Obsah (4)

§ 132§ 29§ 123§ 2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuaril 2019.a Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-1652 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Koh

§ 132p.1, 2, § 133-135, kohus otsustas: G.A, Arlis Roosi kaebus jätta rahuldamata .

Maksu- ja Tolliameti 09.märtsi 2018.a. väärteo otsus nr. 930017001031/8 jätta muutmata karistuste osas. G.A-le MKS § 154 lg.2 järgi määratud rahatrahv 700 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 4(nelja) kuu jooksul võrdsetes osades, igas kuus mitte vähem kui 175 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE35 1010 0520 3100 0004 SEB pangas, nr EE52 2200 2210 1326 4447 Swedbankis või nr EE40 1700 0170 0287 2300 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. 1 Arlis Roosile MKS § 154 lg.1 järgi määratud rahatrahv 600 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 5(viie) kuu jooksul võrdsetes osades, igas kuus mitte vähem kui 120 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr nr EE35 1010 0520 3100 0004 SEB pangas, nr EE52 2200 2210 1326 4447 Swedbankis või nr EE40 1700 0170 0287 2300 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis
3. veebruaril 2019.a. alates kella 12.00 . Asjaolud. 15.08.2017.a. alustati kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti poolt väärteomenetlust G.A ja Arlis Roosi suhtes MKS 154 lg.1, lg.2 alusel seoses 08.08.2017.a. maksuhalduri juures töötajate registreerimata jätmisega. 08.02.2018.a. koostas MTA väärteomenetleja J U väärteoasjas nr 930017001031 väärteoprotokolli, mille kohaselt menetlusalune isik s.o. Arlis Roosi esindades G.A jättis töölepingu alusel olevad töötajad M Vu, R R ja J Mi registreerimata enne nende tööle asumist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 25 2 lg.2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 25 1 lg.4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Sama §-i lg.3 kohaselt registreeritakse töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Arlis Roosi tegu vastab MKS § 154 lg.1 järgi sätestatud süüteokoosseisule s.o. tööd tegeva isiku registreerimata jätmine maksuhalduri juures. KarS § 14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Antud väärtegu on toime pandud G.A huvides. Kuna eelviidatud registreerimiskohustus tekkis G.A majandustegevuse raames, siis juriidilise isiku huvi seisnes selles, et registreerimis-kohustuse täitmata jätmisega hoiti kokku G.A töö- ja ajaressurssi, mis oleks kulunud registreerimiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Sellest tulenevalt vastab G.A tegu MKS § 154 lg.2 sätestatud süüteokoosseisule s.o. tööd tegeva isiku registreerimata jätmine maksuhalduri juures . Kohtuväline menetleja koostas
4. märtsil 2018.a. väärteoasja nr 930017001031/8 üldmenetluses otsuse, millega karistas MKS § 154 lg.1 järgi Arlis Roosi’t rahatrahviga 600 eurot ja G.A MKS § 154 lg.2 alusel rahatrahviga 700 eurot . Kaebuse põhjendused. Arlis Roosi ja G.A (edaspidi koos nimetatud: kaebajad) esitasid Harju Maakohtule kaebuse MTA otsuse peale, paludes tühistada otsuse täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg.1 p.1 alusel.

