Obsah (15)

§ 199§ 200§ 255§ 73§ 418§ 69§ 202§ 64§ 65§ 68§ 201§ 218§ 25§ 16§ 21

1-17-8130 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 08.01.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2, § 202 lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 5, 7 järgi; D.R-i süüdistuses

§ 200

lg 2 p 5, 7 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kõrgmaa Süüdistatav Aleksei Levtšenko Kaitsja Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla; isikukood 37903112240; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskharidus; emakeel - vene keel; ei tööta, xxx Varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist viimane: - 06.05.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 255

lg 1, § 392 lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

§ 73

lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 aastat 9 kuud 27 päeva katseajaga 4 aastat Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 20.07.2017. Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Süüdistatav D.R ringkonnaprokurör Jaanika Elukoht xxx; isikukood XXX; määratlemata kodakondsus; keskharidus; emakeel - vene keel; ei tööta. Varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: 1 1-17-8130 - 01.10.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 418

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 69

lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 474 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 1 aasta. Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Tunnistada Aleksei Levtšenko süüdi

§ 200lg 2 p 5, 7 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

Tunnistada Aleksei Levtšenko süüdi

§ 202lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Tunnistada Aleksei Levtšenko süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Aleksei Levtšenkole liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Suurendada

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.05.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust) ning mõista Aleksei Levtšenkole liitkaristuseks 10 (kümme) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2016 kuni 12.05.2017, s.o 6 (kuus) kuud, 11.07.2017, s.o 1 (üks) päev, kokku 6 (kuus) kuud ja 1 (üks) päev ning mõista lõplikuks karistuseks 10 (kümme) aastat 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 20.07.2017. Jätta Aleksei Levtšenko vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks Aleksei Levtšenko vangistuse tähtaeg. Tunnistada D.R süüdi

§ 200lg 2 p 5, 7 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.11.2016 kuni 07.05.2017, s.o 6 (kuus) kuud ning mõista lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus D.R-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.R-i vanglasse saabumise aeg. 2 1-17-8130 Kui süüdimõistetu D.R ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Kannatanu M E OÜ tsiviilhagi rahuldada ja mõista Aleksei Levtšenkolt välja kuriteoga tekitatud kahju: - kannatanu M E OÜ (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju 6 (kuus) eurot ja 49 senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx. Kannatanu V S tsiviilhagi jätta rahuldamata. Asitõendid: - CD-plaadid (5 tk), mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - proovid ukselingi pinnalt, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Aleksei Levtšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot sundraha ja 3917 (kolm tuhat üheksasada seitseteist) eurot ja 44 senti muu menetluskulu katteks. Määrata, et Aleksei Levtšenkol on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 5167 (viis tuhat ükssada kuuskümmend seitse) eurot ja 44 senti ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700022517 ning selgitus „Aleksei Levtšenko, 1-17-8130, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkamine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista D.R-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1250 (üks tuhat kaks sada viiskümmend) eurot sundraha ja 2570 (kaks tuhat viissada seitsekümmend) eurot muu menetluskulu katteks. Määrata, et D.R on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3820 (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend) eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700022533 ning selgitus „D.R, 1-17-8130, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkamine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 3 1-17-8130 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Aleksei Levtšenkot süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 24.04.2016 ühiselamu asukohaga xxx koridoris toa nr xx juures ning toas nr xx tegutsedes grupis koos D.R-iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kasutas füüsilist vägivalda V Z suhtes. Nimelt Aleksei Levtšenko ja D.R lõid korduvalt V Z pea ja keha piirkonda, millega tekitasid V Z rindkere, kõhu peapiirkonna, kaela ja jäsemete tömbi trauma koos mõlemapoolsete roiete hulgimurdude, parema kopsu põrutuskollete, parema neeru ja maksa rebenditega ning keeleluu parema suure sarve murruga, mille tüsistusena tekkis ära kopsu-südame puudulikkus ning mille tõttu kannatanu suri. Rindkere ja kõhu tömp trauma roiete hulgimurdude, lülisamba vigastuse ning siseelundite rebenditega põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Füüsilise vägivalla kasutamise eesmärgiks kannatanu suhtes oli omastada kannatanu pangakaart ning saada teada kannatanu pangakaardi pin-kood. Pärast vägivalla kasutamist kannatanu suhtes Aleksei Levtšenko võttis kannatanu pangakaardi ning seejärel lahkus ühiselamust ning võttis kannatanu pangakaardiga 24.04.2016 kell 03:47 sularahaautomaadist välja sularaha summas 170 eurot, mille jagas hiljem D.R-iga. Sel moel Aleksei Levtšenko oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, raske tervisekahjustuse tekitamisega, grupis, s.o

§ 200lg 2 p 5,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle Aleksei Levtšenko varem omastamise toime pannud isikuna (karistatud Viru Maakohtu 14.02.2014 otsusega

§ 201

lg 2 p 1 järgi) ajavahemikul 27.09.2016 kuni 28.09.2016 teades, et vara on saadud kuritegelikul teel sai J K jalgratta Stels Navigator maksumusega 280 eurot ning 28.09.2016 müüs jalgratta pandimajja OÜ M aadressil xxx. Sel moel pani Aleksei Levtšenko oma tahtliku tegevusega toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Aleksei Levtšenko isikuna, keda on PPA Ida prefektuuri poolt karistatud väärteokorras

§ 218

lg 1 järgi poevarguste eest kahel korral, s.o 01.11.2016 (süüteo toimepanemise aeg 31.10.2016) ja 27.06.2017 (süüteo toimepanemise aeg 27.06.2017) ning kelle jaoks on poevargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, taas 28.06.2017 kella 15.30 paiku, viibides xxx asuva kaupluse R müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist R E F AS-ile kuuluvat kaupa, nimelt kaks saiakest Brioche maksumusega 1,15 eurot tk, s.o kogumaksumusega 2,30 eurot ja pudeli õlut Walter (0,5

1. l)maksumusega 0,97 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi Aleksei Levtšenko tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastatud rikkumatult. 4 1-17-8130 Samuti süüdistatakse Aleksei Levtšenkot selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime süstemaatiliselt poevargusi, taas 10.07.2017 kella 15.03 paiku, viibides xxx asuva kaupluse M müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist M E OÜle kuuluvat kaupa, nimelt pudeli viina Poolik (40%, 0,5
2. l)maksumusega 6,49 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi Aleksei Levtšenko tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastatud rikutult. Samuti süüdistatakse Aleksei Levtšenkot selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime süstemaatiliselt poevargusi, taas 20.07.2017 kella 21.14 paiku, viibides xxx asuva kaupluse R müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist R E F ASile kuuluvat kaupa, nimelt pudeli viina Beloff maksumusega 8,99 eurot ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi Aleksei Levtšenko tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastatud rikkumatult. Sel moel pani Aleksei Levtšenko oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, st

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.R-i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 24.04.2016 ühiselamu asukohaga xxx koridoris toa nr xx juures ning toas nr xx tegutsedes grupis koos Aleksei Levtšenkoga võõra vallasasja omastamise eesmärgil kasutas füüsilist vägivalda V Z suhtes. Nimelt D.R ja Aleksei Levtšenko lõid korduvalt V Z pea ja keha piirkonda, millega tekitasid V Z rindkere, kõhu peapiirkonna, kaela ja jäsemete tömbi trauma koos mõlemapoolsete roiete hulgimurdude, parema kopsu põrutuskollete, parema neeru ja maksa rebenditega ning keeleluu parema suure sarve murruga, mille tüsistusena tekkis ära kopsu-südame puudulikkus ning mille tõttu kannatanu suri. Rindkere ja kõhu tömp trauma roiete hulgimurdude, lülisamba vigastuse ning siseelundite rebenditega põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Füüsilise vägivalla kasutamise eesmärgiks kannatanu suhtes oli omastada kannatanu pangakaart ning saada teada kannatanu pangakaardi pin-kood. Pärast vägivalla kasutamist kannatanu suhtes Aleksei Levtšenko võttis kannatanu pangakaardi ning seejärel lahkus ühiselamust ning võttis kannatanu pangakaardiga 24.04.2016 kell 03:47 sularahaautomaadist välja sularaha summas 170 eurot, mille jagas hiljem D.R-iga. Sel moel D.R oma tahtlike tegudega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, raske tervisekahjustuse tekitamisega, grupis, s.o

§ 200lg 2 p 5,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav Aleksei Levtšenko teatas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav ning ta tunnistas ennast süüdi osaliselt, s.o süüdistuses

§ 199

lg 2 p 9 –

§ 25lg 1, 2 järgi.

Teiste kuritegude toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi ja võttis õigeks M E OÜ tsiviilhagi ning teist tsiviilhagi, mille on esitanud V. S, ta ei tunnistanud. 5 1-17-8130 Süüdistatava kaitsja Galina Tšelnokova leidis, et süüdistus

§ 199

lg 2 p 9 –

§ 25lg 1, 2 järgi on põhjendatud.

