KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-6366 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mee

§ 375

lg 1, § 227 lg 1 järgi, L.S süüdistuses

§ 375

lg 1, § 227 lg 1 järgi ja F.L-i (F.L) süüdistuses

§ 375lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 27.

märtsi 2013 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava T.F kaitsja Ants Nõmmik, süüdistatavate L.S ja F.L-i kaitsja Rünno Roosmaa Prokurör Elle Keeman Süüdistatavad Kaitsjad T.F, ik xxx, EV kodanik, keskeri haridus, emakeel eesti keel, elukoht xxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxxxxxx, eelvangistuses 21.12.2010 - 23.12.2010, tõkendit kohaldatud ei ole; L.S, ik xxx, EV kodanik, keskeri haridus, emakeel eesti keel, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxxxxx, tõkendit kohaldatud ei ole; F.L , ik XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, ei tööta, tõkendit kohaldatud ei ole. adv Ants Nõmmik, adv Rünno Roosmaa 1 RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu
2. märtsi 2013 otsus T.F , L.S ja F.L-i süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.
3. Määrata Advokaadibüroole Nõmmik makstava riigi õigusabi tasu suuruseks T.F-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 484,84 (nelisada kaheksakümmend neli) eurot 84 senti, sealhulgas käibemaks 76 (seitsekümmend kuus) eurot 64 senti. Jätta see menetluskulu T.F kanda. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „T.F“ , 1-12-6366, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.
5. Määrata Advokaadibüroole Roosmaa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks L.S-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 254 (kakssada viiskümmend neli) eurot 88 senti, sealhulgas käibemaks 42 (nelikümmend kaks) eurot 48 senti. Jätta see menetluskulu L.S kanda. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „L.S“ , 1-12-6366, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.
7. Määrata Advokaadibüroole Roosmaa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks F.L-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 49 (nelikümmend üheksa) eurot 60 senti. Jätta see menetluskulu F.L-i kanda. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „F.L “, 1-12-6366, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
9. septembril 2013 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
10. Pärnu Maakohtu
11. märtsi 2013 otsusega üldmenetluses tunnistati T.F süüdi

§ 375

lg 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 975 eurot; süüdi

§ 227

lg 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 650 eurot.

§ 64

lg 1 järgi suurendati raskemat karistust ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 1625 eurot; L.S tunnistati süüdi

§ 375

lg 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 125 päevamäära, s.o 1075 eurot; süüdi

§ 227

lg 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 75 päevamäära, s.o 645 eurot.

§ 64

lg 1 järgi suurendati raskemat karistust ja mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 1720 eurot; F.L tunnistati süüdi

§ 375lg 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 320 eurot.

