← Eesti

1-11-499/64

1-11-499 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsembril 2011.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-11-499 Kohtunik Kohtunik Katre

§ 22

lg 3 järgi üldmenetluses; Süüdistatav LR Menetlustoiming isikukood: 38212270263, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, asukoht: Vangla, kriminaalkorras karistamata, käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, käesoleval ajal viibib vahi all kriminaalasja nr. 1-11-13335 menetluseraames, kus kohaldatud tõkend – vahistamine alates 11.06.2011.a.; Kriminaalmenetluse lõpetamine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 203 lg 1; 206 kohus määras: 1. Lõpetada kriminaalmenetlus LR suhtes KarS § 344 lg 2 ja KarS §

§ 22

lg 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises karistuse ebaotstarbekuse tõttu.

  1. Käesolevas kriminaalasjas LR suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtumääruse jõustumisel tühistada.
  2. Kohtumäärus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK LRon kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema – LR võltsis, ajavahemikul 29.04.2008 kuni 07.05.2008, täpselt tuvastamata ajal, MT ja SM jaoks ning SM poolt 28.04.2008 ja 29.04.2008 talle antud juhiste kohaselt IMEOÜ hindaja PK poolt varem, 11.04.2008 MT poolt PK ettenäidatud sõiduki Toyota RAV-4, võltsitud tehasetähisega XXX, kohta koostatud hindamisakti ja muutis PK poolt 11.04.2008 koostatud sõiduki hindamisakti kantud andmeid. Võltsitud hindamisakti 10 000 km kandis asemel läbisõiduks 7000 km, märkis ristikesega täiendavate lisadena signalisatsiooni ja kliimaseadme, jättes ära konditsioneeri ja nahksisustuse, samuti märkis sõiduki registreerimismärgi XXX asemel XXX ja koostamise kuupäevaks 7.05.08 ja vahetas pildi. 07.05.2008 kell 15:58 edastas LR SN kooskõlastatult eelnimetatud võltsitud hindamisakti faksi teel AS`i Sampo Pank (nüüd Danske Bank AS Eesti filiaal) Tallinna kontoris, aadressil Narva mnt 11, Tallinn, autoliisingu osakonna kliendihaldurile NV 07.05.2008 enne lepingu sõlmimist Toyota RAV4, reg.märk XXX, ostu-müügileping nr XXXX, ostuhinnaga 420 000 krooni sõlmiti 14.05.2008 Tartus asuvas AS Sampo Pank kontoris ostja AS Sampo Pank esindaja ja müüja OÜ T esindaja V Ž vahel ning samal päeval allkirjastas lepingu I OÜ esindajana A Z liisinguvõtjana. Pangale esitatud hindamisakti alusel omandati õigus saada võltsitud sõiduki müügist hindamisaktis näidatud tasu. Seega LR, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti LR osutas ainelist ja füüsilist kaasabi grupi, SN, DM, MT, V Ž ja eeluurimisel tuvastamata isiku poolt ning A Z füüsilisel ja ainelisel kaasabil, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega raha välja petmisele sellega, et võltsis võltsitud dokumentide alusel Eestis esmakordselt registreeritud varastatud ja võltsitud sõiduki müümiseks ja liisingfinantseeringu saamiseks vajaliku hindamisakti, MT ja SM jaoks ning SM poolt 28.04.2008 ja 29.04.2008 talle antud juhiste kohaselt LR kandis, IMEOÜ hindaja PK poolt varem, 11.04.2008 MT poolt talle ettenäidatud sõiduki Toyota RAV-4, võltsitud tehasetähisega XXX, kohta koostatud hindamisakti, SM poolt antud juhiste kohaselt, sõiduki väärtuseks 420 000 krooni ja 10 000 km asemel läbisõiduks 7000 km Lisaks muutis LR PK poolt 11.04.2008 koostatud sõiduki hindamisakti kantud andmeid, märkides sõiduki registreerimismärgi XXX asemel hoopis XXX Hindamisakti koostas LR07.05.2008 kuupäevaga. 18.04.2008 pöördusid OÜ T esindaja V Ž ning OÜ I esindaja AZ SM ja DM juhendamisel AS DnB Nord Liising liisinguhalduri MI poole Eesti Vabariigis legaliseeritud, kuid 04.03.2008 Austriast varastatud sõiduauto Toyota RAV-4, originaaltehasetähisega XXX, suhtes müügilepingu ja liisingulepingu sõlmimiseks ning V Ž lõi AS DnB Nord Liising liisinguhalduril MI väära ettekujutuse OÜ-st T kui sõiduauto Toyota RAV-4, originaaltehasetähisega XXX, reg märk XXX, seadusjärgsest omanikust, eesmärgiga müüa nimetatud sõiduauto AS-le DnB Nord Liising liisinguvõtja OÜ I huvides hinnaga 420 000 krooni. Vajaliku hindamisakti saamiseks lasi MT 11.04.2008 OÜ IME hindajal PK`il hinnata sõiduautot Toyota RAV-4, võltsitud tehasetähisega XXX, reg märk XXX, mille kohta koostas PK 11.04.2008 hindamisakti, mis esitati liisingfinantseeringu saamiseks AS`le DnB Nord Liising. Müügilepingut ega liisingulepingut AS`s DnB Nord Liising ei sõlmitud, kuna AS`l DnB Nord Liising tekkisid kahtlused liisingfinantseeringu saaja OÜ I suhtes. 2 Seejärel asuti sama sõidukit müüma AS-le Sampo Pank. 2008 kevadel, 2 kuni 3 nädalat enne 14.05.2008, pöördus AZ AS Sampo Panga Tallinnas, Narva mnt 11 asuvasse kontorisse seoses sõiduauto Toyota RAV4, reg.märk XXX, suhtes liisingfinantseeringu saamiseks ja esitas OÜ I finantsandmed. 07.05.2008 kell 15:58 edastas LR SN kooskõlastatult eelnimetatud võltsitud hindamisakti faksi teel AS`i Sampo Pank. 14.05.2008 allkirjastas AZ, OÜ I esindajana, AS-ga Sampo Pank (Danske Bank AS Eesti Tartu filiaalis), esindaja TT, Tartus asuvas AS Sampo Pank kontoris ostu-müügilepingu nr XXX, millega OÜ T müüs liisinguvõtja OÜ I huvides ning V Ž , OÜ T esindajana, allkirjastas lepingu 16.05.2008 Tallinnas, Narva mnt 11 asuvas AS Sampo Pank kontoris ostu-müügilepinguga nr XXX, müügihinnaga 420 000 krooni Müügilepingus kinnitas müüja OÜ T , et on kätte saanud ettemaksu summas 87 200 krooni. Varastatud ja võltsitud sõiduauto, mis oli võltsitud dokumentide alusel Eestis arvele võetud ja AS-le Sampo Pank esitatud võltsitud hindamisakti alusel sõlmitud müügilepingust tulenevalt kandis AS Sampo Pank 19.05.2008 OÜ T Sampo Panga kontole nr XXXXXXXXXXXXX summa 332 800 krooni (21269,80 eurot), millest võttis kontolt välja V Ž sularahas Tallinnas, Pärnu mnt 238, summas 329000 krooni (21026,93 eurot) ja 802 krooni kulus pangateenustasuks Saadud rahast andis 312000 krooni (19940,43 eurot) DM, endale jäi 20 000 krooni (1278,23 eurot). Seega LR, osutades ainelise kaasabi, varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ette kujutuse loomisele, kui see oli toime pandud grupis, pani toime KarS §