Süü ei ole tõendatud süüdistuses

§ 202

lg 2 p 2 ja

§ 200lg 2 p 5, 7 järgi.

Kaitsja leidis, et M E OÜ tsiviilhagi pole põhjendatud, kuna süüdistusaktis märgitud, et kaup oli tagastatud kauplusesse rikkumata. Teine tsiviilhagi ei kuulu läbi vaatamisele selles kohtumenetluses, kuna tema kaitsealune ei pannud toime kuritegu, mis on seotud kannatanu poja tapmisega. Kannatanu ei ilmunud kohtusse selleks, et tõendada oma haginõudeid. Süüdistatav D.R vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, ta tunnistas ennast osaliselt süüdi. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi ning tunnistas V. S tsiviilhagi matuste ja teiste rituaalteenustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Süüdistatava kaitsja Oleg Gorškaljov leidis, et süüdistus

§ 200lg 2 p 5, 7 järgi ei ole põhjendatud.

Ta leidis, et tsiviilhagi nõuded on dokumentaalselt kinnitatud tõenditega ja selles osas ta ei vaidle vastu. Kohtuistungil toimus tunnistajate T S, J I, A N, L E, P K, A C, I P, D D, O N, L K, D E ja V Z ülekuulamine. Tunnistaja J T keeldus kohtuistungil ütluste andmisest isiklikel põhjustel ning kohus rahuldas prokuröri taotluse ning võttis KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Prokurör loobus tunnistaja J K ülekuulamise taotlusest ning ka süüdistatav Aleksei Levtšenko ja tema kaitsja ei taotlenud selle tunnistaja ülekuulamist. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kriminaaltoimikus olevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavate poolt neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on tõendamist leidnud kõikides kuriteoepisoodides ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud, v.a Aleksei Levtšenkole esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 9 –

§ 25

lg 1, 2 järgi, kuna süüksarvatud kuriteo kvalifikatsioonist tuleb välja jätta viide

§ 25lõikele 1.

Nimelt on Riigikohus selgitanud, et tunnistades isiku süüdi süüteokatses, on viide

§ 25lg-le 1 ülearune (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.

juuni

1. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 34). Selline järeldus tuleneb ka justiitsministri
2. augusti
3. a määruse nr 54 „Süütegude „Karistusseadustiku“ järgi kvalifitseerimise juhend“ § 1 lg-st
4. Aleksei Levtšenko ja D.R süüdistatuna

§ 200

lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Süüdistatav Aleksei Levtšenko ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt ei olnud tal isegi mõttes minna selleks oma üleval elava naabri juurde. Räägiti sellest, et ta peksis kannatanut, palus temalt raha. Tal ei olnud isegi seda mõttes. Niinimetatud naaber palus avada ust. Koos Vitjaga avasid. Nn naabril oli kott ja kannatanu tahtis talle vastutasu 6 1-17-8130 anda. Seal oli viin, konservid ja riidest rahakott. D.R ei keeldunud alkoholi tarvitamisest. Tema naise V emal oli sünnipäev. Ta küsis, kas ta võib endale võtta pudel viina kingituseks. Kannatanu lubas. Ta võttis pudeli ja kinkis seda. Allpool korrusel peeti seda sünnipäeva. Ta läks ära, Viktor jäi selle meesterahvaga. Kui möödus mingi aeg Viktor kutsus teda üles naabri juurde. Ta sisenes, seal oli sisse lülitatud vastik kino. Viktor palus meesterahval selle välja lülitada ja lõi teda mitu korda lahtise käega vastu nägu, et kiiremini teeks. Te peatas Viktorit, et ei ole vaja nii teha, niigi lülitab välja. Pärast seda nad klaarisid asjad ära ja ta läks ära. Kannatanu ja D.R jätkasid joomist. D.R kutsus teda kannatanu juurde, kuna palus sigarette ja ta tõi. Ta juba ei mäleta, kas palus telefoni teel. Võimalik, et nii. Pärast seda ta läks ära, läks alla. Juba rääkis, et oli sünnipäev, natuke istus, läks koju, hulkus ja siis D.R, kas tuli jälle või helistas, arvatavasti ikkagi helistas. Teda Vitja palus, et ta tuleks ülesse. Ta tuligi. Oli vist kolmandat korda. Ta on juba arvelduse unustanud. Vitja palus võtta raha kaardilt. Olid juba napsitanud, joobes. Vitja tuli toast välja, andis talle kaardi ja palus võtta raha maha. Ta ei küsinud, kellele see kaart kuulus. Ta tahtis selle eest endale suitsupaki osta. Midagi võtta ei kavatsenud ja seetõttu teda see ei huvitanud. Ta läks ülesse, andis kaardi. Vitja ütles, et las raha jääb tema kätte nii kaua, kui nemad magavad välja. Ta nägi lahtise, natuke avatud ukse kaudu, et kannatanu magas põrandal, kui ta tagasi tuli. Vitja palus, et raha oleks hommikuni tema käes, kuna neil on uks lahti. Lisaks sellele, et ta võttis sularaha välja ta käis ja ostis kaks suitsupakki. D.R ei palunud tal osta suitsu. See oli tema initsiatiiv. Võib-olla paluski, ta ei mäleta. Kaassüüdistatav D.R tunnistas ennast osaliselt süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt tegi ta kannatanu võtmega ukse lahti. Kannatanu kutsus neid alkoholi tarvitama. Levtšenko ei olnud kaua, võib-olla 15 minutit. Kannatanu hakkas rääkima seksuaalsetel teemadel. Ta ütles kannatanule mine sa ja läks ära jalutama. Ta läks koridori ja kohtas Levtšenkot. Ta kohtas Levtšenkot ja kutsus ta meesterahva juurde. Lihtsalt kutsus. Tahtis veel alkoholi juua. Ta pöördus Levtšenko poole, et viimane küsiks, keda kannatanu armastab. Kannatanu vastas, et väikseid poisse. Võib-olla tema lõi paar korda lahtise käega kannatanule vastu nägu. Nad tõukasid üksteist. Seal on vähe kohta, on võimatu lüüa, tuli välja ainult lahtise käega löömine. Levtšenko üritas neid lahti võtta. Levtšenko läks ära pärast seda kui kiskus neid lahti. Suitsu ei olnud ja ta pöördus palvega kannatanu poole. Kannatanu ütles, et sigarette ei ole, et võib osta. Ta helistas Levtšenkole ja palus tal tulla. Nad rääkisid Levtšenkoga, et viimane tõuseks üles. Tal on vaja, et Levtšenko käiks sigarettide, suitsu järel. Ta viibis ühiselamus illegaalselt ja kui ta läheks välja, siis teda enam sisse ei laseks. Seal on selline ruum, väike koridor, kus nad Levtšenkoga kohtusid. Ta seisis kaardiga. Ta palus Levtšenkot, et viimane võtaks raha välja sigarettidele. Z ise andis talle kaardi ja ütles pin-koodi. Joomise käigus pärast seda kui Levtšenko läks ära hakkas kannatanu jälle rääkima seksuaalsetel teemadel. Ta läks vaatama, millal tuleb Levtšenko. Kannatanu haaras teda. Ta osutas vastupanu. Nad kukkusid ja võitluse käigus võib-olla ta lõi kannatanut paar korda. Nad olid tunduvalt tugevas joobes, seal on väike vahemaa kannatanu võis küll pea ära lüüa. Pärast seda rüselust ta mingeid kehavigastusi ei näinud kannatanul. Levtšenko tõi sigarette. Ta enam seda pangakaarti ei näinud. Ta ei küsinud selle kohta Levtšenkolt. Ta oli juba üsna joobes, Levtšenko ütles midagi rahast, aga tal oli ükskõik. Levtšenko ütles talle, et võttis raha välja. Ta vastas Levtšenkole, et võta endale, et ei ole vaja. Kannatanu jäi lamama pool istudes, pool lamades. Ta ärkas hommikul V juures. Levtšenko ütles talle raha kohta, et anda ära meesterahvale. Levtšenko küsis, et kas ta võib ka endale sigarette osta. V vastas, et ta on nõus. Kohus, kõrvutades süüdistatavate eeltoodud ütluseid seoses neile esitatud süüdistusega, leiab, et neis esinevad vastuolud (kannatanu pangakaardi tagastamisega seoses peale raha väljavõtmist, kannatanu esialgse löömise põhjuses ja ka selles, kas Aleksei Levtšenko käis ka vahepeal kannatanu korterisse sigarette toomas) ning tegemist pole kummagi süüdistatava ütluste puhul 7 1-17-8130 seoses röövimisega usaldusväärse tõendiga, kuna need ei ole omavahel kooskõlas ning on ka vastuolus kohtu jaoks alltoodud usaldusväärsete tõenditega. Nimetatud põhjusel jätab kohus süüdistatavate ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja ning leiab, et eeltoodud süüdistatavate poolt antud ütluste eesmärgiks on vältida süüdimõistmist neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Seda, et süüdistatav Aleksei Levtšenko ütlused on ebausaldusväärsed kinnitab ka see, et ta on kohtueelsel uurimisel ja kohtus andnud vastuolulised ütlused selles osas, millal ta andis J üle sularaha ning kohtu hinnangul ei ole ta osanud usutavalt ja arusaadavalt selgitada enda erinevate ütluste andmise põhjuseid. Samuti on süüdistatav V J andnud vastuolulised ütlused kõrvutades tema kohtueelsel uurimisel antud ütluseid kohtuistungil antud ütlustega selles osas, millist vägivalda ta kannatanu suhtes kasutas. Ta ei osanud kohtuistungil usutavalt ja arusaadavalt selgitada diametraalselt erinevate ütluste andmise põhjuseid. Seda, et süüdistatavad täitis enda tegevusega neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendavad tunnistaja T S ütlused, mille usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda ja mille kohaselt see, mis V. Z juhtus juhtus tema vahetusel. Ta töötab ühiselamus xxx valvurina ja laseb inimesi sisse. See juhtus öösel