Menetluskuludena mõisteti riigituludesse: T.F, L.S-ilt ja F.L-ilt igalt ühelt sundraha 480 eurot, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot T.F-ilt, 0,22 eurot L.S-ilt ja 0,22 eurot F.L-ilt, tasu riigi õigusabi eest 115,20 eurot F.L-ilt ning asitõendite saatekulu T.F-ilt ja L.S-ilt kummaltki 97,78 eurot. 2 Asitõendid (asuvad HTG Invest laos xxxxxxxxxx) - xxxxxxxxxxterritooriumil asuva sõiduki Mercedes Benz Sprinter 416 (registreerimismärk xxxxxxxxxxx), kaubaruumist leitud 125 kasti viina "Minskaja Kristall Vodka" (kokku 2499 pudelit); xxxxxxxxxxxxxxx territooriumil asuva sõiduki Audi A8 (registreerimismärk xxxxxxxxxxxxx) pagasiruumist leitud 11 pudelit viina "Minskaja Kristall Vodka"; xxxxxxxxxxxxx territooriumil asuva sõiduki Mercedes Benz LK914 (registreerimismärk xxxxxxx) kaubaruumist leitud 41 kasti viina "Minskaja Kristall Vodka" (kokku 819 pudelit); xxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxxx territooriumilt leitud: 240 pudelit veini "AW Chardonnay", 350 pudelit veini "AW Pinot Blanc", 36 pudelit veini "AW Rheinriesling", 6 pudelit veini "AW St Laurent", 228 pudelit veini "AW Zweigelt", 140 pudelit veini "AW Zweigelt Barrique", 91 pudelit veini "Tang Fung Red Plum", 72 pudelit veini "Tang Fung Plum", 23 pudelit viina "Belaja Berjoža", 11 pudelit viina "Naša Raša"; xxxxxxxxxxx elutoast leitud 5 kasti viina "Minskaja Kristall Vodka" (kokku 99 pudelit); xxxxxxxxxx koridorist leitud 8 pudelit viina "Naša Raša"; sõiduki Audi A6 pagasiruumist leiti 3 kasti viina "Minskaja Kristall Vodka" (kokku 59 pudelit); xxxxxxxxxxx garaažist leitud: 9 pudelit veini "AW Blauer Portugieser", 3 pudelit veini "AW Blaufränkisch", 78 pudelit veini "AW Chardoannay", 108 pudelit veini "AW Grüner Veltliner", 1 pudel veini "AW Rheinriesling", 164 pudelit veini "AW Schilcher", 9 pudelit veini "AW St Laurent", 59 pudelit veini "AW Sämling Trockenbeeren-Auslese", 289 pudelit veini "AW Zweigelt", 1049 pudelit veini "AW Welchriesling", 233 pudelit veini "Gavi"; sõidukist Nissan Primastar (registreerimismärk xxxxxxx) leitud: 12 pudelit veini "AW Schilcher", 12 pudelit veini "AW Blaufränkisch", 12 pudelit veini "AW Chardoannay"; xxxxxxxxxx asuva T.F elukoha abiruumist leitud jalatsid 18 kastis ja xxxxxxxxxxxxxxx asuva OÜ Rainert RL territooriumilt leitud jalatsid 52 kastis (kokku 821 paari) – kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitamisele. 2 paari jalatseid kirjaga SITUO - KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastamisele T.F-ile.