§ 22lg 3 sätestatud kuriteo.

Riigiprokuratuuri Riigiprokurör Helga Aadamsoo on Harju Maakohtule esitanud 08.12.2011.a. LR suhtes koostatud taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 203 lg 1 alusel, selgitades, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava poolt toimepandud tegude näol tegemist teise astme kuritegudega ja enne nende tegude toimepanemist oli LR varem kriminaalkorras karistamata isikuks ja nende kuritegude puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Samuti selgitab Riigiprokurör H. Aadamsoo kohtule esitatud taotluses, et Harju Maakohtusse on 02.12.2011.a. saadetud süüdistusakt kriminaalasjas nr 11930000219 seda kriminaalasjas nr 1-11-13335, millises on LR’ile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises s.t tegemist on raske esimese astme kuriteoga, millise eest seadusandja näeb karistusena ette üksnes vangistuse ning seda kolmest kuni viieteistkümne aastani ning, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Danske Bank AS Eesit andnud 07.12.2011.a. oma nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 kohaselt. Riigiprokurör H. Aadamson kohtule esitatud taotluses märgib, et LR’ile on küll käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus kahes teise astme kuriteo toimepanemises, kuid oma olemuselt olid need teod omavahel seotud, viimane ei olnud enne nende tegude toimepanemist kriminaalkorras karistatud, seega nende tegude eest mõistetav karistus oleks ilmselgelt tühine võrreldes uue eesootava esimese astme kuriteo eest mõistetava võimaliku karistuse raskusega ning menetlusökonoomika kohaselt oleks otstarbekas ja asjakohane LR’i suhtes käesolevas asjas esitatud 3 süüdistus KarS § 344 lg 1 ja KarS §

§ 22lg 3 järgi inkrimineeritud kuritegudes menetlus lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT Kohus vaadanud läbi riigiprokuröri Helga Aadamsoo poolt kohtule esitatud taotluse LR suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et riigiprokuröri taotlus on asjakohane, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele s.t käesolevas kriminaalasjas LR esitatud süüdisatus KarS § 344 lg 1 ja KarS §

§ 22lg 3 järgi asjas menetlus lõpetamisele Kr

MS § 203 lg 1 p 1 alusel. KrMS § 203 lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega Kriminaalasjas nr 1-11-499 on LR’ile esitatud süüdistus II astme kuritegude toimepanemises ja seda KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, millise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ja KarS §

§ 22

lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, millise eest näeb seadusandja ette ühe - kuni viieaastase vangistuse ning käesoleval hetkel on viimasele esitatud süüdistus ka KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, millise eest seadusandja näeb karistusena ette üksnes kolme kuni 15 aastase vangistuse s.t KarS § 344 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p3 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest LR’ile mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul tühine võrreldes temale KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest võimaliku karistuse mõistmise korral. Kõike eeltoodut arvestades nõustub kohus prokuratuuri taotlusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks LRsuhtes KrMS § 203 lg 1 p 1 sätete alusel. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas on nii kannatanud Danske Bank A/S Eesti filiaal esindaja kui ka süüdistatav LR kinnitanud, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KarS § 203 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.