← Eesti

1-10-16031/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-16031 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind

§ 209lg 2 p 3 järgi, 2.

Süüdi tunnistada K.

§ 209lg 2 p 1,4 - § 22 lg 3 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata.

Muus osas jätta otsus muutmata. K.H kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. N.H kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. N.H-le oli süüdistus esitatud selles, et tema grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 12.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks firma „Ed Hardy“ jopet maksumusega 1 500 krooni. Lubades saata nimetatud jopet ostjale N. S.`ile posti teel, palusid N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „liska1986“ all, üle kanda ettemaksu summas 1 300 krooni N.H tütre L. L.`i (sünd.XXXX.

  1. a)arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 15.11.2009.a N. S.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro N. S.`ile varalist kahju summas 1 300 krooni. 2 Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 19.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni Apple Iphone 8GB maksumusega 3 000 krooni. Lubades saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale J. G.`le posti teel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „atsa“ all, üle kanda ettemaksu summas 1 060 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 27.11.2009.a J. G. poolt raha ülekandmist jätsid Mariliis Kerro ja N.H kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutas oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro J. G.`le varalist kahju summas 1 060 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 24.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks firma „Guess“ naiste käekella maksumusega 1 200 krooni. Lubades saata nimetatud käekella ostjale J. B.`ile posti teel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „jyrx99“ all, üle kanda ettemaksu summas 800 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 24.11.2009.a J. B.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha Mariliis Kerro ja N.H kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro J. B.`ile varalist kahju summas 800 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 27.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni №kia 5800 maksumusega 2 000 krooni. Lubades saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale J. K.`ile posti teel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „liisu186“ all, üle kanda ettemaksu summas 1 600 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 27.11.2009.a J. K.´i poolt raha ülekandmist jätsid Mariliis Kerro ja N.H kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro J. K. ile varalist kahju summas 1600 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 30.11.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni Apple iPhone 8GB maksumusega 2 800 krooni. Lubades saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale K. K.`le (sünd.XXXX.
  2. a)posti teel, 3 palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „atsa“ all, üle kanda ettemaksu summas 1 500 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 30.11.2009.a K. K. isa T. K. poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro mobiiltelefoni ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro T. K.`ile varalist kahju summas 1 500 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 03.12.2009.a avaldasid internetiportaalis www.buduaar.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks käekotti maksumusega 250 krooni. Lubades saata nimetatud käekoti ostjale N. B.`ile posti teel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „Anjuta88“ all, üle kanda ettemaksu summas 143 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 03.12.2009.a N. B.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro N. B.`ile varalist kahju summas 143 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 03.12.2009.a avaldasid internetiportaalis www.buduaar.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni №kia 5800 maksumusega 1 600 krooni. Lubades saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale T. L.`ile posti teel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „Anjuta88“ all, üle kanda ettemaksu ja postikulu summas 1 630 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 04.12.2009.a T. L.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro T. L.`ile varalist kahju summas 1 630 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 04.12.2009.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks sülearvutit Dell Studio maksumusega 3 000 krooni. Lubades saata nimetatud sülearvutit ostjale V. M.`ile posti teel, palus tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „einstein“ all, üle kanda ettemaksu summas 1 500 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 04.12.2009.a V. M.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha 4 tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro V. M.`ile varalist kahju summas 1 500 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 04.12.2009.a avaldasid internetiportaalis www.buduaar.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni Iphone 3G maksumusega 2 500 krooni. Lubades saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale E. P.`ile posti teel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „Anjuta88“ all, üle kanda ettemaksu ja postikulu üldsummas 2 529 krooni L. L.`i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 04.12.2009.a E. P.`i ema D. E.`i poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha N.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro E. P.`ile varalist kahju summas 2 529 krooni. Samuti tema olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 19.01.2010.a avaldasid internetiportaalis www.osta.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni iPhone 3Gs 32GB. Lubades saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale A. S.`le Cargobussi vahendusel, palusid tal N.H ja Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „alice19“ all, üle kanda ettemaksu summas 4500 krooni R. L. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Tegelikult ei olnud N.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 19.01.2010.a A. S. poolt raha ülekandmist jätsid N.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Samal päeval s.o 19.01.2010.a võttis R. L. laekunud summa 4 500 krooni ulatuses pangaautomaadist välja ning andis selle N.H-le ja Mariliis Kerro`le, kes kasutasid saadud raha oma isiklikuks otstarbeks. Sellise tegevusega tekitasid N.H ja Mariliis Kerro A. S.`le varalist kahju summas 4 500 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis ja avalikkuse poole pöördudes, pani N.H toime KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. K.H-le oli süüdistus esitatud selles, et tema 02.02.2010.a grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult avaldasid internetiportaalis www.osta.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni Apple Iphone 3G maksumusega 3 500 krooni. Samal päeval palus Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „ulvirandma“ all, üle kanda ettemaksu kahe telefoni eest summas 3500 krooni K.H arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS SEB Pank, teatades seejuures, et telefonid asuvad Rakveres ning palus telefonidele järgi tulla Rakveresse. Tegelikult ei olnud Mariliis Kerro`l ja Ulvi 5 K.H algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale müüa, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. 03.02.2010.a tegi I. T. ülekande summas 3 500 krooni K.H arvelduskontole ning sõitis vastavalt eelnevale kokkuleppele sellele järgi Rakveresse. Rakveresse jõudes ei olnud enam I. T.`il Mariliis Kerro`ga võimalik ühendust saada, kuna viimane kõnedele ei vastanud. K.H ja Mariliis Kerro jätsid kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha K.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid K.H ja Mariliis Kerro I. T.`ile varalist kahju summas 4000 krooni. Samuti tema olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 07.02.2010.a avaldasid internetiportaalis www.osta.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni Apple Iphone 3G 16GB maksumusega 3 500 krooni. 11.02.2010.a palus Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „ulvirandma“ all, üle kanda ettemaksu ja postikulu üldsummas 3529 krooni K.H arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Tegelikult ei olnud K.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud. Peale 11.02.2010.a A. A. poolt tema abikaasa F. C. A. kontolt raha ülekandmist jätsid K.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha K.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid K.H ja Mariliis Kerro A. A.`le varalist kahju summas 3 529 krooni. Samuti tema olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos Mariliis Kerro`ga, ühiselt ja kooskõlastatult 12.02.2010.a avaldasid internetiportaalis www.okidoki.ee kuulutuse, kus pakkusid müügiks mobiiltelefoni №kia 5800 maksumusega 2 400 krooni. Lubades saata nimetatud mobiiltelefoni ostjale R. K.`ile (sünd.XXXXa) Smartposti vahendusel, palus tal Mariliis Kerro, esinedes kasutajanime „ulvi88“ all, üle kanda ettemaksu summas 2000 krooni K.H arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Tegelikult ei olnud K.H ja Mariliis Kerro`l algusest peale kavatsust nimetatud kaupa ostjale saata, kuna müüdavat eset nende kasutuses ei olnud.. Peale 13.02.2010.a R. K.`i poolt raha ülekandmist jätsid K.H ja Mariliis Kerro kauba ostjale toimetamata, raha tagastamata ja ühendust võtmata. Laekunud raha K.H ja Mariliis Kerro kasutasid oma isiklikuks otstarbeks, võttes sularahas pangaautomaadist välja või teostades isiklikke makseid ja ülekandeid. Sellise tegevusega tekitasid K.H ja Mariliis Kerro R. K.`i emale J. F.`ile varalist kahju summas 2000 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis ja avalikkuse poole pöördudes, pani K.H toime KarS § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 6 3. Maakohus tunnistas N.H süüdi KarS § 209 lg.2 p.1,3,4 järgi ja karistas teda 2 aastase vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ning luges N.H karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg.1 ja § 64 lg.1,3 luges karistusega kaetuks 09.02.2010.a. Harju Maakohtu ostsusega KarS § 121 alusel mõistetud vangistuse 10 kuud ning lõplikuks liitkaristuseks N.H-le luges 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kohaldas KarS § 74 lg.1,3 sätteid, ning määras katseajaks 2 aasta 6 kuud. Maakohus tunnistas K.H süüdi KarS § 209 lg.2 p.1,3,4 järgi ja karistas 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ning luges K.H karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg.1 ja § 64 lg.1,3 luges mõistetud karistusega kaetuks 14.12.2010.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.5 alusel mõistetud vangistuse 3 kuud ning mõistis lõplikuks liitkaristuseks K.H-le 1 aasta vangistust. Kohaldas KarS § 74 lg.1,3 sätteid ja määras katseajaks 2 aastat 6 kuud. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel Mariliis Kerro, kuid tema osas pole otsust vaidlustatud. APELLATSIOONID: 4. K.H kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu otsuse K.

