Obsah (4)

§ 66§ 63§ 18§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märtsil 2018, Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-17-6559 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungisekret

§ 66

lg 2 alusel määrata, et F.D tuleb rahatrahv 320 (kolmsada kakskümmend) eurot tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Rahatrahv tuleb tasuda Lõuna prefektuuri 09.12.
2. a kiirmenetluse otsuses nr 1 2780,17,010819 märgitud ühele järgmistest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Lõuna prefektuur tegi 09.12.2017 väärteoasjas nr 2780,17,010819 kiirmenetluse otsuse selle kohta, et F.D juhtis Tartu linnas Tähe tänaval 09.12.2017 kell 01.40 taksotunnustega mootorsõidukit Nissan Leaf reg nr XXX, millele paigaldatud taksomeeter oli nõuetekohaselt kohandamata ning läbimata oli tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega rikkus F.D ÜTS § 64 lg 9, ÜTS § 45 lg 1, LS § 73 lg 2, MKM 18.07.
4. a määruse nr 77 § 6 ning MTM 25.09.
5. a määruse nr 118 § 2 nõudeid. F.D teod on kvalifitseeritavad ÜTS § 89 lg 1 ja LS § 207 järgi. Lõuna prefektuur karistas F.D LS § 207 ja ÜTS § 89 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot, mille tasumise tähtpäevaks määraks 01.07.