Otsuses nimetatud isikud M V, R R ja J M ei olnud Viljandi Raekoja pargi lipuväljaku ehitustöödel 08.08.2017.a. G.A töötajad, vaid tegemist oli objekti alltöövõtja Xxxx OÜ 2 töötajatega. Arlis Roosil kui G.A juhatuse liikmel puudus seetõttu kohustus registreerida eelnimetatud isikud töötamise registris G.A töötajatena. Eeltoodust tulenevalt ei ole Arlis Roosi G.A esindajana pannud toime MKS §-s 154 tunnustele vastavat tegu ega vastuta eelnimetatud isikute töötamise registris õigeaegselt registreerimata jätmise eest. Töötajate töötamise registris õigeaegselt registreerimata jätmise kohustuse rikkumise eest vastutab Xxxx OÜ. Maksu- ja Tolliamet tegi 09.03.2018 üldmenetluse otsuse nr 930017001031/8 , millega karistas maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 1 järgi G.A juhatuse liiget Arlis Roosit (Roosi) rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o summas 600 eurot; ja G.A MKS § 154 lg 2 alusel rahatrahviga summas 700 eurot. MTA otsuse kohaselt jättis Arlis Roosi G.A ainsa juhatuse liikmena 08.08.2017 maksuhalduri juures töötamise registris registreerimata G.A töölepingu alusel tööd tegevad isikud M Vu (V), R R (R) ja J Mi () enne nende isikute tööle asumist. Nimetatud isikud töötasid MTA poolt 08.08.2017 läbiviidud vaatluse ajal Viljandi linna Raekoja pargi lipuväljaku rajamise ehitustöödel. Otsuses toodud asjaolude kohaselt registreeris G.A kõnealused töötajad tagantjärgi pärast seda, kui töötajad olid rajataval lipuväljakul juba asunud tööülesandeid täitma. MTA leidis, et Arlis Roosi kui G.Aainus juhatuse liige on jätnud õigeaegselt (s.o hiljemalt töötajate tööle asumise hetkeks) täitmata kohustuse registreerida eelnimetatud töötajad maksuhalduri juures töötamise registris. Eeltoodust tulenevalt leidis MTA, et Arlis Roosi on toime pannud MKS § 154 lg 1 tunnustele vastava teo ja tuleb seetõttu MKS § 154 lg 1 alusel vastutusele võtta. MTA leidis oma otsuses, et väärtegu on toime pandud Arlis Roosi poolt G.Ahuvides. Juhatuse liikme tegevusetust seaduses pandud kohustuse täitmata jätmisega juriidilise isiku majandustegevuse raames saab MTA hinnangul käsitleda juriidilise isiku huvina, kuna kohustuse rikkumine on seotud G.A töökorralduses olevate puudustega. Seetõttu leidis MTA, et käeolevas asjas vastutab töötamise registris töötajate õigeaegse registreerimata jätmise eest karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 ja MKS § 154 lg 2 alusel ka G.A. MTA jättis otsust tehes täies ulatuses arvestamata G.Ajuhatuse liikme Arlis Roosi 28.11.2017 vastulause väärteoprotokollile nr 930017001031 ja sellele lisatud tõendid, millega kaebajad soovisid tõendada vastutuse puudumist töötajate töötamise registris õigeaegselt registreerimata jätmise eest. MTA tuvastas otsuses ebaõigesti, et 08.08.2017 Viljandi Raekoja pargis tööülesandeid täitnud töötajad M V, R R ja J M olid G.A töötajad. M V, R R ja J M olid Viljandi Raekoja pargi lipuväljaku ehitustööde teostamise ajal töölepingulises suhtes alltöövõtja Xxxx OÜ-ga. Kuivõrd tegemist oli Xxxx OÜ töötajatega, ei ole Arlis Roosi G.A ainsa juhatuse liikmena rikkunud kohustust registreerida nimetatud isikud õigeaegselt töötamise registris. Kaebajad selgitavad, et Xxxx OÜ ja G.A vahelise 24.07.2017 töövõtulepingu kohaselt kohustus Xxxx OÜ alltöövõtjana teostama Viljandi Raekoja pargi lipuväljaku rajamise ehitustööd, täpsemalt kivipaigaldustööd ja kivialuste ehituse. Xxxx OÜ lepingujärgseks kohustuseks oli ka kohustus hankida nimetatud töö teostamiseks