1-16-7109/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7109 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Juhan Sarv Kriminaalasi Fundus Agro OÜ süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; P.Z süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi ning Ekso Farm OÜ süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. märtsi 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kabuse liik P.Z ja Ekso Farm OÜ seaduslik esindaja (juhatuse liige) Egrit Viitkini apellatsioon RESOLUTSIOON Süüdistatavate P.Z ja Ekso Farm OÜ seadusliku esindaja Egrit Viitkini apellatsioon Tartu Maakohtu
3. märtsi 2018 otsuse peale jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Ekso Farm OÜ-t ja Fundus Agro OÜ-t süüdistati selles, et tegutsedes oma juhatuse liikme Egrit Viitkini kaudu, E.V. kaasabil, eesmärgiga saada PRIA-st investeeringutoetust (MAK meede 1.4.3, põllumajandusministri 20.07.2010 määrus nr 80 „Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ edaspidi Määrus) Fundus Agro OÜ, Ekso Farm OÜ ja P.Z nimelt ja huvides, taotlesid pettuse teel bioenergia tootmise investeeringutoetust seoses mobiilse puiduhakke seadme ja ahjudega, taotledes pettuse teel toetust kokku 292 500 eurot.
4. novembril 2012 esitas Egrit Viitkin PRIA Põlva büroos, eesmärgiga saada taotluse hindamisel lisapunkte, ühistaotluse. 1 Ühistaotluse esitamiseks kaasasid Egrit Viitkin ja E.V. lisaks OÜ-le Fundus Agro Egrit Viitkini kontrolli all olevad teised äriühingud, s.o P.Z ja Ekso Farm. Vastavalt Määruse § 2 lg-le 1 ja § 3 lg-le 2 pidi ühistaotluse korral iga taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust, kuid nimetatud müügitulu OÜ-l Fundus Agro puudus. OÜ Fundus Agro vajaliku müügituluna näidati Egrit Viitkini ja E.V. poolt teadlikult silo müüki, kuigi tegelikult pole OÜ Fundus Agro kunagi silo tootnud ja müünud ja seda tõendavad arved olid Egrit Viitkini ja E.V. poolt eelnevalt võltsitud. Taotluses esitatud pettuslikud asjaolud seisnesid selles, et OÜ Fundus Agro oleks justkui olnud põllumajandustootja ja omas taotluse esitamisele eelneval majandusaastal põllumajandustoodete müügitulu. E.V. roll antud kuriteo toimepanemises seisneski eelkõige selles, et tema oli koostanud võltsitud müügitulu arved, mis olid olulised taotluse esitamiseks. Viies PRIA ametnikud seoses OÜ Fundus Agro tegevusala ja müügitulu ebaõige näitamisena eksitusse, võeti taotlus kui tingimustele vastav menetlusse, kuid millise avalduse ja selle lisadega esitati PRIA-le omatoodangu müügitulu osas teadlikult valeandmeid Määruse § 12 lg 2 p 2 ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 62 lg 2 p 4 mõttes, milliste asjaolude teadmisel oli PRIA-l alus teha taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eksituses olles määrati PRIA peadirektori asetäitaja 28.03.2013 otsusega nr 13-6/601 seoses ühistaotlusega peale täpsustamisi kokku toetust 258 375 eurot, millest peale toetuse osalist loobumist maksti 29.01.2014 PRIA poolt välja 205 000 eurot (kanti otse liisinguandja kontole). Antud tegevusega panid P.Z ja Ekso Farm OÜ toime KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o soodustuskelmuse, mis seisnes pettuse teel soodustuse saamises juriidilise isiku poolt. Maakohtu otsus Tartu Maakohus tunnistas
5. märtsil 2018 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Fundus Agro OÜ, Ekso Farm OÜ ja P.Z süüdi KarS § 210 lg 3 järgi ja karistas Fundus Agro OÜ-t rahalise karistusega 8 000 eurot, Ekso Farm OÜ-t rahalise karistusega 5 000 eurot ja P.Z rahalise karistusega 5 000 eurot. Fundus Agro OÜ süüditunnistamist ja karistamist apellatsiooni korras vaidlustatud ei ole. Apellatsioon Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatavate Ekso Farm OÜ ja P.Z esindaja, osaühingute juhatuse liige, Egrit Viitkin. Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatavate esindaja maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Apellatsioonis leiab süüdistatavate esindaja, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või siis on see tegu karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud. Oma taotlust põhistab apellant järgmiselt. Süüdistatavate esindaja leiab, et maakohtu otsuse kohaselt on Ekso Farm OÜ ja P.Z toime pannud KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo koos Fundus Agro OÜ-ga. 2 Kõrvutades P.Z-ile, Ekso Farm OÜ-le ja Fundus Agro OÜ-le esitatud süüdistusi, siis need on kattuvad ning seega ei ole kohtuotsusest võimalik aru saada, millises süüdistuses kohus süüdistatavad süüdi mõistab. Apellandi arvates ei ole kohtuotsusest võimalik aru saada, milles seisneb P.Z-ile ja Ekso Farm OÜ-le etteheidetav tegu, sest seda pole mingilgi määral konkretiseeritud ja eristatud. Toimepandud tegu ei saa olla kolmel juriidilisel isiku identne. Esindaja arvates ei saa ühe äriühingu tegu samastada teise äriühingu teoga, sest tegemist on erinevate õigussubjektidega. Apellant leiab, et kuigi kõik kolm äriühingut esitasid ühise taotluse toetuse saamiseks, ei ole see kindlasti õigusvastane ja karistatav ning nende tegu ei saa olla indentne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ja apellatsiooniga ning hinnanud esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, asub seisukohale, et edasikaebus on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg-st 3 tuleneb nimelt, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga, mille rahuldamist kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks ei pea. Sellekohane otsustus tuleb lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades seejuures kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09, p 10.5). Apellatsioonis leiab süüdistatavate esindaja, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või on see karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud. Vastuseks süüdistatavate esindaja nimetatud väitele märgib ringkonnakohus järgmist. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses ning nimetatu seab konkreetsed piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuigi kriminaalkolleegiumi arvates ei ole apellatsioonis esitatud konkreetseid põhjendusi, mis viitaksid sellele, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on ebaõigesti kvalifitseeritud, on ringkonnakohus, tulenevalt KrMs § 318 lg 4 teise lause esimesest ja teisest alternatiivist, õigustatud ja kohustatud apellatsioonis väidetut kontrollima. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma määruses asjas nr 3-1-1-80-13 selgitanud, et KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis (kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu) peetakse silmas olukorda, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu (faktilised asjaolud) ei vasta mitte ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule. Sama lause teine alternatiiv (kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud) käsitleb aga juhtumeid, mil kokkuleppes kirjeldatud tegu on küll kuriteona karistatav, ent kokkuleppes 3 ja maakohtu otsuses teole antud karistusõiguslik hinnang on ebaõige (nt on tegu karistatav mõne teise kuriteokoosseisu järgi; kuriteo kvalifikatsioon, mille järgi isik süüdi tunnistati, hõlmab mõnd koosseisulist raskendavat asjaolu, mida kokkuleppe teokirjeldusest ei nähtu vmt). RKKK otsuses 3-1-1-70-12 on leitud, et KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis nimetatud apellatsiooni esitamise alus - s.t see, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu - hõlmab üksnes materiaalõigusliku hinnangu vaidlustamist. See tähendab, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud. Nimetatud põhimõtetest lähtuvalt kontrollib ringkonnakohus esmalt, kas Ekso Farm OÜ-le ja P.Z-ile süüks arvatud tegu on kuritegu või mitte. Kars § 210 lg 2 näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitteeesmärgipärase kasutamise eest. Ekso Farm OÜ-le ja P.Z-ile esitatud süüdistustest nähtuvalt on nendes ära toodud järgmised faktilised asjaolud. P.Z ja Ekso Farm OÜ, tegutsedes oma juhatuse liikme Egrit Viitkini kaudu, kes osaühingute nimelt ja nende huvides taotles PRIA-lt bioenergia tootmise investeeringutoetust 292 500 eurot. Egrit Viitkin esitas
8. novembril PRIA Põlva büroole eesmärgiga saada taotluse hindamisel lisapunkte Fundus Agro OÜ, P.Z ja Ekso Farm OÜ nimelt ühistaotluse. Süüdistuses on välja toodud, et vastavalt Määruse § 2 lg-le 1 ja § 3 lg-le 2 pidi ühistaotluse korral iga taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust. Nimetatud müügitulu OÜl Fundus Agro puudus. OÜ Fundus Agro vajaliku müügituluna näidati Egrit Viitkini ja E.V. poolt teadlikult silo müüki, kuigi tegelikult pole OÜ Fundus Agro kunagi silo tootnud ja müünud ning seda tõendavad arved olid Egrit Viitkini ja E.V. poolt eelnevalt võltsitud. Taotluses esitatud pettuslikud asjaolud seisnesid selles, et OÜ Fundus Agro oleks justkui olnud põllumajandustootja ja omas taotluse esitamisele eelneval majandusaastal põllumajandustoodete müügitulu. Ülaltoodust nähtuvalt on süüdistuses ära näidatud ka pettuslikud asjaolud Süüdistusest kohaselt viisid Egrit Viitkini ja E.V. OÜ Fundus Agro tegevusala ja müügitulu ebaõige näitamisega PRIA ametnikud eksitusse. Eksituses olles maksti PRIA poolt süüdistatavatele välja 205 000 eurot. Kokkuvõtvalt nähtub P.Z-ile ja Ekso Farm OÜ-le esitatud süüdistustes, et süüdistatavad koos OÜ-ga Fundus Agro esitasid, (läbi Egrit Viitkini) ühisavalduse PRIA-le investeeringutoetuse saamiseks. Ühisavalduses esitati valeandmeid, s.o sooviti investeeringu toetust saada pettuse teel. Taolise pettuse tulemusena sattusid PRIA ametnikud eksitusse ning eksitusest tingituna maksti PRIA poolt süüdistatavatele välja investeeringutoetust 205 000 eurot. Seega said P.Z ja Ekso Farm OÜ inesteeringutoetust pettuse teel. 4 Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kokkuleppes toodud P.Z-ile ja Ekso Farm OÜ-le etteheidetav teokirjeldus vastab KarS § 210 lg 2 dispositsioonis kajastatule ning on seega kriminaalkorras karistatav s.o kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu. Ringkonnakohtu arvates on P.Z-ile ja Ekso Farm OÜ-le etteheidetav tegu ka õigesti kvalifitseeritud. Kuivõrd süüdistatavate näol on tegemist juriidiliste isikutega, kes kokkuleppes kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt said pettuse PRIA-lt soodustust investeerimistoetuse näol, siis on nende käitumine kvalifitseeritav KarS § 210 lg 3 järgi. Ülaltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga, mille rahuldamiseks mingit väljavaadet ei ole. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Juhan Sarv