1. T.F-ile oli esitatud süüdistus selles, et tema omandades eeluurimisel tuvastamata isikult maksumärgiga märgistamata viina ning alkoholi registrisse kandmata veini, hoidis seda järgmiselt: tema kasutuses oleva ja xxxxxxxxxxx territooriumil asuva sõiduki Mercedes Benz Sprinter 416 [xxxxxxxx] kaubaruumis 125 kasti (igas 20 tk 0,5-liitrist pudelit) maksumärgistamata viina "Minskaja Kristall Vodka", mille kogus oli 1250 liitrit, mahuprotsent 40 ja arvestuslik aktsiis ([1250/100]x40x222) = 111 000 krooni; tema kasutuses oleva ja xxxxxxxxxxxxx territooriumil asuva sõiduki Audi A8 [xxxxxxxxx] pagasiruumis 12 tk 0,5-liitrist pudelit maksumärgistamata viina "Minskaja Kristall Vodka", mille kogus oli 6 liitrit, mahuprotsent 40 ja arvestuslik aktsiis ([6/100]x40x222) = 532.80 krooni; tema kasutuses oleva ja xxxxxxxxxx territooriumil asuva sõiduki Mercedes Benz xxxxxxx [xxxxxxx] kaubaruumis 41 kasti (igas 20 tk 0,5-liitrist pudelit) maksumärgistamata viina "Minskaja Kristall Vodka", mille kogus oli 410 liitrit, mahuprotsent 40 ja arvestuslik aktsiis ([410/100]x40x222) = 36 408 krooni; xxxxxxxxxxx asuva OÜ Rainert RL territooriumil: 240 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini "AW Chardonnay", mille kogus oli 180 liitrit, mahuprotsent 13 ja arvestuslik aktsiis (180x1144/100) = 2059.20 krooni, 350 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini "AW Pinot Blanc", mille kogus oli 262,5liitrit, mahuprotsent 12,5 ja arvestuslik aktsiis (262.5x1144/100) = 3003 krooni, 36 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini "AW Rheinriesling", mille kogus oli 27 liitrit, mahuprotsent 12,5 ja arvestuslik aktsiis (27x1144/100) = 308.88 krooni, 6 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini "AW St Laurent", mille kogus oli 4,5 liitrit, mahuprotsent 12,5 ja arvestuslik aktsiis (4,5x1144/100) = 51,48 krooni, 228 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini "AW Zweigelt", mille kogus oli 171 liitrit,mahuprotsent 13,5 ja arvestuslik aktsiis (171x1144/100) = 1956.24 krooni, 140 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini „AW Zweigelt Barrique“, mille kogus oli 105 liitrit, mahuprotsent 13 ja arvestuslik aktsiis (105x1144/100) = 1201.20 krooni, 91 pudelit (igas pudelis 0,72 liitrit) veini "Tang Fung Red Plum", mille kogus oli 65,52 liitrit, mahuprotsent 12 ja arvestuslik aktsiis (65.52x1144/100) = 749.55 krooni, 72 pudelit (igas pudelis 0,72 liitrit) veini "Tang Fung Plum", mille kogus oli 51,84liitrit, mahuprotsent 12 ja arvestuslik aktsiis (51.84x1144/100) = 593.05 krooni, 25 pudelit (igas pudelis 0,5 liitrit) maksumärgistamata viina "Belaja Berjoža", mille kogus oli 12,5 liitrit, mahuprotsent 40 ja arvestuslik aktsiis ([12.5/100]x40x222) = 1110 krooni, 12 pudelit (igas pudelis 0,5 liitrit) maksumärgistamata viina "Naša Raša", mille kogus oli 6 liitrit, mahuprotsent 40 ja arvestuslik aktsiis ([6/100]x40x222) = 532.80 krooni; 3 samuti selles, et tema rikkus kaubamärgi omaniku ainuõigust, kui turustas ja ladustas kaitstud tähisega tähistatud 821 paari jalanõusid müügi eesmärgil. Nimelt leiti 21.12.2010.a T.F valduses olevatel territooriumidel jalatseid, millel oli kasutatud kaubamärke, mis olid nii identsed kui sarnased Adidas AG ja Adidas International Marketing B.V. poolt registreeritud kaubamärkidele, mille registreeringu numbrid on xxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxx.xxxxxxxxxxxx asuva T.F elukoha abiruumis oli selliseid jalatseid 18-s kastis ning xxxxxxxxxxxx asuva OÜ Rainert RL territooriumil 52-s kastis. Jalatsitel on kasutatud nii identset kui sarnast sõnalist tähist ning sarnast kujutist, samuti on tegemist samaliigiliste kaupadega, mille puhul on kaubamärkide segiajamise tõenäosus suur. Selliselt tuvastati 780-l paaril jalatsil: välisküljel musta värvi õmmeldud tekst „adidas“, mis on identne Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxxx; kannal õmmeldud musta värvi tekst „adidas“, ning tumesinist värvi õmmeldud märk, millele on kolm diagonaalselt asetsevat eri pikkusega joont, mis on sarnane kaitstud Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxxxxx keele välisküljel õmmeldud valget värvi märki, millel on kolm diagonaalset asetsevat eri pikkusega joont ja tumesinist värvi tekst „adidas“, mis on sarnane Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxxxxx. 12-l paaril jalatsitel tuvastati: kandadel õmmeldud tumesinist värvi märk, millel on neli diagonaalselt asetsevat eri pikkusega joont, mis on sarnane kaitstud Adidas International Marketing B.V. kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxxxxx, keele välisküljel õmmeldud valget värvi märk, millele on neli diagonaalselt asetsevat eri pikkusega joont ja musta värvi tekst „adedashi“, mis on sarnane Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxxxx 29-l paaril jalatsitel tuvastati: küljel neli triipu, mille üks äär on kuldne ning mis on sarnane Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxxxx; sisetallal musta värvi märk, millele on viieleheline õis, mis on sarnane Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr
2. L.S-ile oli esitatud süüdistus selles, et tema omandades eeluurimisel tuvastamata ajahetkel registrisse kandmata veini, hoidis seda järgmiselt: tema elukoha, aadressil xxxxxxxxxx garaažis 9 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Blauer Portugieser, mille kogus oli 6,75 liitrit, mahuprotsent 12,5 ja arvestuslik aktsiis (6.75x1144/100) = 77.22 krooni; 3 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Blaufränkisch, mille kogus oli 2,25 liitrit, mahuprotsent 12,5 ja arvestuslik aktsiis (2.25x1144/100) = 25.74 krooni; 78 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Chardoannay, mille kogus oli 58,5 liitrit, mahuprotsent 13 ja arvestuslik aktsiis (58.5x1144/100) = 669.24 krooni; 108 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Grüner Veltliner, mille kogus oli 81 liitrit, mahuprotsent 11,5 ja arvestuslik aktsiis (81x1144/100) = 926.64 krooni; 1 pudel (pudelis 0,75 liitrit) veini AW Rheinriesling, mahuprotsent 12,5 ja arvestuslik aktsiis (0.75x1144/100) = 8.58 krooni; 164 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Schilcher, mille kogus oli 123 liitrit, mahuprotsent 11,5 ja arvestuslik aktsiis (123x1144/100) = 1407.12 krooni; 9 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW St Laurent, mille kogus oli 6,75 liitrit, mahuprotsent 12,5 ja arvestuslik aktsiis (6.75x1144/100) = 77.22 krooni; 59 pudelit (igas pudelis 0,375 liitrit) veini AW Sämling Trockenbeeren-Auslese, mille kogus oli 22,125 liitrit, mahuprotsent 10 ja arvestuslik aktsiis (22.125x1144/100) = 253.11 krooni; 289 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Zweigelt, mille kogus oli 216,75 liitrit, mahuprotsent 13,5 ja arvestuslik aktsiis (216.75x1144/100) = 2479.62 krooni; 1049 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Welchriesling, mille kogus oli 786,75 liitrit, mahuprotsent 11,5 ja arvestuslik aktsiis (786.75x1144/100) = 9000.42 krooni; 233 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini Gavi, mille kogus oli 174,75 liitrit, mahuprotsent 11,5 ja arvestuslik aktsiis (174.75x1144/100) = 1999,14 krooni; tema kasutuses olevas sõidukis Nissan Primastar [072BCB] 12 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Schilcher, mille kogus oli 9 liitrit, mahuprotsent 11,5 ja arvestuslik aktsiis (9x1144/100) = 102.96 krooni; 12 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Blaufränkisch, mille kogus oli 9 liitrit, mahuprotsent 12,5 ja arvestuslik aktsiis (9x1144/100) = 102.96 krooni; 12 pudelit (igas pudelis 0,75 liitrit) veini AW Chardoannay, mille kogus oli 9 liitrit, mahuprotsent 13 ja arvestuslik aktsiis (9x1144/100) = 102.96 krooni; 4 samuti selles, et tema rikkus kaubamärgi omaniku ainuõigust, kui ta ladustas müügi eesmärgil ning pakkus T.F-ile kaitstud tähisega tähistatud 821 paari jalanõusid müügiks. Nimelt leiti 21.12.2010.a T.F valduses olevatel territooriumidel jalatseid, millel oli kasutatud kaubamärke, mis olid sarnased Adidas AG ja Adidas International Marketing B.V. poolt registreeritud kaubamärkidele, mille registreeringu numbrid on xxxx, xxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxxxx. xxxxxxxxxx asuva T.F elukoha abiruumis oli selliseid jalatseid 18-s kastis ning xxxxxxxxxxx asuva OÜ Rainert RL territooriumil 52-s kastis. Jalatsitel on kasutatud sarnast sõnalist tähist ning sarnast kujutist, samuti on tegemist samaliigiliste kaupadega, mille puhul on kaubamärkide segiajamise tõenäosus suur. Selliselt tuvastati 780-l paaril jalatsil välisküljel musta värvi õmmeldud tekst „adidas“, mis on identne Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxxx, kannal õmmeldud musta värvi tekst „adidas“, ning tumesinist värvi õmmeldud märk, millele on kolm diagonaalselt asetsevat eri pikkusega joont, mis on sarnane kaitstud Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxx, keele välisküljel õmmeldud valget värvi märki, millel on kolm diagonaalset asetsevat eri pikkusega joont ja tumesinist värvi tekst „adidas“, mis on sarnane Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxxx 12-l paaril jalatsitel tuvastati kandadel õmmeldud tumesinist värvi märk, millel on neli diagonaalselt asetsevat eri pikkusega joont, mis on sarnane kaitstud Adidas International Marketing B.V. kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on 0699437, keele välisküljel õmmeldud valget värvi märk, millele on neli diagonaalselt asetsevat eri pikkusega joont ja musta värvi tekst „adedashi“, mis on sarnane Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on xxxxxxxxx. 29-l paaril jalatsitel tuvastati küljel neli triipu, mille üks äär on kuldne ning mis on sarnane Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr on 0730835, sisetallal musta värvi märk, millele on viieleheline õis, mis on sarnane Adidas AG kuuluva kaubamärgiga, mille registreerimise nr
3. F.L-ile oli esitatud süüdistus selles, et tema omandades eeluurimisel tuvastamata ajal maksumärgiga märgistamata viina, hoidis seda järgmiselt: tema elukoha, aadressil xxxxxxxx, elutoas 5 kasti (igas 20 tk 0,5-liitrist pudelit) maksumärgistamata viina “Minskaja Kristall Vodka”, mille kogus oli 50 liitrit, mahuprotsent 40 ja arvestuslik aktsiis ([50/100]x40x222) = 4440 krooni; tema elukoha, aadressil xxxxxxxx, koridoris 9 tk 0,5-liitrist pudelit maksumärgistamata viina “Naša Raša”, mille kogus oli 4.5 liitrit, mahuprotsent 40 ja arvestuslik aktsiis ([4.5/100]x40x222) = 399.60 krooni; tema kasutuses olevas sõidukis Audi A6 [xxxxxx pagasiruumis 3 kasti (igas 20 tk 0,5-liitrist pudelit) maksumärgistamata viina “Minskaja Kristall Vodka”, mille kogus oli 30 liitrit, mahuprotsent 40 ja arvestuslik aktsiis ([30/100]x40x222) = 2664 krooni.
4. Maakohus jõudis kõiki tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et T.F-ile ja L.S-ile esitatud süüdistus ebaseaduslikus alkoholi käitlemises ja võltsitud kaubaga kauplemises ning F.L-ile esitatud süüdistus alkoholi ebaseaduslikus käitlemises on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatavate poolt antud ütlused luges kohus ennastõigustavateks ning need ei riimu teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
5. Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras süüdistatavate kaitsjad. 4.
6. Süüdistatava T.F kaitsja adv A. Nõmmik palub maakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja T.F temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. Kaitsja arvates ei nähtu otsusest, millistest tõenditest lähtuvalt kohus tuvastas, et T.F on kaubanduslikul eesmärgil käidelnud maksumärgita alkoholi suures koguses. T.F süüd ei tõenda ka 16.01.2012 jälitusprotokoll, sest kohtulikul uurimisel kuulatud salvestisest ei nähtu, et T.F ja L.S oleksid omavahelises telefonilises vestluses käsitlenud süüdistuses kirjeldatu 5 toimepanemist. Kohus on jätnud kohtuotsuses kirjeldatud tõenditele omapoolse õigusliku hinnangu andmata, välistades seejuures teadlikult võimaluse motiveerimata otsuse sisulise vaidlustamise. Kaitsja on arvamusel, et T.F ei saa tuvastamata isikult maksumärgita viina ning alkoholi registrisse kandmata veini enda valduses hoidmise eest süüdi mõista, sest puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et T.F tegutses kasvõi kaudse tahtlusega kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Ei ole leidnud tuvastamist fakt, et süüdistatav oleks hoidnud, ladustanud või edasitoimetanud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil. 4.
7. Süüdistatava L.S kaitsja adv R. Roosmaa vaidlustab apellatsioonis süüdistatava süüdistunnistamise ja karistamise, menetluskulude väljamõistmise ning süüdistatavat puudutavate asitõendite hävitamist. Kaitsja leiab, et kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu palub kaevatav kohtuotsus tühistada ja süüdistatav õigeks mõista. Kaevatavas otsuses esitab kohus L.S süüdistuses