vajalik tööjõud. Xxxx OÜ kasutas lepinguliste kohustuste täitmiseks (kivipaigaldustööd ja kivialuste ehitus) töötajatena MTA otsuses viidatud isikuid - M Vut, R R ja J Mi, kuid jättis G.A teadmata nimetatud isikud Xxxx OÜ töötajatena töötamise registris õigeaegselt registreerimata. Seda asjaolu on kinnitanud Xxxx OÜ juhatuse liige O O oma 28.11.2017 seletuskirjas . Kaebajad leiavad, et MTA leidis otsuses ebaõigesti, nagu oleks ülalmärgitud töövõtuleping näilik ning jättis nimetatud lepingu ekslikult tähelepanuta. Xxxx OÜ ja G.A on kooskõlas lepingutingimustega lepingut faktiliselt täitnud. Xxxx OÜ teostas töövõtulepingu täitmise tähtaja jooksul lepingus kokkulepitud töö ning G.A maksis Xxxx OÜ-le töö eest lepingus kokkulepitud tasu . Töövõtuleping ei ole näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 mõttes, kuivõrd selgelt on tuvastav poolte tahe tuua lepinguga kaasa õiguslikud tagajärjed - mõlemad pooled on täitnud oma lepingulised kohustused. Olukorras, kus pooltel oli tahe töövõtuleping 3 sõlmida selles ettenähtud tingimustel ja lepingut faktiliselt täideti, ei ole võimalik öelda, et leping on TsÜS § 89 alusel näilik. Töövõtuleping on kehtiv, mistõttu MTA oleks nimetatud lepingut pidanud faktiliste asjaolude tuvastamisel tõendina arvestama ja igakülgselt hindama. Arvestades eeltoodut, luges MTA oma otsuses O Oi 28.11.2017 seletuskirjas toodud selgitused ekslikult ebausaldusväärseks ja jättis seletuskirja tõendina põhjendamatult tähelepanuta. Seletuskirjas on Xxxx OÜ selgelt kinnitanud, et M V, R R ja J M olid Viljandi Raekoja pargi lipuväljaku ehitustööde ajal Xxxx OÜtöötajad, mistõttu nende töötamise registris registreerimise kohustus lasus Xxxx OÜ-I . MTA järeldus, et M V, R R ja J M olid Viljandi Raekoja pargi lipuväljaku ehitustööde tegemise ajal, sh 08.08.2017, G.A töötajad, on ebaõige. Kaebajate viidatud tõendid ja asjaolud kogumis kinnitavad, et MTA kontrollkäigu ajal 08.08.2017 kell 09.40 - 10.00 olid nimetatud isikud töölepingulises suhtes Xxxx OÜ-ga ehk tegemist oli Xxxx OÜtöötajatega. Seetõttu puudus Arlis Roosil ja G.A kohustus registreerida nimetatud isikute tööle asumine kõnealusel objektil töötamise registris. See kohustus oli M Vu, R R ja J Mi tööandjal Xxxx OÜ-I, mille juhatuse liige O O on kirjalikult kinnitanud kohustuse täitmatajätmist. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta Arlis Roosi ja G.A M Vu, R R ja J Mi töötamise registris registreerimise kohustuse rikkumise eest. Arlis Roosil G.A esindajana puudus kohustus registreerida alltöövõtja töötajad alltöövõtja eest töötamise registris. Arlis Roosi ja G.A ei ole seega pannud toime MTA otsuses etteheidetud väärtegu. Kohtuistungil jäävad kaebajad kaebuse juurde ning taotlevad Maksu- ja Tolliameti

1. märtsi 2018.a. väärteoasjas nr 930017001031/8 üldmenetluses tehtud otsuse tühistamist. Menetlus kohtus. Kaebuse esitajad jäid kohtus esitatud kaebuse juurde, kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et üldmenetluse otsus on seaduslik ja tuleb jätta muutmata. Hinnates tõendeid koostoimes ja vaadates neid ka läbi eluliselt usutavuse prisma, siis joonistub välja skeem, kus töötajad töötasid enne G.A’s, Maksuameti kontrolli ajal väidetavalt töötasid OÜ-s Xxxx ja peale seda töötasid jälle G.A . Hinnates menetlusaluse isiku ütlusi ,mis ta andis kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil, siis on ütlustes vastuolud. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel menetlusalune isik ei viidanud, et tegemist oli Xxxx OÜ poolse kohustusega töötajad registreerida, samuti ei viidanud menetlusalune isik mingitele tema firma ja Xxxx OÜ vahelisele lepingule. Menetlusalune isik registreeris töötajad ise ning ei võtnud ühendust oma lepingupartneriga, samuti ei uurinud, miks Xxxx OÜ ei registreerinud töötajaid. Kohtuvälise menetleja arvates on see üks kaudne tõend selle lepingu näilikkusest. Kõige olulisemaks tõendiks on makskorraldused, mis näitavad ebausaldusväärsust. Sama arve numbriga, samas summas on tegelikult väidetavad tehingud tehtud hoopis teistsuguse nimega äriühinguga. Kohtuväline menetleja leiab, et kasutatakse varasemaid tehinguid selle tehingu õigustamiseks. Peale menetlusaluse isiku ülekuulamist Maksu- ja tolliametis hakkas menetlusalune isik fabritseerima tõendeid ja mõtlema erinevaid kaitsekonstruktsioone, et vastutusest vabaneda. Tuvastatud on, et registreerimise kohustus oli Arlis Roosil, ta jättis selle täitmata. Leiab, et selle täitmata jätmine oli juriidilise isiku huvides. See huvi seisnes selles, et ressurssi kokku hoida, mis oleks selleks kulunud. Et kõik seadusest tulenevad nõuded saaks korrektselt täidetud. Paratamatult peab äriühing kulutama ressurssi ja kui keegi jätab need siis tegemata, siis ta saab sellega eelise. Kas saab siis ise registreerida, kas saab selle teenuse sisse osta, kas saab palgata töötajad, igal juhul oleks selleks ressursi kulu olemas. Karistus, mis on määratud, on põhjendatud ja oma eesmärki täitev. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus jõusse ja kaebus jätta rahuldamata, menetluskulud jätta vastaspoole kanda. 4 Tuvastatud asjaolud. Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse G.A ja selle juhatuse liiget Arlis Roosi MKS § 154 lg.1 ja § 154 lg.2 järgi toimepandud rikkumises, s.o. tööd tegeva isiku registreerimata jätmine maksuhalduri juures . Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kohtuvälise menetleja juures antud ütlustes ja kohtuistungil antud ütlustes on suured vastuolud, mis kohtu arvates annavad tunnistust menetlusaluse isiku soovist vabaneda vastutusest.
2. oktoobril 2017.a. Maksu- ja Tolliametis ülekuulamisel nii G.A esindajana kui ka füüsilise isikuna andis ütlusi, kus tunnistas, et oli hooletu , vastutab selle eest , et jättis M Vu, R R, J Mi töötajate registrisse kandmata. Kohtuistungil andis Arlis Roosi aga vastupidiseid ütlusi, millede kohaselt olid 08.08.2017.a. M V, R R ja J M tööl Xxxx OÜ-s . MTA kontrolli tulekul helistati talle, et tööd pannakse seisma , kuna need töötajad ei ole registreeritud ja järgnevate sekelduste ärahoidmiseks pani need töömehed kohe enda tööregistrisse, et saaks tööd jätkata. Tööd ei saanud seisma panna, kuna oli niigi graafikust maas. Tunnistab, et eelnimetatud kolm töötajat on töötanud ka G.A ’s ning nendega on sõlmitud vastavad töölepingud. Kohtuistungil ütlusi andes ei osanud A. Roosi öelda, miks Xxxx OÜ ise ei registreerinud neid töötajaid töötamise registrisse ning andis selle kohta ebamääraseid ütlusi. Menetlusalune isik ei osanud kohtuistungil G.A juhatuse liikmena vastata täpselt küsimusele, palju on firmas hetkel töötajaid ning palju oli töötajaid 2017.a. augustis , kui õiguserikkumine toime pandi. Samuti andis menetlusalune isik väga ebamääraseid ja paljuski vasturääkivaid ütlusi Xxxx OÜga sõlmitud töövõtulepingu kohta., seda nii lepingu maksumuse, lepingu allakirjutamise koha ja aja kohta ning väidetava lepingupartneri Xxxx OÜ kohta. Kohtus tunnistajana üle kuulatud