Obsah (5)

§ 185§ 3411§ 337§ 306§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10635 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Tali Kohtuistungi sekret

§ 185lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD:

1. 16.12.2015 aastal sõlmisid prokurör, süüdistatav Z.Z ja kaitsja kokkuleppe, mille kohaselt Z.Z-i süüdistatakse selles, et tema, keda on varem karistatud KarS § 121 järgi, viibides 16.07.2015 kella 18.35 paiku Tallinnas Ristiku tänaval liinibussis nr 40, lõi oma elukaaslast M T ’i ühe korra parema käega vastu nägu parema põse ja kõrva piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega pani süüdistatav toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Samuti süüdistatakse Z.Z-i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise, uuesti 04.12.2014 kella 01.00 ja 03.00 vahel omastas aadressil Olevimägi 12, Tallinn asuvas pubis „Levist Väljas“ talle usaldatud kannatanu F O mobiiltelefoni SONY Xperia Z Ultra väärtuses 300 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani süüdistatav toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Samuti süüdistatakse Z.Z-i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise ning karistatud väärteomenetluses KarS § 218 lg 1 järgi 23.01.2015 ja 30.01.2015 26.02.2015 00:07 võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu Al B jope parempoolsest taskust ümbriku, mille sees oli sularaha 300 eurot. 30.06.2015 kella 17:26 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas Prisma Peremarket AS-le kuuluvas Kristiine Prisma kaupluses võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil möödus kassadest tasumata kauba (pritsmete püüdja, väärtus 12.90 eurot) eest tasumata. Oma tahtliku tegevusega pani süüdistatav toime KarS § 199 lg 2 p 4, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ning see on toime pandud süstemaatiliselt.
2. Harju Maakohtu
3. jaanuari 2016 aasta otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Z.Z süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3, KarS § 199 lg 2 p 4,9, § 201 lg 2 p 1 järgi.
4. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub kontrollida tsiviilhagide ja menetluskulude väljamõistmise seaduslikkust ja vaidlustab ka karistuse kandmise aja algust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD EELISTUNGIL:
5. Prokuröri arvamuse kohaselt on kokkulepe ja seda kinnitav otsus seaduslikud. Prokuröri seisukohalt arvestatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vastutuse alusena vaid vargusi. KarS § 199 lg 2 p 4 loetletud kuritegude nii õiguslik kui ka faktiline retsidiiv annab aluse kvalifitseerida Z.Z-i käitumist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Vaidlustatud kriminaalasjas on tuvastatud mõlemad koosseisulised asjaolud, seega on kokkuleppes kajastatud ja otsusega kinnitatud kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 4, 9 järgi seaduslik ja õige. Kaitsja leiab, et kui kohus on kinnitanud sellise kokkuleppe, siis on prokurör olnud kohtus veenev ja küllap kohus kontrollis kvalifikatsiooni õigsust. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
6. Kohtukolleegium, tutvunud sõlmitud kokkuleppega ja kohtuotsusega ja selle juurde käiva määrusega ning apellatsiooni väidetega, ära kuulanud eelistungil menetlusosalised, leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada ning kriminaaltoimik tuleb tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile.
7. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli Z.Z-ile esitatud muuhulgas süüdistus selles, et ta pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ning see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppe kohaselt oli eeltoodud käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi( 1 kd. t.lk. 188-190). Maakohus kinnitas kokkuleppe ja mõistiski muuhulgas Z.Z-i( Z.Z) süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 9 järgi. Kolleegium leiab, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus kuulub tühistamisele

§ 3411p 1 alusel kuna eeltoodud kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud. Kar

S § 199 lg 2 p 4 ettenähtud korduvus kui ka samas lõike p 9 ettenähtud süstemaatilisus on mõlemad toimepanijat iseloomustavad tunnused. Seejuures on Riigikohus oma lahendis nr 31-1-87-08 sedastanud, et kuriteo süstemaatiline toimepanemine osutab samaliigilise kuriteo jätkuvale toimepanemisele. Kuriteo süstemaatiline toimepanek on rangelt järjekindel, pidevalt korduv tegevus. Eeltoodud Riigikohtu lahendis on ka märgitud, et kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kolleegium leiab, et süstemaatilisusega on tegemist juhul, kui isik on toime pannud vähemalt kolm samaliigilist süütegu. Lisaks on süstemaatilisuse tuvastamisel vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud süüteod moodustavad teatud sisulise süsteemi. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate samaliigiliste süütegude eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Kolleegium leiab, et süstemaatilisus, kui tegija eluviisi iseloomustav tunnus, ei tähenda kitsalt vaid varguste toimepanemist vaid sellise raskema koosseisulise tunnuse inkrimineerimise aluseks võib olla ka kolme või enama varavastase kuriteo toimepanemine. Kuna korduv süütegude toimepanemine neeldub samaliigiliste süütegude toimepanemises süstemaatiliselt, siis on kolleegiumi arvamuse kohaselt seaduslik kvalifitseerida Z.Z-i poolt toimepandu vaid KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