§ 375

lg 1 järgi küll teatud järeldused, kuid pole jälgitav, millele need rajanevad või kuidas nendeni on jõutud. Nii märgib kohus otsuse lehel 11 (alt kolmandas lõigus) järgmist: „ ...kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et enda tarbeks hoitakse kodus 2038 pdl veini... „ Tegemist on olulise asjaoluga kvalifikatsiooni seisukohalt, kuid esitatud lause asub kohtuotsuses eraldiseisvana, haakumata teksti ette- ega tahapoole. Samas lõigus asuv märge, nagu võiks veini asukoht L.S kodus tõendada kaudselt kaubanduslikku eesmärki, on täiesti ebaloogiline ega haaku taaskord tekstiga ette- ega tahapoole. Nendel kahel järeldusel on aga oluline kaal süüdistuse seisukohalt, sest kui langeb ära kaubanduslik eesmärk, siis langeb ära ka süüdistus. Süüdistatava väited veinide muretsemist 2006 aastal pole millegagi kummutatud, kohus ei ole seda otsuses käsitlenud ega analüüsinud. Kaitsja peab vajalikuks märkida sedagi, et maksumärgiga märgistamata alkoholi hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine ja sellega kauplemine on kuriteona karistatav alates 15.03.2007, kusjuures maksumärgistamise nõue ise kehtestati alates 01.07.