1. -
2. aprillis
3. Ta istus oma töökohal allpool ja siis alla tuli V. Z ja ütles, et tal ei õnnestu oma toa ust lahti teha. Ta pani oma ruumi kinni ja nad läksid ülesse. V. Z kükitas ja proovis ust lahti teha, aga see ei õnnestunud. Ta läks alla ja kutsus D.R-i ja Levtšenko, kuna nende toa uksed olid avatud ja nad ei maganud. Ta palus neil võtta kruvikeerajat või võtit, kuna ta ei teadnud, mida tuleb teha selle lukuga. See oli enne keskööd. Ta jättis nad sinna selle jaoks, et nad teeksid ukse lahti ja ütles neile, et hiljem tuleb ja kontrollib. Ta läks oma valveruumi, seal istus natuke, aga ei tea kui palju aega. Siis läks ta ülesse ja teisel korrusel ta kuulis, kuidas D.R karjus talle ülevalt neljandalt korruselt, et Tatjana ära tule, kõik on juba korras. V. Z sai juba enda koju. Oli kuidagi niimoodi öeldud ja tal puudus alus kahelda selles ja ta läks tagasi valveruumi. D.R lahkus ühiselamust hommikul kell pool 5 ning andis talle 20 eurot selleks, et see koristajale G edasi anda. Levtšenko väljus hommikul kell 6 koos K. Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga koos CD plaatidega (I köide tl 62-80), kust nähtub samuti see, et 24.04.2016 kell 04:37:33 tuli D.R valvelaua juurde tagasi, tal oli midagi paremas käes, ta sirutab selle valvelaua suunas. Samuti nähtub sellest tõendist, et 24.04.2016 kell 03:43:48 tuli trepist alla Aleksei Levtšenko ja väljus ühiselamust. Samal päeval kell 03:54:00 tuli Aleksei Levtšenko ühiselamusse tagasi. Süüdistatavate poolt neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeli ja CD plaadiga 24.04.2016 (I köide tl 1-18), millest nähtub, et vaatlust alustati kell 12:45 ja sündmuskohaks on tuba aadressil xxx, kus asub V Z laip. Kannatanul olid järgmised vigastused: parema silma piirkonnas tumesinine verevalum 2x4 cm, otsmiku keskjoonel juuksepiiri all vertikaalne pindmine põrutushaav 1, 5 cm. Samasugune haav on vasakul pool otsmiku piirkonnas 1, 5 cm, kuid sügavam. Samasugune haav on vasakul oimupiirkonnas juuksepiiri all, lõua alumisel pinnal horisontaalne sügav haav 3 cm. Haavasid ümbritsev piirkond kujutab pehmete kudede paistetust ja verevalumit. Rindkere kompimisel kerge naksumine parema 7nda roide piirkonnas rangluu keskjoonel, parema 4nda -6nda ja vasaku 7nda – 8nda roiete piirkonnas rindkereäärsel joonel vaevumärgatavad helesinised nahaalused verevalumid (10x4 cm paremal, 5x2 cm vasakul). Teisi vigastusi esmasel vaatlusel päevavalguse tingimustes ei avastatud. Kooskõlas koolnumuudatustega saabus mehe surm 10-14 tundi tagasi. 8 1-17-8130 Eeltoodud tõendiga on kooskõlas surnu ekspertiisiakt nr 16E-IDS0011/121 06.06.2016 koos fototabeliga ja õiendiga (I köide tl 19-29). Nimelt eksperdiarvamuse kohaselt V Z surma põhjuseks oli rindkere, kõhu, peapiirkonna, kaela ja jäsemete tömp trauma koos mõlemapoolsete roiete hulgimurdude, parema kopsu põrutuskollete, parema neeru ja maksa rebenditega ning keeleluu parema suure sarve murruga, mille tüsistusena tekkis äge kopsu-südame puudulikkus. Kannatanu surm võis saabuda orienteeruvalt 10-14 tundi enne surnukeha läbivaatust sündmuskohal (e 24.04.2016 kl 00.00-04.00 vahel). Samuti selgub sellest ekspertiisiaktist, et kannatanul esinenud vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel. Nahaalused verevalumid paremal pool rindkere ülaosas, vasakul pool rindkere alaosas, vasakul labakäel, vasakul säärel ning vasakul pool kaela külgpinnal (vigastused nr 7, 10, 14, 16 ja 18) on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömpide piiratud pinnaga esemetega või löökidest vastu sarnaseid esemeid/pindu mitte vähem kui 3-5 päeva enne surma. Ülejäänud vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne surma saabumist. Põrutushaavad mõlemal pool otsmikul, vasakul pool oimuotsmiku piirkonnas, paremal pool sarnapiirkonnas ning alalõualuu serval, samuti ka marrastused vasakul pool ninatiival ja sarnapiirkonnas (vigastused nr 1-4, 17 ning nr 5-6) võisid olla tekitatud löökidest kurika, kepi või muu sarnase piklikukujulise tömbi esemega. Nahaalused verevalumid rindkerel, kõhu piirkonnas, jäsemetel ning seljal on tekitatud löökidest tömbi piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusika ja/või kängitsetud jalaga), lühikese aja jooksul; mõlemapoolsete roiete hulgimurrud, rinnaku ristimurd, lülisamba III-IV rinnalüli vaheketta rebend koos III lülikeha tagaserva sissepressitud murruga, siseelundite rebendid (parem kops, parem neer ja maks) võisid olla tekitatud ründava isiku hüppamisel kannatanu rindkere peale. Keeleluu parema suure sarve murd võis tekkida löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (nt rusikaga) kaela piirkonda. Kannatanu asend rindkere ja kõhu tömbi trauma tekitamise ajal oli nii selili kui ka kõhuli lamav. Ajavahemik vigastuste tekitamise ja surma saabumise vahel ei ole täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav minutites-kümnetes minutites. Rindkere ja kõhu tömp trauma roiete hulgimurdude, lülisamba vigastuse ning siseeleundite rebenditega põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus leiab, et eeltoodud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja surnu ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu suhtes on kasutatud intensiivselt vägivalda ning süüdistatavate ütlused seoses süüdistatava D.R-i poolt kannatanu kehalise väärkohtlemisega ei vasta kannatanul esinenud vigastustele, mis kinnitab kohtu veendumust selles, et süüdistatavad on andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused. Seda, et süüdistatav D.R viibis kannatanu korteris kuriteo toimepanemise ajal tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll 26.04.2016 koos fototabeliga (I köide tl 30-48), kus nähtub, et kriminalist on võtnud kapi siledatelt pindadelt tõmmised, kilele on võetud sõrmede ja osaliselt peopesade jäljed kapi vasaku äärmise ukse pealis - ja sisepindadelt ja keskmiselt ukselt. Jäljed on võetud kilele, üks fragment on võetud silikoonpasta abil, jäljed on pakendatud. Tulenevalt sündmuskohajälje kiiruuringu vastusest 12.05.2016 nr 16U-SE0158 (I köide tl 49-51) kriminaalasja nr 16233000510 (24.04.2016 xxx V Z vägivallatunnustega surnukeha leidmine) raames kontrollimiseks esitatud viiele tõmmiskilele ja ühele silikoonpasta tõmmisele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmendid võimaldavad isiku identifitseerimist kolm sõrmejälje fragmenti, üks sõrme esimese, teise ja kolmanda lüli jälje fragment ning kaks peopesajälje fragmenti, millest kaks sõrmejäljefragmenti on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud D.R vasaku käe keskmise ja nimetu sõrmega. Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega haakuvad tunnistaja J I ütlused, kelle ütluste tegelikkusele vastavuses pole kohtul samuti alust kahelda ning kõik ühiselamus valvurina töötanud üle kuulatud tunnistajad on enda ütlustes kinnitanud ka seda, et ühiselamus xxx oli registreerimiseks mõeldud 9 1-17-8130 žurnaal, millest on kohtule tõendina esitatud ka väljavõte (II köide tl 41-46) ning kust nähtub, et kuriteo toimepanemise ajal viibis ühiselamus ka D.R ning 23.04.2016 kell 23:50 Z ei saa lahti oma tuba, tuli alla läbipääsu. Levtšenko aitas lahendada selle probleemi. Seda, et süüdistatavad täitsid enda tegevusega neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendavad ka tunnistaja L K ütlused, mis on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja mille kohaselt tema leidis V Ž. Tema juurde alla tuli naaber D E ja ütles, et seal midagi juhtus. Poiss ütles, et seal midagi juhtus ja olid karjed, et ta kuulis karjeid kusagil öösel, et hüüti appi. Alguses ta koputas, aga keegi ei avanud, siis natukene avas ta ukse, et kõik oli laiali pillutud ja pärast riiete vahel nägi V Z. Räägiti, et kannatanul oli kord toas, aga seal oli kõik väga laiali visatud. Ta nägi D.R-i ülevalt alla tulemas ühiselamust väljumas. Ka tunnistaja D E ütlused tõendavad seda, et süüdistatavad panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta nägi Aleksei Levtšenkot ukse juures, kus elas kannatanu. Levtšenko midagi ei teinud. Pärast läks meesterahva juurde ja ta ei näinud. Ta kuulis, kuidas kõrgendatud toonil räägiti. Ta hakkas kartma ja läks enda juurde ülesse. Olid kõrgendatud toonid, karjusid: „Anna raha pohmelli ravimiseks“. Nad mõlemad karjusid, see meesterahvas ka karjus: „Anna raha“. Tunnistajad J I ja T S ning ka süüdistatav Aleksei Levtšenko tõid välja selle, et tunnistaja D E puhul pole tegemist täiesti terve inimesega. Kohus möönab, et kohtuistungil oli täheldatav teatav iseärasus tunnistaja olekus, kuid nimetatu ei muuda tema ütluseid ebausaldusväärseks, kuna kohtu hinnangul sai ta aru küsimuste sisust ning on neile ka vastanud vastavalt talle teadaolevale ning pigem on kohtu hinnangul tunnistaja olnud enda vastustes napisõnaline ning millegi lisamist või fantaseerimist kohus ei täheldanud. Seega kohus ei nõustu süüdistatava Aleksei Levtšenko hinnanguga, mille kohaselt on tegemist täiesti ebaadekvaatse inimesega ning leiab, et selle tunnistaja ütluseid ei tule jätta tõendikogumist välja. Ka on nimetatud tunnistaja ära tundud süüdistatava Aleksei Levtšenko (tl 57-61) kui isiku, kes puutus kokku kannatanuga
4. aprillil 2016 õhtul või öösel ühiselamus xxx. Seda, et käesoleval juhul toimus võõra vara äravõtmine vägivallaga süüdistatavate poolt tõendavad kaudselt ka tunnistaja J I ütlused, mille kohaselt Z oli lahke inimene, kuid purjus peaga ta ei andud pangakaarti teisele isikule millegi ostmiseks. Kuigi ta oli kummaline isik, siis selles mõttes ta käitus peremehelikult. Z ei saanud kindlasti usaldada enda raha teistele isikutele. See kõlab küll kummaliselt, aga üks asi on pakkuda alkoholi teistele isikutele ja teine anda oma dokumenti või pangakaarti teistele isikutele. Z ei usaldaks enda dokumente. Ka tunnistaja J T ütlused (II tl 34-40) tõendavad seda, et süüdistatavad täitsid enda tegevusega neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt läks ta V tuppa, nägi, et viimane nuttis. Ta küsis V käest, et mis juhtus. V vastas: „Ljova mässis end kuhugi“. Nimetatud tõendiga haakuvad tunnistaja V M ütlused (II köide tl 27-33), mille kohus võttis tõendina vastu KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel, kuna isikuandmete päringu (RR partnerile) kohaselt (I köide tl 109) on V M surnud 11.02.
5. Selle tunnistaja ütluste kohaselt 2016.a aprillis, käesoleval ajal kuupäeva täpselt ei mäleta, õhtul ta tarvitas alkoholi, jõi puskarit. J T oli tal tol õhtul külas, ta mäletab teda, ei mäleta, kas tema ema oli sel õhtul tal külas või ei või keegi teine. Ka Ž jõi temaga koos puskarit. Ei Vitja ega Ljoša sel õhtul alkoholi ei joonud. Ta heitis koos Ljošaga magama. Tõusis kella 03:30 paiku, mäletab seda, tavaliselt ta tõuseb sel kellaajal. Ljoša 10 1-17-8130 veel magas sel ajal. Kella 08:30 ajal läks ta tagasi oma tuppa. Ljoša lebas voodil, aga ei maganud. Ta hakkas Ljošaga rääkima. Talle millegipärast tundus, et eelmisel päeval Ljošat ei olnud pikemat aega. Ta hakkas esitama küsimusi selle kohta, kus Ljoša oli ja kellega. Alguses Ljoša ütles, et oli viiendal korrusel, siis peaaegu kohe ütles, et oli väljas. Ta küsis selle kohta, et Ljoša oli viiendal korrusel. Talle tundus, et Ljoša petab teda. Ta muutus armukadedaks. Siis ta tegi ettepaneku rahulikult rääkida. Ljoša rääkis talle, et tema ja Vitja õhtul, kuni ta jõi puskarit Ž, olid viiendal korrusel, ei täpsustanud, kus, et nad Vitjaga peksid inimest kurikaga. Enne seda ta nägi Ljošal kurikat, keegi kinkis selle viimasele sünnipäevaks. Ljoša ütles ka, et nad võtsid sellelt inimeselt kaardi ja võtsid raha välja. Ljoša selgitas, et see inimene (ta nii ei saanudki aru tema jutust, kas oli mees või naine) nagu olevat andnud neile kaardi, öelnud pin-koodi ja siis süüdistanud neid Vitjaga varguses. Juskui selle pärast nad peksidki toda meest. Jutuajamise lõpus Ljoša jäi mõtlema ja kasutas fraasi: „Huvitav, kas ta on veel elus või mitte“, nagu ta aru sai, Ljoša pidas silmas seda meest, keda nad peksid. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud kõik KrMS § 291 lg 3 p-dest 1-3 tulenevad nõuded, mil kohus erandina võib vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kuna kohtul puudub alus kahelda selle isikulise tõendiallika usaldusväärsuses. Tegemist on süüdistatava elukaaslasega, kelle puhul pole selgunud kohtulikul uurimisel mingit põhjust, miks ta oleks pidanud andma tegelikkusele mittevastavaid ütluseid ning tema ütlused on ka kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega (p 1). Samuti leiab kohus, et nimetatud tunnistaja ütlused on olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks, kuna neist nähtub, millist eset kannatanu peksmiseks kasutati ning samuti tõendavad nad seda, et tegemist oli grupis toime pandud kuriteoga (p 2 ). Kohus leiab, et süüdistatavatel ja kaitsjatel oli ka küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid (p 3). Süüdistatav on välja toonud, et nimetatud tunnistaja ei olnud päris terve, kuid kohtu hinnangul mingi haiguse esinemine (sh skisofreenia) ei välista isiku ütluste kasutamist tõendina. Käesoleval juhul on tunnistaja V M ütlused kooskõlas surnu ekspertiisiaktiga nr 16E-IDS0011/121 06.06.2016 (I köide tl 19-29), kust nähtub, et kannatanule tekitatud vigastused võisid olla tekitatud mh ka löökidest kurikaga. Kohus leiab, et tunnistaja V M ütlused on tõendiks ka tulenevalt KrMS § 66 lg 21 p 3, mille kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Käesoleval juhul on süüdistatav Aleksei Levtšenko omaks võtnud selle, et ta peksis koos D.R-iga kurikaga kannatanut. Samas selgub tunnistaja V M ütlustest, et süüdistatav on enda elukaaslasele selgitanud peksmise põhjusena seda, et kannatanu süüdistas neid varguses ning kannatanult ei võetud vägivallaga ära pangakaarti. Kohus leiab, et süüdistatav pole enda elukaaslasele andud seoses kannatanu pangakaardi ja pinkoodi saamisega tegelikkusele vastavad ütlused, kuna selles osas ei ole need kooskõlas teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Kohtule annab aluse asuda seisukohale, et käesoleval juhul oli vägivald võõra vallasasja äravõtmise vahendiks, kuna tulenevalt tunnistaja L K ütlustest räägiti, et kannatanul oli kord toas, aga seal oli kõik väga laiali visatud. Seda, et kannatanu korteris esines ebatavaline korralagedus tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja CD plaadiga 24.04.2016 (I köide tl 1-18) ja ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 30-48), mis kohtu hinnangul 11 1-17-8130 viitab sellele, et kuriteo toimepanijad tahtsid vägivallaga ära võtta neile huvipakkuvaid võõraid vallasasju, mis tõi kaasa korralageduse kannatanu poolt kasutatud korteris. Seda, et käesoleval juhul võtsid süüdistatavad ära võõra vallasasja vägivallaga tõendavad ka ekspertiisiakt nr 16E-GE0712 (I köide tl 87-92) ja ekspertiisiakt nr 16E-GE1301 (I köide tl 96103), kust nähtub, et rahakotilt (seestpoolt servalt) võetud teisest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V Z pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka Aleksei Levtšenkolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei kinnita seda, et kannatanu oleks andnud süüdistatavatele ise kaardi ja öelnud pin-koodi, sest sel juhul poleks Aleksei Levtšenko sõrmejälge kannatanu rahakoti siseküljel. Samuti pole eluliselt usutav see, et Aleksei Levtšenko võttes kannatanu kontolt kogu raha välja läks pärast seda kannatanu juurde ja rääkis sellest kannatanule, mille tulemusena viimane hakkas süüdistatavaid süüdistama varguses, mis viis peksmiseni. Kohtu hinnangul välistab selle ka raha väljavõtmise aeg. Nimelt tuleneb Swedbank AS-i vastusest päringule kriminaalasjas nr 16233000510 27.04.2016 nr A09.04-200-02/1-2 koos lisaga (I köide tl 52-56), et 24.04.2016 on kannatanu arvelduskontolt võetud välja sularaha summas 170 eurot kell 03:
6. Kannatanu rahakoti vaatluse käik nähtub asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I köide tl 93-95), mille kohaselt oli tühi nii münditasku kui ka sularahavahed, mis annab ka aluse asuda seisukohale, et süüdistatavad võtsid ära võõra vallasasja vägivallaga. Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on kohtu hinnangul tõendamist leidnud see, et süüdistuses toodud ajal ja kohas kasutasid süüdistatavad kannatanu suhtes vägivalda, millega põhjustati kannatanule raske tervisekahjustus ja mis tõi kaasa ka kannatanu surma. Vägivald oli asja äravõtmise vahend ning oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Kohus leiab, et tunnistaja V Z ütlused tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta, kuna nimetatud isiku kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu, et ta teaks tõendamiseseme asjaolusid. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-27-16 punktis 8 välja toonud, et

