Obsah (7)

§ 76§ 75§ 121§ 199§ 263§ 64§ 74

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-10-11916 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 30. mai 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-10-11916 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 76

lg 4, 78 p 2 määrata A Vile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest üks aasta. Kohustada A Vi katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada A Vi katseajal järgima

§ 75

lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - omandama üldhariduse hiljemalt katseaja lõpuks; - mitte viibima paikades, kus tarbitakse alkoholi ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a. lähisugulased; - osalema sotsiaalabiprogrammis. - Määrata A V kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada A V karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo (asukoht Lai 11 Rakvere) kasuks 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 6,40 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdimõistetu A Vi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta A Vilt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt H M menetluskuluna väljamõistmisele kuuluv kaitsjatasu summas 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigi kanda. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A Vi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 16.09.2010 kohtuotsusega mõisteti A V süüdi

§ 121järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) kuud.

A V mõisteti süüdi

§ 199lg 2 p 7 järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) kuud.

Samuti mõisteti A V süüdi

§ 263

p 1 järgi ja karistati vangistusega 5 (viis) kuud.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A Vi liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A V 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 p-des 1-5 ja lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 02.09.2011 määrusega pöörati A Vile Tartu Maakohtu 16.09.2010 otsusega mõistetud liitkaristus 10 (kümme) kuud vangistust täitmisele. A Vi karistuse kandmise aja algus on 10.10.

1. Kriminaalkorras on A Vi karistatud teist korda, vanglas on ta Viru Vangla iseloomustuse kohaselt esimest korda. Praeguste kuritegude, kehaline väärkohtlemine ja vargus, toime pandud grupi poolt, samuti avaliku rahu raske rikkumine, mis oli toime pandud vägivallaga, toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Väärtegude toimepanemise eest on A Vi karistatud 5-l korral, karistused on talle määratud 3 Alkoholiseaduse § 71 rikkumise eest. A Vi käitumisprobleeme on varasemalt korduvalt arutatud Põlva Maavalitsuse alaealiste komisjonis. Määratud katseajad on luhtunud kohustuste täitmata jätmise tõttu. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 7 kuu ja kanda jääb veel enam kui 2 kuud vangistust. Lähtuvalt karistusaja pikkusest, mis on alla aasta, kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. A V õpib xxxx, kus tal õppimine läheb hästi ja koolist puudumisi ei ole esinenud. Vabanemisel ennetähtaegselt soovib A V lõpetada põhikooli xxxx (teha eksamid). Alates 21.12.2012 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. 18.01.2012 osales ta sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“. 24.01.2012 toimus kodukülastus, mille A V teenis välja hea käitumise eest motivatsiooniprogrammis osalemise eest. Kinnipeetav püüab väga taas koju saada, tema käitumine on igati eeskujulik nii sotsiaalprogrammis, koolis kui osakonnas. Kinnipeetaval A Vil puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx. Tegu on 5-toalise korteriga, mille omanik isiku täisealiseks saamiseni on isiku ema. Pärast isa surma, jäi korter A Vile. Sellel aadressil A V elab koos ema, venna, õe ja kasuisaga. Isiku sõnul käesoleval ajal võlad korterimaksete osas puuduvad. Kinnipeetav lõpetas
2. klassi xxxx. Tal olid probleemid kooli kodukorra täitmisega, mistõttu ta oli suunatud alaealiste komisjoni. Kinnipeetav plaanib peale põhihariduse omandamist saada IT tehnoloogi või lukksepa eriala. Nii haridusse kui ka töösse suhtub isik positiivselt. Isiku väitel omab ta 6 kuulist mitteametlikku töökogemust, tegeledes metsalõikamisega ja puidutööstusega. Samuti on isikul 4-5 aastane mitteametlik töökogemus elektroonika parandusel ja arvutite remontimisel. Isiku sissetulekuks on olnud toitjakaotuspension ja vabaduses juhutööde tegemise eest saadud tasu. Materiaalselt toetab isikut kasuisa, kes saab palka. Ema ei tööta, saades toetusi. Leibkonna majanduslik olukord on isiku sõnul rahuldav. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad praegu ema, 2 venda, õde ja kasuisa, kellega suhted on head. №orem vend A V on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. Kinnipeetava suhtlusringkonna moodustavad nii seaduskuulekad kui ka probleemse käitumisega noored. Varasemalt oli isiku elustiil valdavalt riskiv ja hoolimatu. Peale vabanemist soovib isik hakata uuesti jalgpallitrennis käima. Esimest korda proovis kinnipeetav tubakatooteid 8 aastaselt. Ta suitsetab käesoleva ajani. Alkoholi hakkas isik tarvitama 13 aastaselt, ka praeguse kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Vestlusel A V selgitas, et tema käitumine muutub joobeseisundis agressiivseks, tal on raske seda kontrollida. Narkootikumidest suitsetas isik ainult kanepit 14 aastaselt 2 korda. Vestlusel ja suhtlemisel on isik avatud ja positiivne, kuritegelikke ega vaenulikke hoiakuid ei ole vanglas olles täheldatud. Kinnipeetav mõistab oma tegude tagajärgi, soovides edaspidi hoiduda õigusrikkumistest. Varasemalt oli ta konfliktolukordades agressiivne, kasutas vägivalda, ärritus kergesti. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, liikudes edasi positiivses suunas. Vabaduses võivad A Vi käitumist mõjutada: 1) põhihariduse puudumine, kuid kinnipeetav on motiveeritud kooli lõpetama ja edasi õppima; 2) suhted kriminogeensete hoiakutega isikutega ja pereliikmed; 3) alkoholi kuritarvitamine; 4) mõtlemise ja käitumise impulsiivsus, kuid kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma käitumise kontrollimiseks. Eeltoodut arvesse võttes on A Vi puhul uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Vangla arvates on otstarbekohane kaaluda A Vi vabastamist kriminaalhoolduse alla, et pikema perioodi vältel oleks võimalik jälgida tema võimekust vabaduses toime tulla. xxxx õppealajuhataja I K sõnul võimaldab kool A Vil põhikooli eksamid sooritada. Vanglast tähtaegselt vabanedes karistuse ära kandmisega 4 puudub kontroll kinnipeetava käitumise üle, kuid katseajal saaks kriminaalhooldaja aidata A Vil tegeleda riskivaldkondadega, samuti saaks isik osaleda sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A Vi vabastamist, tehakse ettepanek talle

§ 75lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustuste panemiseks.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et A Vi ema H M on pojaga vangistuse ajal suhelnud telefoni teel. Ema soovib uskuda positiivsetesse muutustesse, kuid kardab kriminaalkorras karistatud sõprade negatiivset mõju. Peale ema ja isa lahku minekut jäi kinnipeetav elama isa juurde xxxx. Ema kinnitusel on poja võimaliku vabanemise korral tal olemas oma tuba. 5-toalisest korterist on kasutusel kolm tuba, korteris on alustatud remonti, kuid see on jäänud majanduslikel põhjustel lõpetamata. Pere sissetulekuks on omavalitsuse poolne abi ja riiklikud toetused, mis on ema sõnul 340 eurot. Kriminaalhooldusametnikud on teinud järjepidevalt koostööd erinevate institutsioonidega, kuid see ei ole A Vi käitumisele seni positiivset mõju avaldanud. A V ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Ükski eelnev karistus ei aidanud A Vil järeldusi teha seaduskuulekaks eluks. Eeltoodud asjaolud muudavad kaheldavaks kinnipeetava võimekuse käituda kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral panna riskide maandamiseks kinnipeetavale

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

Ennetähtaegse vabanemise korral peaks A V omandama põhihariduse 2012.a. õppeaasta lõpuks. A V ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et ta juba enne vanglat lõpetas alkoholi tarvitamise ja suhtlemise kriminaalkorras karistatud inimestega, hakates emaga koos elama. Varasemad kriminaalhooldused on kinnipeetava sõnul ebaõnnestunud kuritegeliku käitumisega sõprade ja tuttavate tõttu, sest saades nendega kokku, läks alkoholi tarvitamiseks. A Vi väitel tahab ta ära teha eksamid, et põhikool lõpetada ja siis edasi õppima minna. Prokurör toetas kinnipeetava A Vi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest vabanemine on lähedal, isiku käitumine vanglas on positiivne, koolis käimisega probleeme ei ole ja sisuliselt see aeg vanglas ei muudaks enam midagi paremaks. Katseaeg annaks võimaluse aasta jooksul jälgida kinnipeetava käitumist, et hoida isiku tegemistel silm peal. Prokurör leiab, et tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tuleks kinnipeetavale panna kriminaalhooldusametniku poolt pakutavad kohustused. Kaitsja leidis, et A V tuleks vangistusest vabastada, sest selleks on olemas kõik tingimused. On näha, et tegemist on isikuga, kes on end parandanud kui mitte enne vangistust, siis vangistuse ajal. Kinnipeetav soovib teha põhikooli eksamid, soovib edasi õppida. Alkoholi osas on risk ja oht, kuid isik on kinnitanud, et ta enam alkoholi ei tarvita ja kontroll selle üle on kriminaalhoolduses väga tugev. Distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole, ta on vanglas käitunud korralikult.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et alaealise süüdimõistetu A Vi võib vangistusest tingimisi enne 5 tähtaega vabastada vaatamata sellele, et tema varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud. Kinnipeetavat A Vi on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ja mõlemad temale tingimisi mõistetud karistused on reaalsele täitmisele pööratud, sest ta ei ole suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita talle pandud kohustusi. Kinnipeetav on kohtu arvates motiveeritud muutuma, arvestades tema head käitumist vanglas, koolis ja osakonnas ning distsiplinaarkaristuste puudumist. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses märgituga, et vanglast tähtaegselt vabanedes karistuse ära kandmisega puudub kontroll kinnipeetava käitumise üle, kuid katseajal saaks kriminaalhooldaja aidata A Vil tegeleda riskivaldkondadega. A Vil on tõsine soov lõpetada põhikool ja jätkata õpinguid. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas kindel elukoht, oskused, mis võimaldavad tööd leida ja toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks A Vile

§ 75lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustuste panemisega.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine annab kohtu arvates süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline elama vabaduses seaduskuulekalt. Kohtuistungil osales alaealise kinnipeetava kaitsjana v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks, kuid leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb nimetatud summa õigusabi osutamise eest jätta kinnipeetavalt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt H M, välja mõistmata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
2. juunil
3. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne