4-17-1139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-1139 Kohtukoosseis ringkonna

§ 201

lg 2, § 207 ja § 242 lg 1 järgi ning NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. juuni
2. a otsus Apellant Menetlusalune isik V.D (ik XXX, elukoht XXX; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku V.D apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni saab esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusalune isik saab esitada kassatsiooni ainult advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooni esitamiseks on võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega mõisteti V.D süüdi

§ 201

lg 2, § 242 lg 1, § 207 ja NPALS § 151 lg 1 järgi.

§ 201lg 2, § 242 lg 1, § 207 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest karistas kohus Kar

S § 63 lg 1 alusel V.D 5-päevase arestiga. NPALS § 151 lg 1 järgi karistas maakohus V.D 15-päevase arestiga. 1 4-17-1139 Maakohus määras, et aresti kandmisele tuleb V.D asuda hiljemalt vahetult peale kriminaalasjas nr 17231700772 vahi alt vabastamist/tõkendi tühistamist või karistusena mõistetava reaalse vanglakaristuse kandmiselt vabanemist.

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani N.

Girgorjevi toime sellega, et juhtis 27.11.2016 kell 10.15 Tallinnas Uus-Kalamaja 6 juures suunaga Noole tänava poole mootorsõidukit Volvo S40 registreerimismärgiga XXXXXX, kuigi ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ega omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

§ 207

järgi kvalifitseeritav väärtegu seisnes selles, et V.D juhitud autol oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani V.D toime sellega, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani N. grigorjev toime sellega, et ta oli 17.09.2016, 08.11.2016 ja 29.04.2017 tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Maakohus märkis otsuses, et kohtule teadaolevalt viibib V.D vahi all kriminaalasjas nr 17231700772 (I kd lk 91-94). Seetõttu ei ole teada, millal V.D oleks võimalik temale mõistetud areste kandma asuda. Seda arvestades asus kohus seisukohale, et V.D peab temale mõistetud arestide kandmisele asuma vahetult peale kriminaalasjas nr 17231700772 kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamist või karistusena mõistetava reaalse vangistusliku karistuse kandmiselt vabanemist. Sealjuures tuleb nii NPALS § 151 lg 1 eest mõistetud 15 päeva pikkune arest kui

§ 201

lg-s 2,

§ 242

lg-s 1 ja

§-s 207 sätestatud liiklusrikkumiste eest KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud 5 päeva pikkune arest kanda ära järjestikuselt.

1. Maakohtu otsuse peale esitas V.D apellatsiooni, milles taotles võimalust kanda talle mõistetud arest kahe kuu jooksul kahes osas kümne päeva kaupa.
2. 20.09.2017 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus V.D apellatsiooni käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Nimelt puudusid V.D apellatsioonis põhjendused ning apellant polnud märkinud, kas soovib asja lahendamist suulises või kirjalikus menetluses.
3. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul V.D kõrvaldas puudused. Apellant kordab taotlust, et tal võimaldataks kanda aresti kahes osas kahe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist. Taotlust põhjendab ta eluasemega tekkinud probleemidega, mille lahendamiseks on vajalik tema isiklik kohalolek. selgitab, et soovib aresti kanda kahe kuu jooksul kahes osas või talle kohaldatud tõkendi muutmist seoses korteriga tekkinud probleemidega. Nende lahendamiseks on vajalik tema kohalolek, kuna on vaja tühistada kokkuleppeid ja viia ära isiklikke asju. 2 4-17-1139 V.D märkis, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. Apellatsioonile esitas oma seisukoha kohtuväline menetleja, kes palub jätta kaebuse rahuldamata. Menetleja leiab, et alust karistuse kandmise ajatamiseks ei ole. V.D põhjendused on ebausaldusväärsed. Need on paljasõnalised ja tõendamata ning esitatud eesmärgiga kohut eksitada. Karistuse eesmärk ei ole anda isikule võimalus valida temale meelepärasem ja sobivaim karistuse kandmise viis ja aeg. N. Girgorjevi toime pandud väärteo d on ohtlikud nii temale endale, kui kaasliiklejate elule ja tervisele ning nende eest mõistetud karistuse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatu maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna.
6. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kohtul ei ole võimalik näha ette, et V.D peab kandma aresti ära kahe kümnepäevase osana. Nimelt ei mõistnud maakohus V.D-le ühte 20-päevast aresti, vaid kaks aresti, millest ühe pikkus oli 15 päeva, teise pikkus aga 5 päeva. Seega ei ole küsimus selles, kas võimaldada V.D KarS § 66 lg 1 alusel kanda aresti osade kaupa, vaid selles, millal peab V.D asuma kumbagi aresti kandma. Maakohus määras otsuses, et arestid tuleb kanda ära järjest ning seda koheselt pärast vangistust või vahi alt vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoha muutmiseks ei ole alust. V.D taotluse põhjendused on üldsõnalised ega ole veenvad. V.D ei ole lähemalt selgitanud, milles elukohaga seoses tekkinud probleem seisneb. Samuti ei ole ta selgitanud, miks on selle küsimusega vaja tegeleda enne arestide kandmist, ega seda, miks selle probleemi lahendamiseks on vaja, et ta ei peaks kandma areste järjest, vaid mitmes osas.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. 3