§-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu kvalifitseerida röövimisena ka siis, kui ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda muul eesmärgil ja soov võtta ära võõras asi tekkis alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12-09, p-d 8 ja 9). Kohus leiab, et süüdistatavad panid röövimise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatavad tahtsid vägivallaga ära võtta võõra vallasasja ning tulenevalt kohtule esitatud usaldusväärsetest tõenditest esines neil ka selle ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja süüdistatavad panid neile inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtul ei tekkinud kahtlusi kummagi süüdistatava süüdivuses. Kohtu sellekohast seisukohta kinnitab ka süüdistatav Aleksei Levtšenko puhul ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia 12 1-17-8130 kompleksekspertiisi akt nr xx koos õiendiga (I köide tl 110-116). Nimetatud akti kohaselt Aleksei Levtšenkol esineb xxx (xx) ja xxx (xx). Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 23.24.04.2016 esines uuritaval xxx (xx), kuid xxx. Oma psüühilise seisundi poolest on uuritav võimeline õigesti tajuma kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Oma psüühilise seisundi poolest on uuritav võimeline osalema uurimistoimingutes, astuma kohtu ette ja kandma karistust. Uuritav ei vaja käesoleval ajal psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärsetest tõenditest tulenevalt pandid süüdistatavad röövimine toime ühiselt ja kooskõlastatult ning seega on tegemist röövimisega grupi poolt.

§ 21

lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Kohus leiab, et mõlemad röövimise toimepanijad lisasid tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse koosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Kaastäideviimisena on tegemist ka isikute puhul, kellest üks kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine võtab ära tema asja (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-108-13 p 6). Käesoleval juhul ei olnud võimalik kohtul tuvastada, millist vägivalda kumbki süüdistatavatest kasutas, kuid tuvastamist leidis, et mõlemad üheaegselt viibisid sündmuskohal, tegutsedes ühiselt. Röövides kannatanut valitsesid süüdistatavad toimunut koostoimes ning ühe süüdistatava tegutsemine täiendas teise tegevust. Seega on süüdistatavate tegu kaastäideviimise mõttes pandud toime ühiselt, kuna mõlema süüdistatava teoplaani kuulus vägivalla kasutamine kannatanu suhtes vara hõivamiseks. Seda, et tegemist oli kaastäideviimisega tõendavad kaudselt ka tunnistaja T S ütlused, mille kohaselt oli ka D.R 24.04.2016 hommikul raha võla tagastamiseks koristaja G . Nimetatu annab kohtu hinnangul aluse asuda seisukohale, et toimus kannatanu arveldusarvelt võetud raha jagamine süüdistatavate vahel. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis eeltoodud tõenditega tõendamist seega see, et Aleksei Levtšenko ja D.R panid toime röövimise raske tervisekahjustuse tekitamisega (p 5) ja grupis (p 7). Seega tuleb nende poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 5, 7 järgi.

Aleksei Levtšenko süüdistatuna

§ 202

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Süüdistatav Aleksei Levtšenko tunnistas ennast talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt. Ta pantis selle jalgratta pandimajja, aga ta ei teadnud, et see oli varastatud. Ta sai aru, et see on J K poja jalgratas. Eriti ei ole küsinud, sest ei arvanud, et tuleb selline apsakas. Ta arvas, et see on poiste jalgratas, et inimesel ei ole lihtsalt raha ja ta aitab teda. Ta ei tea, miks K pöördus tema poole sellise palvega. Lihtsalt ta elas tema õega, V K . J K selgitas, et ta ei saa ise pantida seda jalgratast pandimajja, kuna tal pole dokumente. Ta ei eeldanud seda, et see jalgratas on varastatud. Kui ta seda eeldaks, siis ta ei oleks seda jalgratast oma nimele pantinud. Selle jalgratta üleandmise juures viibis veel Lev Bodõljev. Ta täpselt ei mäleta, kui K pakus või palus raha saamiseks pantida, oli Lev vist ka. Ta ei või öelda, kas Lev kuulis seda selgitust, et tegemist on tema poja jalgrattaga. Võimalik, et kuulis, võimalik, et jättis kõrvade vahele. Ta küsis 13 1-17-8130 dokumente nimetatud jalgratta osas. K ütles, et kodus, koju on kaugele minna. Seetõttu selleks, et mitte minna, ta ütles, et las ta proovib aidata ilma dokumentideta. Jalgratas oli kooliealistele mõeldud. Seetõttu ta ei kahelnudki selles. Lisaks sellele K väitis, et ostab selle kindlasti välja. Süüdistatava ülekuulamisel esitas prokurör seoses vastuoluga süüdistatava kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil antud ütlustega taotluse KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel avaldada süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused selle kohta, kas ta tunneb J K . Kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tegemist V K vennaga, kellega neil on ühine majapidamine. Kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt J K ta ei tunne. Süüdistatav on selgitanud seda vastuolu enda kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel sellega, et ta oli J K peale kuri ja seetõttu ei olnud ta temaga tuttav. Mõneks ajaks viskas ta J K enda elust välja ja neid kohtumenetluses antud ütlusi ta üldse ei tahtnud anda. Kohus hinnates süüdistatava selgitusi tema erinevate ütluste andmise põhjuse kohta leiab, et viimane ei ole usutavalt ja arusaadavalt selgitanud enda erinevate ütluste andmise põhjuseid ning tema ütlused selles osas, kas ta tunneb J K on ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ka selles osas, kas ta teadis, et tegemist on varastatud jalgrattaga, kuna ta on kohtu hinnangul andnud selles kuriteoepisoodis olulise asjaolu kohta ebaõiged ütlused, mis muudavad kohtu hinnangul tema ütlused ebausaldusväärseks ka selles osas, kas ta teadis, et tegemist on varastatud jalgrattaga. Seda, et süüdistatava poolt panditud jalgratta puhul oli tegemist varastatud asjaga tõendavad O N ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt oli tegemist jalgrattaga Stels Navigator, mis sai leitud ja tagastatud. Poeg tundis selle jalgratta ära. Nimetatud tõendiga haakub asitõendi vaatlusprotokoll 24.10.2016 koos fototabeliga (I köide tl 117-119), mille kohaselt vaadeldud esemeks on jalgratas Stels Navigator 410 s14k005353 rohelise musta raamiga. Samuti kannatanu O N allkiri 25.10.2016 (I köide tl 120-122) selle kohta, et ta on kätte saanud politseitöötajatelt oma jalgratta Stels Navigator, musta värvi. Selles kuriteoepisoodis on tunnistajana ütlusi andnud A N , kelle ütluste kohaselt 2016. a oktoobris töötas ta pandimajas aadressil xxx M ja samuti töötab ta mõnikord xxx. Kui isik toob mingeid dokumente kontrollivad nad dokumenti kindlasti. Kui jalgratast või mingi asja toob, siis võib ilma dokumendita, kuid isik allkirjastab, et see on tema oma ese. 2016.a oktoobris andis ta politseile välja jalgratta Stels Navigator. Ta andis politseile välja ka lepingu jalgratta pantimise kohta. Nimetatud tõendiga haakub laenuleping nr T10393228 kuupäevaga 28.09.2016 (II köide tl 47), kust nähtub, et 28.09.2016 sõlmisid M OÜ ja Aleksei Levtšenko laenulepingu, mille kohaselt laenusaaja andis laenuandjale pandiks jalgratta Stels Navigator 410, s14k005353). Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-93-07 välja toonud, et kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine tähendab asja enda valdusesse saamist mis tahes viisil. Valdust kui faktilist võimu asja üle kaitstakse ka asjaõiguses, sõltumata isiku õiguslikust võimust. Nii tsiviil- kui ka karistusõigus mõistavad valduse mõiste all isiku tegelikku võimu asja üle. Karistusseadustiku § 202 järgi on karistatav kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara enda valdusesse võtmine ja selle vara suhtes omanikusarnase seisundi loomine pahauskselt. Asjaõigusseaduse § 35 lg 2 sätestab, et valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 31-1-65-06 turustamise all

§ 202

mõttes tuleb mõista kuritegelikul teel saadud vara 14 1-17-8130 võõrandamist mistahes tehingu vormis. Seejuures on märkimisväärne, et turustamine ei eelda vara eelnevat omandamist.