O Oi selgituste kohaselt on tema firma (Xxxx OÜ) seotud G.A-ga seoses allhanke tööde teostamisega. O O on Xxxx OÜ juhatuse liige. Enda väitel tunneb M Vut, R R ja J Mi ,kuna nad on teinud talle tööd, samuti on teinud need mehed Arlis Roosile tööd, olid eelmisel aastal tööl ka Viljandi raekoja platsil, kuid . neil töölepinguid ei olnud, sest ei pidanud seda vajalikuks. Töötajate töötamise registrisse ei registreerinud neid töötajaid, kuna sellega kaasnevad erinevad kohustused ettevõttele, kui töötajad on registreeritud seal registris, teinekord on targem mitte neid töötajaid registreerida. O Oi väitel oli Xxxx OÜ ja G.A vahel sõlmitud alltöövõtu leping, mille koostas G.A , tema luges läbi ja kirjutas alla. Xxxx OÜ ei ole käibemaksu kohuslane ja kui selles lepingus on märge, et summa on koos käibemaksuga, siis see on viga. Kinnitab kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele vastates, et sellist äriühingut nagu Xxxx OÜ ei tea. Kohtus tunnistajana üle kuulatud R V selgitab, et 08.augustil.2017.a., kui MTA käis kontrollimas Viljandis raekoja platsil töötajate registreerimist oli G.A tööl xxxx. Teda kontrolli hetkel objektil ei olnud. Tööülesandeks oli suhelda linna esindajatega ja alltöövõtjatega. Teab Xxxx OÜ juhatuse liiget O, kelle perekonnanime ei mäleta . Kinnitab, et ainult tema oli Viljandi objektil tööl G.A-st, alltöövõtjana oli Xxxx OÜ ja s faktiliselt tegid tööd M, J ja R, kelle perekonnanimesid ei tea. Neile jagas töökorraldusi otseselt O, tema jagas töökorraldusi O. R. V seletuse kohaselt M, J ja R tema Viljandi objektile ei kutsunud ning nendele ei helistanud. Kohtus tunnistajana üle kuulatud M Vu ütluste kohaselt oli ta 2017.a. augustis mõned päevad tööl Viljandi Raekoja platsil , kus kaevas lipumasti auke. Ei mäleta nime, kes talle paar päeva varem helistas, et on vaja abi. Tunneb R Vt, kuna töötas temaga G.A koos, oli tema otsene ülemus. Tunneb R R ja J Mi, kellega on koos töötanud. 5 Olid ka Viljandi objektil, J oli kindlasti, R oli vist ka ja tema arust tegid tööd Xxxx OÜ all. Ta ei mäleta täpselt, kes talle helistas ja pakkus Viljandisse paariks päevaks tööd. Temale heistas vist R V, kellel esmalt helistas Xxxx OÜ, kellel oli abi vaja. Kinnitab, et kui G.A’s töötab, siis tavaliselt sõlmitakse ka tööleping. Xxxx ei sõlminud lepingut, kuna seal oli abi paariks päevaks vaja. Tunnistajana üle kuulatud J Mi ütluste kohaselt töötas ta 2017.a. a augustis Viljandis raekoja platsi objektil. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kes talle helistas, kuid väitis, et keegi Xxxx. Enne Viljandi objektil töötamist töötas G.A ja peale seda ka on G.A töötanud. R Vt tunneb, sest viimane on objektijuht G.A.. Viljandi objektil töötamise kohta lepingut ei sõlmitud. Xxxx OÜ –st on kuulnud. Kohus loeb avaldatuks protokolliliselt väärteotoimiku materjalid KrMS § 296 lg.3 järgi , kuna menetluse pooled ei soovi tõendite üksikasjalikku avaldamist ning väärteotoimiku materjalid loetakse avaldatuks KrMS § 296 lg.3 järgi v.a. tunnistajate ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollid. Avaldatud tõendite osas vastuväiteid, täiendusi, taotlusi ei ole. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused , tunnistajate O. O, R. V, M. V ja J. M ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid seisukohale, et G.A ja Arlis Roosi kaebus tuleb jätta rahuldamata.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; kaebuse lahendamiseks selgitab kohus

§-s 133 sätestatud küsimused.

§ 2järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Arvestades kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Arlis Roosi, esindades G.A jättis 08.08.2017 maksuhalduri juures registreerimata töölepingu alusel olevad töötajad M Vu, R R ja J Mi enne nende isikute tööle asumist. 08.08.2017 .a. hommikul tuvastasid MTA ametnikud Viljandis Raekoja pargis kolm tööülesandeid täitnud isikut, kes ei olnud registreeritud töötamise registris. Töötajad registreeriti G.A poolt töötamise tuvastamise menetluse käigus tagantjärgi juhatuse liikme Arlis Roosi poolt samal päeval umbes tund hiljem töötamise registrisse. Seega registreeris G.A kõnesolevad töötajad pärast seda, kui töötajad olid juba asunud tööülesandeid täitma.

1. oktoobril 2017.a. Maksu- ja Tolliametis ülekuulamisel nii G.A esindajana kui ka füüsilise isikuna andis Arlis Roosi ütlusi, kus tunnistas, et oli hooletu , vastutab selle eest , et jättis M Vu, R R, J Mi töötajate registrisse kandmata. 28.11.2017 esitas G.A juhatuse liige Arlis Roosi vastulause väärteoprotokollis toodud väärteo lühikirjelduse kohta ning selles vastulauses toob Arlis Roosi välja asjaolu, et viis oma firmas läbi uurimise, mille tulemusel selgus, et R R, J M ja M V olid Xxxx OÜ töötajad. Väidetavalt registreeris G.A töötajad enda äriühingu alla, kuna töövõtja Xxxx OÜei olnud võimeline ise koheselt eelpoolmainitud töötajaid registrisse kandma. Arlis Roosi selgitab, et väärteo eest vastutab täielikult Xxxx OÜ, kellega oli 24.juulil 2017.a.sõlmitud töövõtuleping tööde teostamiseks Viljandis Raekoja 6 pargis. Kohus suhtub kriitiliselt ja peab ebausutavaks neid menetlusaluse isiku väiteid, nagu oleksid M.V, R. R ja J. M
2. augustil 2017.a. Xxxx OÜ töölised. 03.10.2017 menetlusaluse isiku Arlis Roosi MTA- s ülekuulamise protokollis ei ole ühegi sõnaga juttu, et eelpool nimetatud kolm töölist olid 24.07.2017.a. sõlmitud töövõtulepingu alusel Xxxx OÜs tööl . Tema ütlustest selgub, et tema tegeles töötajate registreerimisega töötamise registrisse. M V, R R ja J M täitsid tööülesandeid G.A's perioodil 08.08.2017 - 11.08.