§ 337

lg 2 p 3 ja § 3411 ei luba ringkonnakohtul muuta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust selliselt, et muutub kokkuleppes esitatud kuriteo kvalifikatsioon.

§ 337

lg 2 p 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja saata kriminaaltoimik prokuratuurile. 7. Apellatsioonist tulenevalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et Riigikohtu otsuses 3-1-185-13 on sedastatud, et

§ 306

lg 5 sätestab, et pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine mõjutab aga vaieldamatult kohtuotsuse sisu. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu poolt 12.01.2016 aasta määrus ebaseaduslik, kuna maakohus on määrusega muutnud mõistetud karistust. Nimelt on maakohus lisaks trükiveale kuupäeva osas, mis on võimalik

§ 306

lg 5 alusel määrusega parandada, halvendanud määrusega süüdistatava olukorda, mida maakohus eelnimetatud sätte alusel teha ei saa. Samuti on kohus hälbinud kokkuleppest. Kokkuleppe kohaselt on prokurör KarS § 68 lg 1 korras õigesti palunud eelvangistuses viibitud 2 päeva lugeda kantud karistuse hulka ning käesoleva otsusega mõistetud karistuse algust arvata Z.Z-i kinnipidamisest 16.07.2015. Kohus on otsusega aga lugenud eelvangistuses viibitud päevadeks 3 päeva ning karistuse alguseks 16.07.2015. Ehk siis on kohus eksinud süüdistatava kasuks 1 päevaga.

§ 306

lg 5 korras tehtud määruses on aga kohus arvestanud eelvangistuses viibitud ajaks 3 päeva ja lugenud karistuse kandmise aja alguseks

1. juuli 2015 ehk siis ebaseaduslikult halvendanud süüdistatava olukorda. Kolleegium osutab ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-80-14 sedastatud ja kohtupraktikas juurdunud põhimõttele, et juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb KarS § 68 lg 1 kohaldamisel lugeda karistuse kandmise algusajaks isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud aga vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakandmisele kuuluvat vangistust vähendada. Ehk siis on seaduslik kokkuleppes kajastatu, et kantuks loetakse eelvangistuses viibitud aeg, 2 päeva ja karistuse alguseks tuleb lugeda süüdistatava kinnipidamise päev 16.07.2015 kuna sellest ajast alates on ta viibinud vangistuses. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna ja kuna määrus kuulub kohtuotsuse juurde, siis kuulub ka maakohtu
2. jaanuari 2016 aasta määrus tühistamisele.
3. Z.Z-i suhtes on valitud tõkendiks vahistamine. Kolleegium leiab, et tõkendi muutmiseks alused puuduvad kuna vahistamise alused ei ole ära langenud. Z.Z-i on alust kahtlustada rida kuritegude toimepanemises ja sealhulgas vägivalla kasutamisega seonduvate kuritegude toimepanemises. Varem on Z.Z korduvalt nii kriminaalkorras kui väärteokorras karistatud, mistõttu on põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides jätkab Z.Z kuritegude toimepanemist.
4. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 2 p 3, § 3411 p 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.

jaanuari 2016 aasta otsuse ja

1. jaanuari 2016 aasta määruse ja saadab kohtutoimikud Põhja Ringkonnaprokuratuuri.
2. RÕS alusel määratud kaitsja taotles õigusabiga seotud kulutuste hüvitamist. Taotluse kohaselt on menetlustoiminguteks ringkonnakohtu eelistungiks ettevalmistumine 0,5 h ja eelistungist osavõtt 0,5 h. Kokku on taotletud koos käibemaksuga 48,00 euro ulatuses kulude hüvitamist. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja kooskõlas

§ 175

lg 1 p 4 sätestatuga ning kuulub rahuldamisele.

§ 185lg 1 alusel jääb menetluskulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)