§ 202

tähenduses on turustajaks isik, kes vahetult ise võõrandab kuriteo läbi saadud vara kolmandale isikule, andes selle vara üle ja saades selle eest tasu, aga ka isik, kes vara eelnevalt omandamata otsib sellele uut valdajat.

§ 202

lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu aspektist ei ole oluline, kellega ja kas üldse turustaja raha jagab. Käesolevas kuriteoepisoodis kuulati tunnistajana üle L E (endine B), kelle ütluste tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja kelle ütluste kohaselt tunneb ta Aleksei Levtšenkot võibolla 2 aastat nagu naabrimeest. Ta on koos Aleksei Levtšenkoga pantinud jalgratast. K ütles neile: „Pantida jalgratast, pärast aga ma tulen ja ostan välja“ ja andis neile selle eest 10 eurot igaühele. See oli umbes aasta tagasi. Ta ei tea, kellele see jalgratas kuulus ja kuidas oli selle jalgratta K saanud. Nad viisid jalgratta pandimajja xxx tänaval xxx juures. K ei saanud seda jalgratast ise pantida, sest tema vist ütles, et tal puudusid hetkel dokumendid. Pass puudus. Pandileping sõlmiti Levtšenko peale, sest ka tal oli kodus dokument. Levtšenko pakkus välja, et tal on dokument kaasas, miks siis peaks koju minema dokumendi järele. K ei rääkinud selle kohta, millise jalgrattaga on tegemist mitte midagi. Ta ei rääkinud ka selle kohta midagi, miks on vaja jalgratast pantida. Tema ju ei kola teise rahakotis. Ta ei tea, kas jalgrattal olid kaasas ka mingisugused dokumendid. K ei esitanud talle midagi. K ootas neid Levtšenkoga pandimaja lähedal. Ta ei suhtle K nii hetkel kui üleüldse. Tegemist ei ole tema kontingendiga. Keegi Levtšenkole ei öelnud, et jalgratas on kuritegelikul teel saadud. Levtšenko ei esitanud ka mingisuguseid küsimusi jalgratta kohta, sest tal oli samuti raha puudus ja ta ei asunudki küsima. Kogu jutuajamise, mis toimus jalgratta päritolu kohta, seal viibisid nii tema kui ka Levtšenko. Ta kordab üle, et tema oleks pantinud enda nimele, siis ta oleks kõik küsinud a ja o, alfa ja omega, sest ta teab, et K oma käsi määris. Tal tekkis selline kahtlus, et K võis varastada jalgratta. K ütles, et ostab jalgratta välja. Ta mõtles samamoodi, et K ostab jalgratta välja. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et süüdistatav täitis enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu, kuna süüdistataval oli tegelik võim jalgratta üle kui ka soov seda võimu teostada ehk valitsemissoov. Samuti toimus jalgratta turustamine, mida tõendab laenuleping nr T10393228 kuupäevaga 28.09.2016 (II köide tl 47) ja ka tunnistaja L E ütlused. Subjektiivsest küljest eeldab käesolev süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega piisab, kui omandaja, hoidja või turustaja peab võimalikuks vara süülist päritolu. Kohus leiab, et Aleksei Levtšenko pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Käesoleval juhul pidi Aleksei Levtšenko pidama võimalikuks, et tegemist on varastatud jalgrattaga. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale tunnistaja L E ütlused, mille kohaselt Levtšenko ei esitanud ka mingisuguseid küsimusi jalgratta kohta, sest tal oli samuti raha puudus ja ta ei asunudki küsima. Nimetatu näitab kohtu hinnangul seda, et süüdistatav pidi pidama võimalikuks, et tegemist on varastatud vallasasjaga ning seoses raha hankimise vajadusega oli ta nimetatud asjaolu suhtes ükskõikne. Tunnistajal L E tekkis selline kahtlus, et K võis jalgratta varastada ning kohtu hinnangul pidi ka süüdistatav pidama seda võimalikuks, arvestades ka seda, et tunnistaja L E ütluste kohaselt K ootas neid Levtšenkoga pandimaja lähedal. Nimetatu viitab kohtu hinnangul ka sellele, et süüdistatav pidi aru saama, et tegemist võib olla varastatud jalgrattaga, sest miks muidu K ei läinud nendega koos pandimajja. 15 1-17-8130 Samuti asjaolu, et J. K oli valmis andma nii süüdistatavale kui ka L E 10 eurot kinnitab kohtu eeltoodud seisukohta. Üldteada asjaoluna maksis taksosõit Narva linnas 2016.a sõltumata läbitavast vahemaast 2 eurot ning dokumentide kodust toomiseks taksoga kulub seega 4 eurot ning ajakulu ei ole märkimisväärne arvestades Narva linna suurust. Asjaolu, et J. K oli valmis maksma jalgratta pantimise eest kokku 20 eurot on ka lisaks eeltoodule üheks asjaoluks, mis annab aluse järeldada, et süüdistatav pidi pidama võimalikuks, et vara on süülist päritolu. Nimetatut kinnitab ka see, et jalgratta pantimisel puudusid selle dokumendid ning arvestades seda, et süüdistatav oli J. K õega lähisuhtes, siis eluliselt usutav ei ole see, et tal puudus igasugune teave selle kohta, millega tema elukaaslase vend tegeleb ning mis kinnitab seda, et süüdistatav pidi pidama võimalikuks, et tegemist on varastatud jalgrattaga. Tulenevalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.02.2014 otsusest (I köide tl 123-126) on Aleksei Levtšenkot karistatud varasemalt

§ 201

lg 2 p 1 järgi, s.o omastamise toimepanemise eest ning sellest tulenevalt on põhjendatud kvalifitseerida tema poolt toimepandud kuritegu

§ 202lg 2 p 2 järgi.

Aleksei Levtšenko süüdistatuna

§ 199

lg 2 p 9 –

§ 25

lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises Süstemaatiliselt toime pandud varguse katse 28.06.2017 kella 15:30 paiku xxx asuvast kauplusest R – kannatanu R E F AS Süüdistatav Aleksei Levtšenko tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele on tema poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud ka tunnistaja P K ütlustega, kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 28.06.2017 oli ta tööl poes turvamehena. Ta pidas sel päeval kinni seoses varguse toimepanemisega Levtšenko Aleksei kella 15 paiku. Süüdistatav sisenes poodi, võttis riiulilt kaks saiakest, pani need taskusse. Seejärel läks alkoholiosakonda võttis õllepudeli, pani õlupudeli taskusse ja läks kassa taha ja väljus poest. Kauba eest ta ei maksnud. Ka tunnistaja D D teatas, et Aleksei Levtšenko on talle tuttav, kuid talle ei meenunud, millise asjaga seoses, sest esitati avaldus teises asjas ka. Ta töötab R turvameeskonnas aadressil xxx. Ta ei mäletanud, kas ta andis 28.06.2017 salvestise välja politseile. Kui see on alles, siis andis üle. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka R E F AS avaldus nr 34 (I köide tl 127), mille kohaselt 28.06.2017 kell 15:30 peeti R E F AS xxx SSM kaupluses asukohaga xxx kinni Aleksei Levtšenko. Isik möödus S kassadest jättes kauba eest tasumata: sai Grioshi 2 tk koguväärtusega 2, 30 eurot ja õlu Walter 0, 97 eurot. Kokku varastati vara väärtuses 3, 27 eurot. Samuti tõendab süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist asitõendi vaatlusprotokoll 01.07.2017 koos fototabeliga ja CD plaadiga (I köide tl 133-148), mille kohaselt vaatlusobjektiks on 28.06.2017 kaupluses R aadressil xxx tehtud videosalvestis. Videosalvestisel on fikseeritud, et 28.06.2017 nende küpsetiste riiuli juures, kus ostjad ise valivad ja pakendavad, kell 15:28:58 on mees mustas kapuutsiga riidejopes. Mehel on peas musta värvi pesapallimüts valge W tähega. Nimetatud mees võtab kaks saia, paneb need paberkotti ja kell 15:29:47 lahkub riiuli juurest kaupluse müügisaali. Kell 15:30:19 on sama mees fikseeritud õllealuste juures. Ta võtab pudeli õlut, lahkub aluste juurest riiulite vahel ja teel paneb pudeli püksitasku. Kell 15:31:13 sama mees on valvetoas läbivaatusel. Võtab välja nimetatud õllepudeli. Turvamees läbivaatuse 16 1-17-8130 käigus leiab tema paremast jopetaskust pakendi saiakestega. Turvamees võtab talt ära õlle ja saiakesed ja väljub nendega valvetoast. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Asi tähendab liikuvat vara ehk vallasasja. Vallasasja võib füüsiliselt ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Aleksei Levtšenko täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis kauplusest 2 saiakest Brioche ja pudeli õlut Walter, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas senise valdaja valduse. Ta ei saanud oma tegu lõpule viia temast sõltumatul põhjusel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Aleksei Levtšenko pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Aleksei Levtšenko oli teadlik, et tegemist on võõraste vallasasjadega, tahtis neid omastada. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Süstemaatiliselt toime pandud varguse katse 10.07.2017 kella 15:03 paiku xxx asuvas kaupluses M – kannatanu M E F AS Süüdistatav Aleksei Levtšenko tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kohus leiab, et süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud ka tunnistaja A C ütlustega, kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 10.07.2017 pidas ta Aleksei Levtšenko kinni M poes aadressil xxx, kus ta töötab seoses kange alkoholi vargusega. Ta pidas süüdistatava kinni väljaspool poodi, tänaval. Aleksei Levtšenko poolt võetud viinapudel jäi turvaruumi. Ta läks õue võttis kolmanda isiku käest varastatud pudeli, tuli turvaruumi tagasi ja leidis seal avatud alkoholipudeli. Sellest viinapudelist joodi ja kaup oli rikutud. Ka M E OÜ avaldus 10.07.2017 (I köide tl 153) on kooskõlas eeltoodud tõenditega ning nimetatud avalduse kohaselt palutakse alustada õigusrikkumise menetlust M E OÜ kaupluse M , aadressil xxx meeskodaniku Aleksei suhtes seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 10.07.2017 kell 15:

1. Kaubaks viin Poolik 0, 5 l hinnaga 6, 49 eurot. Kaup kauplusele tagastatud 10.07.
2. Samuti tõendab süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist asitõendi vaatlusprotokoll 11.07.2017 koos fototabeliga ja CD plaadiga (I köide tl 154-165), mille kohaselt vaatlusobjektiks on 10.07.2017 kaupluses M aadressil xxx tehtud videosalvestus. Videosalvestusel on fikseeritud, et 10.07.2017 kell 15:02:49 alkoholiriiulite juurde tuli mees heledates pükstes, 17 1-17-8130 mustas T-särgis, mustas nahkjopes. Võttis alumistelt riiulitelt pudeli ja peitis selle jope tasku, pärast seda lahkus riiuli juurest. Kell 15:03:51 sama mees väljub müügisaalist kassaliinide kaudu, jättes kauba eest maksmata. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Aleksei Levtšenko täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis kauplusest pudeli viina Poolik, mis oli tema jaoks võõras. Ta lõpetas senise valdaja valduse, kuid ta ei saanud oma tegu lõpule viia temast sõltumatul põhjusel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Aleksei Levtšenko pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Aleksei Levtšenko oli teadlik, et tegemist on võõra vallasasjaga, kuid tahtis seda omastada. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Süstemaatiliselt toime pandud varguse katse 20.07.2017 kella 21:14 paiku xxx asuvas kaupluses R – kannatanu R E F AS Süüdistatav Aleksei Levtšenko tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele on tema poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud ka tunnistaja I P ütlustega, kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 20.07.2017 oli ta turvamehena tööl xxx aadressil xxx. Ta pidas kinni süüdistatava, kuna viimane läks kassa taha ja ei maksnud kauba eest, viina eest, mis oli tema jope vasakus taskus. Tegemist oli lauaviinaga mahuga 0,5 l ja hinnaga 8, 99 eurot. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka R E F AS-i avaldus nr 748 (I köide tl 176), mille kohaselt 20.07.2017 kell 21:14 peeti R E F AS-i F R H kaupluses asukohaga xxx kinni Aleksei Levtšenko. Isik möödus kaupluse kassadest jättes kauba eest tasumata viin „Beloff“ 1 pudel 500 ml. Maksumus 8, 99 eurot. Kaup on tagastatud rikkumata. Samuti kinnitab süüdistatava poolt süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I köide tl 177-181), mille kohaselt Aleksei Levtšenko oli kinni peetud 20.07.2017 kell 21:14, xxx. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Aleksei Levtšenko täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis kauplusest pudeli viina Beloff, mis oli tema jaoks võõras. Ta lõpetas senise valdaja valduse, kuid ta ei saanud oma tegu lõpule viia temast sõltumatul põhjusel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Aleksei Levtšenko pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 alusel isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav Aleksei 18 1-17-8130 Levtšenko oli teadlik, et tegemist on võõra vallasasjaga, kuid tahtis seda omastada. Sellega kohus leiab, et subjektiivne koosseis on täidetud. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Süüdistatava Aleksei kvalifikatsioon Levtšenko poolt toime pandud omandivastaste süütegude Kohus leiab, et Aleksei Levtšenko poolt toime pandud eeltoodud varguse katsete puhul on tegemist süstemaatiliselt toime pandud omandivastaste süütegudega. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdistatavat on ka varasemalt karistatud

§ 218lg 1 järgi nähtuvalt karistusregistri andmetest (II köide tl 48-49).

Nimetatut kinnitavad ka tõenditena vastu võetud 31.10.2016 väärteoprotokoll (II köide tl 128) ja 27.06.2017 kiirmenetluse otsus (II köide tl 129132). Riigikohtu praktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 10). Seejuures karistatakse isikut

§ 199

lg 2 p 9 järgi üksnes nende varguste eest, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks, mitte aga varasemate varguste eest, mille eest on isikut juba karistatud ja millega põhjendatakse üksnes kriminaalmenetluse esemeks olevate varguste süstemaatilisust (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-87-12, p 12, samuti

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-82-15, p 10). Kohus leiab, et käesoleval juhul on süstemaatilisuse tingimus täidetud kolme süüdistusaktis ära toodud süüdistatava poolt toime pandud varavastase süüteo puhul ning esineb faktiline retsidiiv ning seetõttu puudub vajadus anda õiguslik hinnang sellele, kas karistusregistri andmed on õiged süüdistatava karistatuse osas

§ 218järgi.

Kohtule annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatav on süstemaatiliselt pannud toime varavastaseid süütegusid, kuna toime pandud tegude vahel on sisuline seos ning välja joonistub süüdistatava ühtne käekiri süütegude toimepanemisel ning nähtuvalt varastatud esemetest ja varguste tehioludest, saab järeldada, et Aleksei Levtšenkol on lihtsalt harjumus varastada. Ta ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et tal on lihtsalt nii kombeks. Ka 30.06.2017 kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld (I köide tl 149-152) ei suutnud ära hoida seda, et süüdistatav ei paneks toime uusi omandivastaseid süütegusid. Seetõttu tuleb tema poolt toime pandud eeltoodud varavastased süüteod kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mitte

§ 218lg 1 järgi.

Aleksei Levtšenkole on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p 9 –

§ 25

lg 1, 2 järgi, kuid kohus leiab, et talle süüksarvatud kuriteo kvalifikatsioonist tuleb välja jätta viide

§ 25lõikele 1.

Nimelt on Riigikohus selgitanud, et tunnistades isiku süüdi süüteokatses, on viide

§ 25lg-le 1 ülearune (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.

juuni

1. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 34). Selline järeldus tuleneb ka justiitsministri
2. augusti
3. a määruse nr 54 „Süütegude „Karistusseadustiku“ järgi kvalifitseerimise juhend“ § 1 lg-st
4. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 19 1-17-8130 Tulenevalt

§-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab süüdistatavatele karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-09 väljendatud seisukohale, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-14, p 15.2). Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Sisuliselt tähendab see isiku suhtes teatud prognoosotsuse tegemist – kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Süüdistatavate senine elukäik ja varasemad karistused, mis nähtuvad karistusregistri andmetest (II köide tl 48-51) annavad käesoleval juhul ilmselgelt tunnistust sellest, et tegemist ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikutega. Mõlemad süüdistatavad on jätkuvalt kuritegelikult aktiivsed ja kohtu hinnangul ei olnud tegemist toime pandud röövimise puhul juhusliku episoodiga kummagi süüdistava elus. Ka süüdistatav A. Levtšenko poolt toime pandud teised kuriteod ei olnud kohtu hinnangul arvestades karistusregistri andmeid juhuslikku laadi. Kohtu poolt vastu võetud Balti kriminaalpreventsiooni ja sotsiaalrehabilitatsiooni Instituudi tõend Aleksei Levtšenko kohta (II köide tl 52) tuleb jätta tõendikogumist välja, kuna kohtu hinnangul ei sisalda see mingit tõendusteavet käesolevas kriminaalasjas ning ei oma ka mingit õiguslikku tähendust otsustamaks selle üle, milline karistus tuleb mõista Aleksei Levtšenkole tema poolt toime pandud kuritegude tõttu. Süüdistatav Aleksei Levtšenkole mõistetav karistus Süüdistatavale karistust mõistes esineb karistust kergendav asjaolu, s.o süü tunnistamine süüdistuses

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Arvestades seda, et süüdistatav ei tööta, teda on juba varasemalt karistatud reaalse 20 1-17-8130 vabaduskaotusega, siis kohus ei pea võimalikuks karistada teda kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, arvestades karistuse eripreventiivset eesmärki.

§ 200

lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust on põhjendatud nõustuda prokuröri karistusettepanekuga ning karistada Aleksei Levtšenkot keskmäära lähedase vangistusega, s.o 7 aastat vangistust, arvestades röövimisel kasutatud vägivalla intensiivsust, mis tõi kaasa kannatanu V Z surma ning kannatanult röövitud vara väärtust.

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust, mida vähendab see, et toimepandud süüteod jäid katsestaadiumi ning karistust kergendava asjaolu, s.o süü tunnistamise esinemist on kohtu hinnangul põhjendatud karistada Aleksei Levtšenkot oluliselt alla keskmäära jääva karistusega, s.o 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 202

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust, mida vähendab see, et kuritegu pandi toime kaudse tahtlusega, peab kohus põhjendatuks karistada Aleksei Levtšenkot oluliselt alla keskmäära jääva karistusega, s.o 4 kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt

§ 64

lg 1 samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb mõista liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista Aleksei Levtšenkole liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Käesoleval juhul tuleb suurendada

§ 65

lg 2 alusel Aleksei Levtšenkole mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.05.2015 kohtuotsuse (I köide tl 182-187) järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust) ning mõista Aleksei Levtšenkole liitkaristuseks 10 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2016 kuni 12.05.2017, s.o 6 kuud, 11.07.2017, s.o 1 päev (I köide tl 166-171 – isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll), kokku 6 kuud ja 1 päev ning mõista lõplikuks karistuseks 10 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 20.07.2017, mil isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I köide tl 177-181) kohaselt Aleksei Levtšenko oli kinni peetud. 21 1-17-8130 Süüdistatav D.R-ile mõistetav karistus Süüdistatavale karistust mõistes ei esine kohtu hinnangul karistust kergendavat asjaolu, kuna süüdistatav pole andnud tegelikkusele vastavad ütlused ja kahetsenud tehtut ning seetõttu mingit õiguslikku toimet tema osalisel süü tunnistamisel talle karistuse mõistmisel ei ole. Käesoleval juhul ei esine ka ühtegi karistust raskendavat asjaolu. Arvestades seda, et süüdistatav ei tööta, teda on juba varasemalt karistatud reaalse vabaduskaotusega, siis kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb teda karistada reaalse vabaduskaotusega, kuna ei esine erandikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetud karistuse täitmisele pööramata.

§ 200

lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust ja röövitu väärtust on põhjendatud nõustuda prokuröri karistusettepanekuga ning karistada D.R-i keskmäära lähedase vangistusega, s.o 7 aastat vangistust, arvestades röövimisel kasutatud vägivalla intensiivsust, mis tõi kaasa kannatanu V Z surma ja kannatanult röövitud vara väärtust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.11.2016 kuni 07.05.2017, s.o 6 kuud ning mõista D.R-ile lõplikuks karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus D.R-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks ilmuma ja KrMS § 414 lg 2 alusel tuleb lugeda vangistuse kandmise alguseks D.R-i vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu D.R ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. V Tsiviilhagid KrMS § 37 lg 1 kohaselt füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt kannatanul on õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus käesoleva seadustiku § 225 lõikes 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. (lg 3). 22 1-17-8130 VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud kaks tsiviilhagi: 1) Kannatanu M E OÜ tsiviilhagi 6, 49 euro väljamõistmiseks seoses kauba rikkumisega. Kohus leiab, et M E OÜ avaldusega (I köide tl 153) on tõendatud see, et 10.07.2017 varastatud kauba, s.o viina Poolik maksumuseks on 6, 49 eurot. Tunnistaja A C ütlustega on tõendatud see, et süüdistatav rikkus selle kauba juues turvaruumis ära võetud pudelist viina. Kohus leiab, et eeltoodud tõendid annavad aluse asuda seisukohale, et kannatanu haginõue on põhjendatud täies ulatuses ja see kuulub rahuldamisele. 2) Kannatanu V S (V Z ema) on esitanud tsiviilhagi 734, 90 euro väljamõistmiseks seoses kahjuga, mis tekitati tema poja surma tõttu (I köide tl 81). Kohtule on esitatud järgmised tõendid: E E OÜ arve (I köide tl 82) 84 eurot, SA Narva Haigla kviitung order nr 673 (I köide tl 83) 67, 90 eurot, Vaivara Kalmistud SA arve nr 16/165 ( I köide tl 84) 40 eurot. Kokku on seega V S poolt esitatud haginõue dokumentaalselt tõendatud 191, 90 euro ulatuses. Nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti tõendist 22.07.2016 nr 12-2/35:4 (I köide tl 85-86) on ohvriabi seaduse alusel N G hüvitatud vägivallakuriteo tagajärjel surnud V Z matuste korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot. Nähtuvalt V S tsiviilhagist on selles taotletud tsiviilhagi rahuldamisel kanda kahjuhüvitis samuti N G arveldusarvele. Kuna kohus tuvastas, et matusekulude katteks makstud riikliku hüvitise summa on suurem kui kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatud matusekulude suurus, siis tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata, sest tsiviilhagi rahuldamisega kaasneks kannatanu alusetu rikastumine. VI Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas olevad asitõendid, milleks on CD -plaadid, tuleb jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Proovid ukselingi pinnalt, mis asuvad süüdistusakti kohaselt hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kuna tegemist on väärtusetu asjaga. 23 1-17-8130 VII Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), ekspertiisitasud (KrMS § 175 lg 1 p 3) ja kohtueelsel uurimisel ja kohtus riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest makstud kaitsetasud (KrMS § 175 lg 1 p 4). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kohus kulude jaotuse, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et menetluskuludest sundraha, riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest määratud kaitsjale makstud tasu tuleb kanda vastavalt kehtestatud määradele ja esitatud arvestuses toodud ulatuses mõlemal süüdimõistetul. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on sundraha suuruseks esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2, 5 kuupalga määr, s.o 1250 eurot ning nimetatud summa kuulub seoses süüdimõistva otsuse tegemisega väljamõistmisele mõlemalt süüdistatavalt. Aleksei Levtšenkole riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 913, 44 eurot (I köide tl 197-202; II köide tl 1-26) ) ja kohtus kokku 1968 eurot (kohtu toimik I köide tl 27, 66, 195-196). D.R-ile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 336 eurot (I köide tl 188-196) ja kohtus kokku 1578 eurot (kohtu toimik I köide tl 2829, 64-65 192-194). Käesolevas kriminaalasjas on tõenditeks mitmed ekspertiisid, mis puudutavad mõlematele süüdistatavatele esitatud süüdistust: 1) surnu ekspertiisiakt nr 16E-IDS0011/121 06.06.2016 koos fototabeliga ja õiendiga (I köide tl 19-29), mille maksumus on 343 eurot; 2) ekspertiisiakt nr 16EGE0712 koos õiendiga (I köide tl 87-92), mille maksumus on 741 eurot; 3) ekspertiisiakt nr 16EGE1301 koos õiendiga (I köide tl 96-103), mille maksumus on 228 eurot. Seega on ekspertiiside kogukuluks 1312 eurot ning nimetatud summast kuulub kummaltki süüdistatavalt väljamõistmisele 656 eurot. Lisaks on käesolevas kriminaalasjas tõendiks ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 42 koos õiendiga (I köide tl 110-116), mille maksumus on 380 eurot. Kuna nimetatud ekspertiisiakt puudutab ainult süüdistatav Aleksei Levtšenkot ja tema tervislikku seisundit, siis on põhjendatud ka selle summa väljamõistmine ainult temalt. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades menetluskulude kogusummat ja seda, et käesoleval juhul mõistis kohus karistuseks vangistuse ning kõik kinnipeetud ei pruugi olla kindlustatud vanglas töötamise võimalusega, määrab kohus, et süüdistatavatel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 311-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik 24 1-17-8130 /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tarmo Raud Rahvakohtunik 25