3. Antud isikud tegid Viljandi Raekoja pargis ehitustöid. . Arlis Roosi põhjendas töötajate registreerimata jätmist sellega, et ei olnud piisavalt hoolas. Arlis Roosi oleks pidanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel teadma, et Raekoja pargi ehitustöödel Viljandis kasutati alltöövõtjat Xxxx OÜ-d, kuid menetlusalune isik sellest ülekuulamisel kohtuvälist menetlejat ei teavitanud. Nagu kohtuliku uurimise käigus selgus, on G.A väike ettevõte, kus töötas perioodil juuli - oktoober 2017 töötamise registri väljatrüki kohaselt vaid 10 töötajat, sh kõnesolevad töötajad M V, R R ja J M, kes on töötamise registris registreeritud perioodil 08.08.2017 - 11.08.2017 töölepingu alusel G.A töötajatena. Kõiki asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, viitab eelnimetatud töötajate registreerimine G.A töötajatena sellele, et kõnesolevad töötajad olid G.A igapäevased töötajad ning menetlusaluse isiku hilisem väide, et tegemist on Xxxx OÜ töötajatega on paljasõnaline ning oli suunatud kohtuvälise menetleja ja kohtu eksitusse viimiseks ja vastutusest vabanemiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et
4. novembri 2017.a. Maksu- ja Tolliametile saadetud vastulauses viidatud töövõtuleping on näiline ja kantud soovist mitte vastutada toimepandu eest. G.Aja Xxxx OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingut, mis koostati väidetavalt juulis 2017.a. s.o. peaaegu 2 kuud enne menetlusaluse isiku ülekuulamist, peaks igapäevaselt äritegevusega tegelev isik mäletama. Juhul, kui G.A oleks olnud töövõtuleping Xxxx OÜ-ga, poleks Arlis Roosi eelnimetatud töötajaid 08.augustil 2017.a. registreerinud G.A töölistena. Kohtuistungil viitas kohtuväline menetleja ,et arve numbriga (nr.001-21)nagu on esitatud Xxxx OÜ -le on samuti sama arve numbriga ja samas summas tehingud tehtud hoopis teistsuguse nimega äriühinguga s.o. Xxxx OÜ-ga. Kohtuistungil nii menetlusalune isik kui Xxxx OÜ juhatuse liige O. O väitsid, et ei tea sellise nimetusega äriühingut Kõik eeltoodu viitab sellele, et menetlusalune isik Arlis Roosi püüab erinevate ettekäänetega vastutusest vabaneda.. Ülaltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks, et menetlusalune isik on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mille eest on ette nähtud vastutus MKS § 154 lg 1 ja 2 kohaselt. Kohus leiab, et kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud O Oi, R Vi, M Vu ja J Mi ütlused ei ole usaldusväärsed, kohtuistungil küsimustele antud vastused ja seletused olid ebamäärased , ükski tunnistaja ei mäletanud ,kes neid Viljandi objektile kutsus, kes oli tööandja jne. Kohtuvälise menetleja juures Maksu- ja Tolliametis andsid 08.08.2017.a. seletusi M V ja R R, kes mõlemad kinnitasid, et Viljandisse pakkus neile tööd R V, kes oli G.A objektijuht . Eeltoodust saab järeldada, et M V, R R ja J M ei olnud 2017.a.
