28.08.2017 - 05.11.2017 osales vangla majandusabitöödel. 31.10.2017 Sotsiaalsete oskuste treeningu jätkuvestlus Tagasiside: Rääkisime kinnipeetavaga mõjutatavusest, valikutest, vastutusest ja eesmärkidest vabanedes. Meenutas treeningust ``Ei`` ütlemist, loodab seda vabanedes sama hästi kasutada, nagu praegu on mõelnud. Kinnipeetav ise rääkis lisaks veel kriitikast ja tunnetest, mis meenus treeningust. Alates 06.11.2017 kuni käesoleva ajani osaleb tööhõives järelevalveta väljaspool vanglat OÜ Tartu Uksetehases. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 45%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Ohustatud on avalikkus. Oht seisneb röövi toimepanemises, avaliku korra raskes rikkumises. Oht on kõige suurem kui isik soovib saada majanduslikku kasu, tarvitab alkoholi, suhtleb kuritegeliku mõtteviisiga isikutega ning oskamatuse korral oma probleeme lahendada. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime panemise tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla toetab tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Aleksandr Surgutski lähivõrgustikku kuuluvad elukaaslane A. B. ja nende kolm ühist last: poeg XXX ja kaksikud tütred XXX ja XXX ema O. S. ja vanaema G. S. Kinnipeetav A. Surgutskil on veel ka kaks õde –vanem õde on juba 20 aastane ning noorem õde on 4-aastane. Väga head suhted on ka kasuisa A. F. Oma bioloogilist isa ei ole A. Surgutski näinud, kuna enne tema sündi läks isa sõjaväkke Ukrainasse, tema ema kolis Eestisse oma ema juurde ning niimoodi katkesid tema vanemate suhted. Ema O. S. hakkas kokku elama A. F, kui A. Surgutski oli umbes 3 -kuune. Kinnipeetava elukaaslane A. B. kirjeldab A. Surgutskit kui väga head meest ja isa, kuid paraku on mees olnud tema hinnangul sõprade poolt mõjutatav, ei ole osanud „EI“ ütelda. Vanaema kiidab A. Surgutskit kui väga head ja hoolivat lapselast. Ka vanglast helistab vanaemale kord paari nädala tagant. Tema sõnul on kinnipeetav Surgutski elanud lapsena 1.klassist kuni 5.klassini tema juures Kiviõlis ning oli koolis väga tubli õpilane. Umbes 6.klassis kolis A. Surgutski tagasi ema juurde Tartusse. Ema O. S. kirjeldab, et Aleksandr õppis väga hästi kuni 7.klassini. Ema tunneb end veidi süüdi, kuna võttis koolivaheaegadel Andrei Surgutski endaga tööle kaasa XXX (OÜ S. G.) ning sealt sai tema arvates A. Surgutski „raha maitse suhu“ ning läks edasiõppimise asemel tööle. Oma parimaks sõbraks nimetab kinnipeetav elukaaslast A. B. A. Surgutski leiab, et kuigi tal on olnud palju tuttavaid, ei olnud nende seas sõpru. Ta on aru saanud, et parem on sellistest „sõpradest“ eemale hoida. Pealegi on tal piisavalt suur tugivõrgustik, kellele toetuda. Ka A. B. kinnitab, et kinnipeetav Aleksandr Surgutski ei suhtle enam vanade tuttavatega. Kinnipeetav helistab vaid pereliikmetele, tihti isegi mitu korda päevas. Peale vabanemist asub kinnipeetav Aleksandr Surgutski elama oma elukaaslase ja laste juurde aadressil XXX. Tegemist on väikse kahetoalise mugavustega üürikorteriga, kuid laste kasvades jääb perele väikseks. Aleksandr Surgutski elukaaslane A. B. on hetkel lapsehoolduspuhkusel ning elab peretoetustest. Korteri üüri maksmiseks on vajanud sotsiaaltoetust. Poeg XXX ja nüüd ka tütred XXX ja XXX käivad lasteaias. Tüdrukud alustasid lasteaias käimist sel sügisel ja on üsna tihti haiged. A. B. ootab veel veidi, kuni läheb tagasi tööle K. k.. Kinnipeetava ema O. S. töötab kaubanduskeskuses T. puhastusteenindajana. Aleksandr Surgutski on täiesti veendunud, et leiab vabanemisjärgselt kiiresti töökoha. Enne vangistust töötas OÜ S. G. saeraami töölisena. Varasemalt on töötanud E. tootmistöölisena, on saanud ka tisleri kutseoskuse. Vanglas on omandanud keevitaja kutsehariduse. Kutseoskused annavad talle hea eelise tööturul. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab teist korda ja arvutikelmuse eest. On omandanud keevitaja eriala, läbinud programmid Õige h etk ja Sotsiaalsed oskused, omandanud riigikeele ja praegu on avavanglas ning käib Tartu Uksetehases tööl. Töö meeldib ning kui saab välja, jääb sinna. Nüüd on Elvas keevitajana ka tööd. Elama hakkaks abikaasa ja lastega, kaksikud on 2-aastased ja poeg on 5-aastane. Poeg teab, kus isa on ja ootab iga päev koju. On kodukülastusel ka käinud. Peale abikaasa saavad veel aidata vanaema, ema ja kasuisa, suhted on kõigi vahel head. Alkoholiga olid probleemid. Ei taha enam mõeldagi sellele. Kõik mis on juhtunud, on alkoholist, praegu on vaja mõelda, laste ja naise peale. On valmis alkoholist loobuma ja vajadusel läheb ravile. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Surgutski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Surgutski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja isik kannab teist reaalset vangistust. Viimasele karistusele on muuhulgas juurde liidetud 23.03.2010.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu alates 06.11.2017.a kuni käesoleva ajani ilma järelvalveta tööl väljaspool vanglat. Isiku puhul on positiivne, et vabanemise korral omab ta elukohta. Samuti on isik osalenud vanglas sotsiaalprogrammides, keeleõppes, omandanud keevitaja eriala ja osaleb tööhõives. Isikul on toetavad lähedased. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Samuti on negatiivne asjaolu, et vabanemise korral puudub isikul töökoht ning isik on viibinud juba eelnevalt kahel korral kriminaalhooldusel ning sellel ajal sooritanud uued kuriteod. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Aleksandr Surgutski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Aleksandr Surgutski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. Kaitsja leiab, et Aleksandr Surgutski võib tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav on vangistuse ajal käitunud eeskujulikult. Ta on läbinud 2 sotsiaalprogrammi ja läbinud riigikeele B1 tasemel. Omandanud samuti keevitaja eriala ja leidnud endale hea ja tasuva töö. Nendel põhjustel toetab kaitsja ennetähtaegset vabastamist, millega kaasnevad kriminaalhoolduse kohustused ja keeld mitte tarvitada alkoholi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Surgutski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Aleksandr Surgutski kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksandr Surgutski karistusaega hakati arvestama alates 01.08.2016.a. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Surgutski ära kandnud temale määratud karistusest pisut alla 1 aasta 6 kuu, so. üle 2/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§ -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub kinnipeetav oma elukaaslase ja laste juurde aadressil XXX. Vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseadu se (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi alkoholi tarbimisest loobuda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Aleksandr Surgutski katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna kohus on piisavalt veendunud, et isik suudab vabadust hinnata ja elada edaspidi õiguskuulekalt. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on isikus toimunud olulised positiivsed muutused ning võib loota, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Aleksandr Surgutski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 29.01.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 29.01.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi ku lude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 102,96 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 102,96 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Surgutskilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.