1. Võltskaubaga kauplemises läbi sel eesmärgil ladustamise, on süüdistatav kinnitanud T.F-ile näidisjalatsite pakkumist. Kuigi jalatsid hiljem osutusid ebakvaliteetseteks ja ärist ei saanudki asja, on kohus teinud järelduse, nagu kinnitaks tõendid üheselt leitud jalatsite müüki. Otsusest ei nähtu kohtuveendumuse kujunemine, milline oli seos T.F juurest leitud jalatsite ja L.S tegevuse vahel. Kaubandusliku eesmärgi tõendamiseks tõendina kohtule esitatud jälitusprotokollid, millede abil püüti seostada läbi küsimuste istungil kasehalge veiniga, on kaitsja arvates T.F ja L.S selgitustega kummutatud. Et kohus on kaitsjale arusaamatult jätnud jälitusprotokollid tõendina kõrvale, ei selgu otsusest, milliste tõendite alusel on kohus lugenud tõendatuks veini puhul kaubandusliku eesmärgi esinemise. 4.
2. Süüdistatava F.L-i kaitsja adv R. Roosmaa vaidlustab apellatsioonis süüdistatava süüdistunnistamise ja karistamise

§ 375

lg 1 järgi, menetluskulude väljamõistmise ning F.L-i puudutavate asitõendite hävitamist. Kaitsja leiab, et kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu palub kaevatav kohtuotsus tühistada ja F.L õigeks mõista. Kaitsja leiab erinevalt kohtust, et F.L on ennast kaitstes esitanud 25.02.2013 kaitsja kaudu kohtule kirjaliku taotluse kahe tunnistaja ülekuulamiseks, kellest süüdistatav küll V. R kohtuistungil loobus, kuid A. K juurde jäi. Seega oli F.L-i poolt täidetud Riigikohtu lahenditega aktiivselt ennast kaitsma asunud süüdistatava endapoolt esitatavate väidete tõendamiskohustus tõendite esitamise mõttes. Asjaolu, et tõendite esitamisel ei olnud järgitud selleks kehtestatud tähtaegu, ei muuda aga olematuks tõendi esitamist ennast. Kaitsja taotleb ringkonnakohtus tunnistajate A. K ja V R küsitlemist. Puutuvalt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist leiab kaitsja, et alkohol on toimetatud piiriüleselt korrektselt ja puuduvad tõendid F.L-i poolt mistahes ajal ja kohas piiriületusreeglite rikkumise kohta. Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et süüdistus F.L-ile on esitatud alkoholi käitlemise korra rikkumises, mis aga hoidmise korral peab olema seostatud kaubandusliku eesmärgiga, kuid 6 viidatud osa süüdistusest puudub, mistõttu ei sisaldu süüdistuses F.L-ile kuriteokoosseisu. etteheidetavat

1. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid kaebuste juurde, süüdistatav F.L toetas kaitsja apellatsiooni. Süüdistatav L.S teatas kohtule kirjalikult, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta, süüdistatav T.F on jäänud kohtuistungile ilmumata, teatanud, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör palus jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Otsuses nr 3-1-1-85-00 on Riigikohus märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium on seisukohal, et kohus on vaidlustatud otsuses hinnanud kooskõlas KrMS §-s 61 lg-s 2 sätestatuga tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta T.F , L.S ja F.L-i neile esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Ka on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Apellatsioonides korratakse esimese astme kohtuistungil kaitsjate poolt esitatud väiteid süüdistatavatel süü puudumise kohta, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke argumente. Varem tõstatatud ja apellatsioonides uuesti esitatud väidetele on esimese astme kohtuotsuses piisava põhjalikkusega juba vastatud. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Samuti on kohus piisava põhjalikkusega motiveerinud süüdistatavale mõistetud karistust. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks.
3. Vastuseks kaitsjate apellatsioonides esitatule materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta, märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates järginud tõendite vaba hindamise põhimõtet ja KrMS 312 p-st 1 tulenevalt, kajastanud otsuse põhiosas tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginedes luges kohus süüdistatavate süü tõendatuks. Apellantide seisukoht selles, et kuivõrd süüdistatavatele esitatud süüdistusest ei nähtu alkoholi käitlemise korra rikkumine kaubanduslikul eesmärgil, tuleb süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks mõista, ei tulene kohtukolleegiumi arvates kogutud tõenditest ega

