1-10-15993/7

Kriminaalasi nr.1-10-15993 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2011.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Rainer Amur kaitsja Aivar Ennok osavõtul arutatus üldmenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja I.R Ik XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta, eluk. XXX, varem karistatud. süüdistuses KarS § 346 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas I.R-i süüdistatakse selles, et tema 15.02.
2. a. päevasel ajal läks Kanal 2 saate „Võsareporter“ kaamerate saatel aadressile Lossi plats 1, Tallinn asuva Riigikogu hoone ette, valas oma kehtiva Eesti kodaniku passi nr XXX (kehtivusega kuni 02.03.
3. a.) süütevedelikuga kokku, asetas selle asfaldile ning pani põlema, hävitades tahtlikult oma kehtiva Eesti kodaniku passi. Oma tegevusega pani I.R toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametliku dokumendi hävitamise. Kohtuistungil süüdistatav I.R end süüdi ei tunnistanud ja ütlusi anda ei soovinud. Kohus uuris kohtuistungil vahetult alljärgnevaid tõendeid: Väljavõte rahvastikuregistrist /t.l. 17/, millest nähtub, et I.R-ile on väljastatud Eesti kodaniku pass nr XXX välja antud 02.03.2004.a. ja on kehtiv kuni 02.03.2014.a. Asitõendi vaatlusprotokolli /t.l. 22-26/ koos fototabeliga /t.l. 27-30/ ja videosalvestist, millest nähtub, et I.R saatis 14.02.
4. a. e-maili Võsareporteri saatele, kus teatas, et soovib lahti öelda Eesti Vabariigi kodakondsusest ja avalikult põletada oma Eesti kodaniku passi. 15.02.
5. a. päevasel ajal läks I.R aadressile Lossi plats 1, Tallinn asuva Riigikogu hoone ette, kus võttis kätte oma sinist värvi EV passi, kortsutab seda käte vahel ja valas oma kehtiva Eesti kodaniku passi süütevedelikuga kokku, asetas selle asfaldile ning pani põlema. Politsei- ja Piirivalveameti vastust päringule /t.l. 86/, millest nähtub, et I.R / i.k XXX/ omab kehtivat Eesti kodaniku passi K3374744, milles viimased viis numbrit on sarnased videosalvestuses tuvastatud numbritega. Kujutiseekspertiisiakti nr IV-0022-10/2959 /t.l. 76-84/, milles ekspert on andnud arvamuse, et videosalvestiselt võeti välja kaadrid, millelt on näha passi identifitseerimiseks vajalikke detaile. Tehti suurendus kaadris näha oleva passi „VISA“ lehele perforeeritud numbri viiest viimasest numbrist, passi esilehel näha olevatest numbritest ja passi kaanel olevast ribakoodist. numbrid. Ribakoodil olevaid numbreid ei ole võimalik eristada. Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on tuvastatud, et I.R-ile oli väljastatud Eesti kodaniku pass Kodakondsus- ja migratsiooniameti poolt on 02.03.
6. a. passi nr XXX ja kehtivusega kuni 02.03.
7. a. KarS § 350 kohaselt loetakse tähtsaks isiklikuks dokument Eesti kodaniku passi. Ametlik on selline dokument, mille on välja andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus, juriidiline isik või eraisikust füüsiline ettevõtja. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 2 lg 1 kohaselt on isikut tõendav dokument riigiasutuse poolt välja antud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis. ITDS § 2 lg 2 p 2 kohaselt on isikut tõendavaks dokumendiks Eesti kodaniku pass. Samuti on ülaltoodud tõenditega tuvastatud, et I.R hävitas oma ametliku ja kehtiva dokumendi Eesti kodaniku passi nr XXXpõletamise teel. Dokumendi hävitamine on selle omaduste selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks. Kohus leiab, et I.R pani teo toime kavatsetusega, kuivõrd tahtis toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu ja soovis teo tagajärge. I.R-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel I.R-ile arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. KarS § 346 näeb ette karistusena rahalise karistuse. Süüdistatav on toime pannud ühe kuriteo episoodi, kahju puudub. Süüdistatav elukohta ei oma, ei tööta, seega kohus leiab, et teda võib karistada rahalise karistusega keskmisest määrast tunduvalt allapoole jäävana. Kohus leiab, kuivõrd I.R on töötu, kindla elukohata, avaldas kohtuistungil, et ta kaitsjat ei soovi, siis leiab kohus, et kaitsjatasu võib jätta riigi kanda. juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 180 lg 3; § 311 ja § 313,kohus otsustas Süüdi tunnistada I.R KarS § 346 järgi ja rahalise karistusega 60 päevamäära, võttes päevamääraks 3.20 eurot s.o summas 192 eurot. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg I.R 24.03.2011.a. kuni 28.03.2011.a. s.o 5 päeva = 15 päevamäära karistusaja hulka, kandmata karistus rahaline karistus 144 eurot. I.R vabastada vahi alt. Välja mõista I.R-ilt 208.50 eurot sundraha riigi tuludesse, ekspertiisitasu sumas 761.95 eurot, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 28.09.2011.a. Kaitsjatasu summas 191.75 eurot jätta riigi kanda. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber
8. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõendid - 3 CD plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik