1-11-9226/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9226 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit N.R, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.V (G.V) kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.V kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Sirje Must Advokaadibüroo kaudu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, advokaat Kaja Kiilole tema poolt G.V-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista G.V-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest 86,40 eurot riigituludesse.
7. G.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „G.V 1-11-9226 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 21.09.201 otsusega tunnistati G.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9, § 201 lg 2 p 1, § 203 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust G.V-le Tartu Maakohtu 06.12.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 29.06.2011 ja lõpp 26.02.
12. Tartu Maakohtu 04.06.2013 määrusega jäeti G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohus leidis, et kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda G.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määruse kohaselt annab süüdimõistetu vabastamiseks materiaalset alust elukoha olemasolu, samas töökoha olemasolu G.V kinnitust leidnud ei ole. Maakohtu hinnangul ei ole aga elukoha olemasolu ja lähedaste võrgustik küllaldane alus G.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. G.V elukohas on kriminaalkorras karistatud isikud ja kuriteokaaslasi ning tema eluviise iseloomustab alkoholi tarvitamine. Need asjaolud võivad tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamisel panna süüdimõistetu raskesse olukorda ning viia teda kiiresti tagasi endiste eluviiside juurde. G.V kannab karistusena vangistust teise astme kuritegude eest. Kõik tema varasemad kuriteod on omandit kahjustanud. Ka varasem reaalne vangistus ei hoidnud teda uuesti varastamast. G.V käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustavad distsipliinirikkumised. Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole teda maakohtu hinnangul võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
14. G.V kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja G.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
15. Kaitsja hinnangul on maakohtu seisukohad vastuolulised ja põhjendamata. Kohus on jätnud tähelepanuta G.V käitumise kinnipidamisasutuses. G.V on karistuse kandmise ajal osalenud ja läbinud mitmed sotsiaalprogrammid. Ta on valmis võimalusel realiseerima omandatud teadmisi ning oskusi igapäevaelus vabaduses. G.V on endale teadvustanud alkoholiprobleemi ja osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja Teadmine“. Samuti on ta vanglas osalenud kahel korral majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on G.V kaks, kuid viimane neist on saadud 14.12.2012 ning alates sellest ajast on tema käitumine laitmatu. Asjaolu, et G.V elukohas on kriminaalkorras karistatud isikuid kui ka kuriteokaaslasi ei saa kaitsja hinnangul olla tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmise põhjuseks, sest kriminaalkorras karistatud isikuid elab igas Eesti piirkonnas. Ennetähtaegse vabanemise korral jääks G.V kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud arvestamata asjaolud, et G.V on vastavalt kinnipidamisasutuses viibiva inimese võimalustele püüdnud aktiivselt otsida töökohta, mis on ka õnnestunud. Kinnipeetav on suhelnud AS-ga XXX Jõgevamaal, kes on andnud suulise nõusoleku G.V tööle asumiseks farmitöölisena. Tegemist on G.V-le tuttava töökohaga, kus ta on vabaduses viibides töötanud 2,5 aastat. Töökoht tagab G.V-le stabiilse sissetuleku. Vabanemise korral on G.V soov jätkata hariduse omandamist Põltsamaa Ametikoolis põllumajanduse erialal. Vangistuses on G.V viibinud pikka aega: 1 aasta ja 11 kuud. Vangla töötajad on jälginud süüdimõistetu käitumist ja hoiakuid ning vangla pooldab G.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. -2- Vastus määruskaebusele
16. Ringkonnakohus tegi 20.06.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 28.06.
17. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et G.V vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on G.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
19. Kuigi süüdimõistetul on vabaduses elukoht ja lähedased ning ta on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides, tegelenud sõltuvusprobleemidega ja töötanud, ei võimalda tema eelnev elukäik ja õigusvastane käitumine karistuse kandmise ajal teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et varasemad korduvad kriminaalkaristused, kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses, sõltuvusprobleemid ja kriminaalkorras karistatud tuttavate olemasolu viitavad kogumis sellele, et G.V risk vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata on kõrge. Erinevalt määruskaebuses esitatud seisukohast ei ole kolleegiumi hinnangul alust kahelda maakohtu poolt ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemisel aluseks võetud asjaolude õigsuses, kuna vangla iseloomustuse kohaselt ei ole G.V vabaduses kindlat töökohta ning süüdimõistetu ega kaitsja ei ole kohtule esitanud töökoha olemasolu tõendavad dokumente. Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et lühiajaline hea käitumine vangistuses ja süüdimõistetu lubadused edaspidi õiguskuulekalt elada ja töötada tagaksid tema edaspidise õiguskuulekuse. Kuna varasemalt mõistetud karistused ja ärakantud vangistus ei ole G.V-le mõju avaldanud ning süüdimõistetu ei ole ka vangistuses suutnud kehtestatud reeglitest kinni pidada, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud maakohtu seisukoht, et G.V tuleb kinnipidamisasutuses karistuse kandmist jätkata.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et G.V tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
21. G.V kaitsja advokaat K. Kiilo on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt G.V-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 2 tundi põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat K. Kiilole Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, G.V-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu G.V-lt välja. Paavo Randma Tiit N.R -3- Mati Kartau