§ 375

koosseisu alternatiividest.

§ 375

koosseisus kirjeldatud tegude objektiks on maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkohol ja sama paragrahvi lg 1 koosseisuliste alternatiividena on seaduseandja sätestanud maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise suures koguses. Seadusandja ei ole ühe koosseisulise alternatiivina näinud ette vastutuse mitte maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise selle kaubanduslikul eesmärgil, vaid hoidmise eest suures ulatuses. Vastavalt Alkoholiseaduse (AlkS) § 7 lg-le 5 on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam Alkoholi-, tubaka-, kütuse-, ja elektriaktsiisiseaduse (ATKEAS) § 46 lg-s 6 nimetatud aktsiisimäära alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Vaidlus puudub selles, et T.F valdusest leiti kokku 3369 pudeli viina, s.o 1684,5 liitrit ja 1163 pudelit veini, s.o 867,36 liitrit (aktsiisimäär 159 506,20 krooni), L.S valdusest leiti 2038 pudelit veini, s.o 1506,375 liitrit (aktsiisimäär 17 232,93 krooni) ning F.L-i valdusest 169 pudelit viina, s.o 84,5 7 liitrit (aktsiisimäär 7503,60 krooni), mille on kõik süüdistatavad tunnistanud endale kuuluvaks. Seega ületab nii T.F , L.S kui ka F.L-i valdusest leitud alkoholikoguse aktsiis ATKEAS-i § 46 lg-s 6 nimetatud aktsiisimäära (222 krooni) enam kui kümnekordselt, s.o tuvastamist on leidnud alkoholi hoidmine suures koguses. Vaatamata AlkS § 3 lg 1 p 6-s sätestatule, mille kohaselt käsitletakse alkoholi hoidmist, ladustamist ja edasitoimetamist käitlemisena üksnes juhul, kui see toimub kaubanduslikul eesmärgil, on kehtiva kohtupraktika kohaselt käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine karistatav

§ 375järgi alkoholi käitlemise korra rikkumisena (RKKK 3-1-1-64-06).

Seega maakohus, tuvastades õigesti T.F , L.S ja F.L-i poolt maksumärgiga märgistamata viina ja käitlemiseks mittelubatud veini hoidmise suures koguses, kohaldas materiaalõigust õigesti. Kaitsjate väited süüdistatavatel alkoholi hoidmisel kaubandusliku eesmärgi puudumisest on seega kohtukolleegiumi arvates asjakohatud. Süüdistus T.F-ile, L.S-ile ja F.L-ile oli esitatud maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmises suures koguses, mitte sellega kauplemises ega alkoholil maksumärkide puudumises. Samas tuvastas maakohus õigesti ka selle, et subjektiivsest küljest on alkoholi hoidmine toime pandud kõigi süüdistatavate poolt kavatsetult. 9. Vastuseks T.F ja L.S kaitsjate apellatsioonidele puutumuses kaubamärgi omaniku ainuõiguse rikkumisega, märgib kohtukolleegium järgmist. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga aga samuti õigus muu hulgas keelata tähisega tähistatud kaupade pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine müügi eesmärgil. Käesolevas asjas on leidnud tõsikindlalt tõendamist, et T.F kodust ja tema valduses olevalt territooriumilt leitud 821-l paaril jalatsitel ja kaitstud kaubamärgil on palju olulisi sarnaseid osi, need on samaliigilised, seega ka tarbijate poolt suure tõenäosusega eksitavad ja segiaetavad, mistõttu on tegemist võltsitud kaubaga, mis on karistatav

§ 227lg 1 mõttes.