1. Menetlusalune isik F.D esitas 20.12.2017 Tartu Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.12.
2. a otsusele väärteoasjas nr 10220162161437, leides, et rahatrahv on liiga suur ja tehtud valele inimesele. Sõiduki sai ta enda kasutusse 01.12.
3. E OÜ Tartu andmetel oli sõiduk igati sõidukorras. Tema ei vastuta sõiduki tehnilise poole eest, kuna selleks on E OÜ-l vastav isik. Menetlusalune isik leiab, et E OÜ peaks maksma kogu trahvi, kuna nemad vastutavad selle eest. Menetlusalune isik jäi 26.02.2018 kohtuistungil esitatud kaebuse juurde ja palus rahatrahvi vähendamist või selle tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on leidnud tõendamist. Ta ei eita rikkumist. Selliste rikkumiste puhul vastutab reeglina sõiduki juht. Leping välistab vaid tsiviilõigusliku vastutuse. Menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem, kuna taksomeeter oli taatlemata väga pikka aega. Samuti oli sõidukil läbimata ülevaatus. Menetlusalusel isikul olid olemas kõik dokumendid, et tööpäeva alguses veenduda, kas kõik vastab liiklusnõuetele ja reeglitele. Arvestades süü suurust on määratud karistus optimaalne. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatudkaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Kohus käsitleb esmalt F.D-le ÜTS § 89 lg 1 järgi süüks arvatud tegu, s.o taksotunnustega mootorsõiduki juhtimist, millele paigaldatud taksomeeter oli nõuetekohaselt kohandamata (I) ning seejärel LS § 207 järgi etteheidetavat tegu, mootorsõiduki juhtimist, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll (II). I Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et F.D juhtis 09.12.2017 kell 01.40 Tartu linnas Tähe tänaval taksotunnustega mootorsõidukit Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX. Menetlusaluse isiku F.D ütlustega on tõendatud, et ta osutab taksoteenust alates ajast, kui temaga sõlmiti leping. (Frantsiisileping on sõlmitud 11.10.2017, tl 4-6). Enne seda läbis ta vastava koolituse. Takso sõitmise vahetused on neil 12 tundi, mil on juhil kasutada üks auto. Tema oli töötanud lühikest aega ja tal ei olnud väljakujunenud kindlat autot. Seda autot oli ta kinnipidamise ajaks kasutanud kusagil poolteist nädalat. Pärast keskööd, kella 2 või 3 ajal võttis ta kliendid peale ning politsei pidas ta kinni Tähe tänaval. Kohapeal kontrolliti dokumente, auto dokumente, taksomeetri kleebist, lepingut ning otsiti ka taksomeetri plommi, mida ei õnnestunud leida. Eelnimetatud sõidukit on liiklusjärelevalve teostamise käigus fotografeeritud (tl 21). Tegemist on E embleemiga mootorsõidukiga Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX. Samuti puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et taksotunnustega mootorsõidukil Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX olev taksomeeter oli nõuetekohaselt kohandamata. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 89 lg 1 näeb muu hulgas ette vastutuse taksoveo või selle korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub nõuetekohane taksomeeter või sellele sobiv printer, mille taksomeeter või printer on rikkis või taksomeeter on sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata. Majandus- ja taristuministri (MTM) 25.09.
4. a määruse nr 118 „Nõuded taksoveol kasutatava sõiduki plafoonile, taksomeetrile ja hinnakirjale ning nende paigutusele“ § 2 sätestab, et taksomeeter peab olema paigutatud sõitjale nähtavale kohale armatuurlaual või asuma salongi tahavaatepeeglis ja olema sõidukiga kohandatud ning sobima paigaldatud printeriga. ÜTS § 64 lg 9 kohaselt kehtestab taksomeetri kohandamise tingimused ja korra, lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel ning üleminekukiiruse väärtuse üleminekul ajatasult sõidukilomeetritasule ja vastupidi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri (MTM) 05.10.
5. a määruse nr 123 „Taksomeetri kohandamise tingimused ja kord, lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel ning üleminekukiiruse väärtus üleminekul ajatasult sõidukilomeetritasule ja vastupidi“ § 6 lg 1 teise lause järgi väljastab kohandaja taksomeetri vastamisel kohandamise nõuetele taksomeetri kohandamistunnistuse. Taksomeetri kohandamise tunnistuse fotokoopialt (tl 24-25) on näha, et sõiduki Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX taksomeeter on kohandatud 18.07.2016, taksomeetri taatlemise kehtivuse kuupäev on 11.2017, s.o november
6. Tunnistuse number on XXXX. Sama number on ka taksomeetril asuval kleebisel, millest on sündmuskohal tehtud fotod (tl 26-27). Kleebiselt on näha, et läbi on augustatud kuu nr 11, s.o november, ning üleval on märge 16, mis tähistab aastat
7. Kleebis tähistab seda, et taksomeeter on taadeldud
8. a novembrikuus. 3 Menetlusalune isik seadis kohtuistungil kahtluse alla, kas fotodel on tegemist tema taksol oleva kleebisega. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on selline kahtlus kõrvaldatud. Nii kohandamise tunnistusel, kus on märgitud sõiduki number, kui ka taksomeetril oleval kleebisel on sama tunnistuse number. Seega on tegemist sõiduki Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX taksomeetril oleva kleebisega. Lõuna prefektuur pidas F.D poolt juhitud sõiduki Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX kinni 09.12.2017, s.o pärast
9. a novembrikuud. Kohandamise tunnistuse järgi kehtis taksomeetri taatlemine
10. a novembrikuu lõpuni. Seega ei olnud alates 01.12.2017 mootorsõiduki taksomeeter enam nõuetekohaselt kohandatud. F.D teostas 09.12.2017 taksovedu ÜTS § 3 lg 2 mõttes, mille kohaselt on taksovedu teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. F.D enda ütlustega on tõendatud, et ta osutas sellel ööl E Tartu OÜ-s taksoteenust ning tal olid sõidukis kliendid. F.D õigust taksoteenust osutada kinnitab fotokoopia tema teenindajakaarist (tl 22). Seega on täidetud ÜTS § 89 lg 1 objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani F.D teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. F.D ütluste järgi ei tulnud ta selle peale, et peab kontrollima auto andmeid. Tal on leping E Tartu OÜ-ga, kus on kirjas, et ettevõte peab andma talle kui juhile nõuetekohase sõiduki. Kohus on seisukohal, et ÜTS § 89 lg 1 järgi vastutab ühe koosseisulise teo, taksoveo eest isik, kes taksovedu teostab, st käesoleval juhul F.D . F.D ja E Tartu OÜ vahelise teenuse osutamise lepingu tingimused ei ole väärteoasja lahendamisel kohaldatavad. Kohus möönab, et F.D võis arvata, et temale E Tartu OÜ poolt taksoteenuse osutamiseks antud sõiduk vastab taksoveole esitatavatele nõuetele. Seega ei pannud F.D seda tegu toime tahtlikult. F.D oleks pidanud olema tähelepanelikum ja kohusetundlikum ning kontrollima üle, kas tema poolt juhitud sõidukis olevad seadmed vastavad seaduses kehtestatud nõuetele. Seda oli F.D võimalik teha, kuna vajalikud dokumendid olid F.D käes ning taksol oli ka taksomeetri taatlemise kleebis. Sõiduki nõuetele mittevastavuse korral oleks tal olnud õigus keelduda taksovedu teostamast. Menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et F.D pani toime ÜTS § 89 lg-s 1 sätestatud väärteo. Ta teostas taksovedu sõidukiga, mille taksomeeter oli nõuetekohaselt kohandamata. II LS 207 sätestab vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest. ÜTS § 45 lg 1 sätestab, et ühissõidukitena kasutatavad bussid ja sõiduautod peavad olema kantud liiklusregistrisse ning läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. LS § 73 lg 2 järgi peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse 4 liiklusregistri andmetega, registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et taksotunnustega mootorsõidukil Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Mootorsõiduk Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX esmane registreerimine toimus 31.07.2014 (tl 28-29), millest tulenevalt on tegemist kasutatud mootorsõidukiga Majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 18.07.
11. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 p 7 mõttes. Sõiduki taustakontrolli andmetest on näha, et Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX kategooria tähiseks on M
12. MKM määruse nr 77 § 6 lg 4 esimene lause ütleb, et kasutatud, mitte üle kümne aasta vanune M1-, L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele hiljemalt 24 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. Sama määruse § 11 lg 5 p 1 järgi peab takso, õppe-, eksami- ja kiirabisõiduki ülevaatuse kohta ülevaataja nõuetele vastavale sõidukile tegema sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta ja sõiduki otstarbe osas vastava märke ning kinnitama sissekande allkirjaga. Sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt teostati sõidukile Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX tehnoülevaatus 28.11.2016, kehtivusega kuni 30.11.
13. Järgmine tehnoülevaatus tehti samale mootorsõidukile 13.12.
14. Lõuna prefektuur pidas F.D poolt juhitud sõiduki Nissan Leaf registreerimismärgiga XXX kinni 09.12.2017, s.o ajavahemikus 01.12.2017 – 12.12.2017, mil sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus. Seega on täidetud LS § 207 objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani F.D teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis (

§ 18lg 3).

F.D tunnistas, et ta ei teadnud, kas sõiduk on läbinud tehnoülevaatuse. Ta ei kontrollinud seda, kuna eeldas, et E Tartu OÜ andis talle nõuetekohase sõiduki. Kohus leiab, et F.D sõiduki juhina oleks pidanud olema tähelepanelikum ja kohusetundlikum, ning kontrollima, kas tema poolt juhitud sõiduk vastab seaduses kehtestatud nõuetele. Liikluses kasutatav mootorsõiduk ning selle varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele, milline nõue tuleneb LS § 73 lg-st 1. Selleks peab sõiduk läbima tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kuna tehnonõuetele mittevastava sõidukiga liikluses osalemine ei ole lubatud, peab juht enne sõidu alustamist veenduma, kas nõutud kontroll on läbitud. F.D seda ei teinud. Menetlusaluse isiku teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et F.D pani toime LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo, ta juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kohtu seisukoht karistuse osas´ LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on võimalik karistuseks mõista rahatrahv kuni 50 trahviühikut ning ÜTS § 89 lg 1 järgi rahatrahv kuni 200 trahviühikut. F.D täitis ühe teoga kaks süüteokoosseisu, mistõttu on kohtuväline menetleja õigesti kohaldanud

§ 63

lg 1 ja võtnud karistuse määramisel aluseks sätte, mis näeb ette raskeima 5 karistuse, s.o ÜTS § 89 lg 1. F.D näol on tegemist varasemalt karistamata isikuga, mida kinnitas kohtuistungil kohtuvälise menetleja ametnik, kuigi karistusregistri väljavõtet väärteoasja materjalidele lisatud ei ole.

§ 56

lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, mis on 200 trahviühikut ning kaaluda seejärel süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. F.D on jätnud täitmata nii mootorsõiduki juhina kui ka taksoveo osutajana hoolsuskohustuse – ta ei kontrollinud enne sõitma asumist ning teenuse osutamist, kas mootorsõiduk ja taksomeeter vastavad seaduses kehtestatud nõuetele. Taksomeetri nõuetekohaselt kohandmata jätmine võib tekitada olukorra, kus see ei tööta korrektselt ning seetõttu võib tekkida kasu/kahju teenust kasutavale kliendile. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli eesmärk on tagada, et mootorsõiduk oleks liiklemiseks ohutu. Seega on kontrolli läbimata jätmisel potentsiaalne oht kahjustada nii ennast kui ka teisi liiklejaid. Samas ei ole praegusel hetkel F.D süü nii suur, et teda tuleks karistada sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistusega. F.D ei ole varem karistatud, tema taksojuhi staaž ja kogemused olid selleks ajaks vähesed, ta pani teo toime ettevaatamatusest selle kergemas, hooletuse vormis.

§-de 57 ja 58 ettenähtud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja määras F.D-le karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana, s.o 80 trahviühikut. Kohus leiab, et selline karistus vastab F.D süü suurusele ning selle muutmiseks ei ole alust. Kiirmenetluse otsusega andis Lõuna prefektuur F.D-le õiguse tasuda rahatrahv osade kaupa kuue kuu jooksul. Kohus jätab ka selles osas Lõuna prefektuuri otsuse muutmata ning annab F.D-le võimaluse tasuda rahatrahvi osade kaupa kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Ingeri Tamm kohtunik 6