5. augustil Xxxx OÜ töölised ning neil puudus igasugune side äriühinguga Xxxx OÜ. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lõike 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 25' lõikes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt registreeritakse töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Maksuhalduri juures registreerimata jätmise kui tegevusetusdelikti puhul, vastutab teo täideviijana isik, kes oli õiguslikult kohustatud seda täitma. 7 MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 183 järgi korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §'st 35 peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Lähtudes eelpool toodust oli tegutsemiskohustus registreerida ülal nimetatud töötajad maksuhalduri juures G.A ainukesel juhatuse liikmel Arlis Roosil, kes jättis selle täitmata. Nõutav tegu seisnes selles, et Arlis Roosi oleks pidanud õigeaegselt, so 08.08.2017 esitama maksuhaldurile töötamise registri kaudu andmed kõnesolevate töötajate töötamise alustamisest ja töötamise liigist või korraldama eeltoodut selle ettevõtte nimel hiljemalt nende töötajate tööle asumise hetkeks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.A juhatuse liige Arlis Roosi on toime pannud MKS § 154 lg 1 tunnustele vastava teo. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohus on ka seisukohal, et antud väärtegu on toime pandud Arlis Roosi poolt G.A huvides. 2 lg 1). Juhatuse Tegu on toime pandud G.A'l lasuva kohustuse täitmata jätmisega (MKS § 25 liikme tegevusetust seaduses pandud kohustuse täitmata jätmisega juriidilise isiku majandustegevuse raames saab käsitleda juriidilise isiku huvina, kuna kohustuste rikkumine on otseselt seotud G.A töökorralduses olevate puudustega. Menetluse käigus ei ole tuvastatud Arlis Roosi isiklikku huvi, mis välistaks juriidilise isiku vastutuse. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseks tunnuseks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). Tegu oli Arlis Roosi poolt realiseeritud hooletuse vormis, kuivõrd viimane suhtus hooletult töötajate registreerimise kohustusse , see ilmneb 03.10.2017.a. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. Teostades ettevõttes ametialast järelevalvet ettevõtte kohustuse täitmise üle, rikkus Arlis Roosi temal lasuvat objektiivset hoolsuskohustust, mis seisnes selles, et tema ei veendunud kõnesolevate töötajate registreeringute olemasolus ega võtnud tarvitusele piisavaid meetmeid selle kohustuse täitmise tööprotsessi kontrollimiseks ja selle nõutaval tasemel organiseerimiseks. Kui ta oleks eelpool toodu teinud, siis saanuks ta eelmainitud töötajate registreerimist õigel ajal tagada. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-152-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 8 Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja arvestanud konkreetse karistusmäära valikul väärteokoosseisu subjektiivsete ja objektiivsete tunnustega. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, peab karistus olema efektiivne, mis mõjutaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse, et tegu on toime pandud hooletusest ning Arlis Roosil on kehtiv karistus samaliigilise süüteo eest. Siis antud juhul on eripreventiivsetel kaalutustel põhjendatud karistada isikut vähemalt sanktsiooni määra keskmise määra ulatuses, eesmärgiga hoida isikut edaspidi sellise teo toimepanemisest. Üldpreventiivsest eesmärgist lähtuvalt tuleb anda signaali ka teistele isikutele, et selline tegu ei õigusta ennast. KarS'is sätestatud positiivne üldpreventsioon seab oma eesmärgiks avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Toime pandud teo tulemusel ei olnud riigil võimalik koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta. Töötamise registreerimisel kogutavat informatsiooni on võimalik kasutada töötamise ajalisest kestvusest ja saadud tasust sõltuvate toetuste, hüvitiste, pensionite määramisel, hüvitiste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise õigsuse järel kontrolli teostamisel ning ravikindlustuskaitse perioodi arvestamisel, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel. Registreerimise eesmärk on vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse. Selle tagamiseks tuleb töötamine registreerida enne faktilist tööle asumist, mis loob täiendava võimaluse tõhustada tööjõumaksude maksmise järelevalvet, vähendades seeläbi registreerimata tööjõu kasutamist ning suurendades töö tegija sotsiaalsete tagatiste rakendamise võimalikkust. MKS § 154 lg 1 järgi on maksuhalduri juures registreerimata jätmise eest ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja on põhjalikult motiveerinud rahalise karistuse määra rahaline karistus füüsilise isiku puhul sanktsiooni keskmise määra ulatuses, so 150 trahviühikut (600 eurot) ja juriidilise isiku puhul sanktsiooni keskmisest määrast madalama määra ulatuses, so 700 eurot. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on Arlis Roosile ja G.A-lemääranud kohase karistuse ning selle leevendamiseks alused puuduvad. Samas leiab kohus, et võib kohadada KarS § 66 sätteid ning määrata rahatrahvi tasumise Arlis Roosile ja G.A-leositi . /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 9