Võltsitud kauba mõiste ei tulene mitte Eesti seadustest, vaid Euroopa Nõukogu määrusest 1383/2003, mille kohaselt loetakse võltsitud kaubaks kaupa, mis on ilma loata varustatud kaubamärkidega, mis on identne sama liigi kaupade õiguskaitse saanud kaubamärgiga või mida ei saa tema oluliste tunnuste poolest sellisest kaubamärgist eristada. Maakohtu istungil hinnatud jälitusprotokolli salvestiselt nähtub üheselt, et T.F ja L.S kavatsesid need jalatsid (Reebok ja Adidas) maha müüa, vaatamata sellele, et ühed neist juba jalga panemisel purunevad. Süüdistatavate ütlused nn näidiste saatmisest on ümber lükatud T.F ütlustega selles, et ..“sümboolselt saaks neid anda töölistele…ja et teisi kannataks ka müüa“ ning L.S ütlustega selles, et neid kusagile..“ära susserdada“. Seega nähtub erinevalt L.S kaitsja seisukohast vaidlustatud otsusest kohtuveendumuse kujunemine, milline oli seos T.F juurest leitud jalatsite ja L.S tegevuse vahel. Seega leidis maakohus tõendeid hinnates õigesti, et T.F ja L.S valdasid võltsitud kaupa mitte juhuslikult, vaid kavatsetusega 821 paari jalanõusid maha müüa. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et apellantide mittenõustumine kohtu seisukohtadega tõendite hindamisel ei tähenda, et kohus oleks tõendite hindamisel KrMS §-s 61 sätestatut rikkunud. Kohtukolleegium, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatavate süü, nende käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuste osas on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. 10. Et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse T.F ja L.S süüditunnistamises ja karistamises

§ 375

lg 1, § 227 lg 1 järgi ja F.L-i süüditunnistamises ja karistamises

§ 375lg 1 järgi muutmata ja apellatsionid rahuldamata, jäävad menetluskulud Kr

MS § 185 lg 2 kohaselt selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Apellatsiooni esitanud T.F kaitsja A. Nõmmik on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks kokku summas 484,84 eurot, s.h käibemaks 76,64 eurot. Kulud moodustuvad materjalidega ning kohtuotsusega tutvumisele, apelatsioonkaebuse koostamisele ja kaitse teostamisele kulunud ajast, 8 millele kohaldub erikoefitsent 2,0 ning õigusabi osutamisel kantud vajalikest kulutustest sõidule Pärnu-Tallinn-Pärnu. Kohtukolleegium peab esitatud taotlust põhjendatuks ja selles nõutavat tasu mõistlikuks suuruseks. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvestab kohtukolleegium konkreetset süüdistust, vaidluse sisu ja apellatsioonis esitatud asjaolusid. Kaitsjatasu kuulub väljamõistmisele T.F-ilt riigi tuludesse. Apellatsiooni esitanud L.S kaitsja R. Roosmaa on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks kokku summas 254,88 eurot, s.h käibemaks 42,48 eurot. Kulud moodustuvad istungiks ettevalmistumisele apelatsioonkaebuse koostamisele ja kaitse teostamisele kulunud ajast, ning õigusabi osutamisel kantud vajalikest kulutustest sõidule PärnuTallinn-Pärnu. F.L-i kaitsjana on R. Roosmaa esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks kokku summas 297,60 eurot, s.h käibemaks 49,60 eurot. Kulud moodustuvad istungiks ettevalmistumisele, apelatsioonkaebuse koostamisele ja kaitse teostamisele kulunud ajast, millele kohaldub erikoefitsent 2,0 ning õigusabi osutamisel kantud vajalikest kulutustest sõidule Pärnu-Tallinn-Pärnu. Kohtukolleegium peab esitatud taotlusi põhjendatuteks ja nendes nõutavaid tasusid mõistlikuks suuruseks. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvestab kohtukolleegium konkreetset süüdistust, vaidluse sisu ja apellatsioonis esitatud asjaolusid. Kaitsjatasud kuuluvad väljamõistmisele L.S-ilt ja F.L-ilt riigi tuludesse. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2013 otsus T.F , L.S ja F.L-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Ivi Kesküla 9 10 11 12