§ 209lg.

2 p. 1, 3, 4 järgi süüdi tunnistamise ja talle vastava kuriteo eest mõistetud karistuse osas ning taotleb tema süüdi tunnistamist KarS § 209 lg. 2 p. 1, 4 ja § 22 lg. 3 järgi ning tema karistamist lähtuvalt KarS §-des 22 lg. 5 ja 60 ettenähtust. Alternatiivina vaidlustab K.H-le KarS § 209 lg. 2 p. 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud karistuse ning karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmisel määratud katseaja kestuse. Lisaks vaidlustab kaitsja maakohtu otsuse osas, millega K.H kohustati tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 259,46 eurot. 4.1 Maakohus, hinnates vääralt asjas kogutud tõendeid, on ebaõigesti tuvastanud K.H poolt KarS § 209 lg. 1, 3 ja 4 tunnustele vastava teo toimepanemise kaastäideviijana. Asjas kogutud tõenditest tuleneb üheselt, et K.H pani temale süüks arvatava teo toime mitte kaastäideviijana, vaid kaasaaitajana. Kahtlustatav Mariliis Kerro ütlustest (kd III, tl. 124, 129) nähtub, et tema, olles eelnevalt juba korduvalt müünud internetis olematuid kaupu, võttis enne

  1. veebruari 2010.a. ühendust K.H-ga ning küsis luba inimeste petmiseks viimase pangakontot kasutada. Samuti nähtub antud kahtlustatava ütlustest, et internetiportaalis www.osta.ee ning www.okidoki.ee avaldas mobiiltelefonide Apple Iphone 3G, Apple Iphone 3G 16GB ja №kia 5800 müügikuulutused kasutajanimede “ulvirandma” ja “ulvi88” all 7 tegelikult Mariliis Kerro. Samuti suhtles tema ka ostjatega, edastades neile ülekannete tegemiseks K.H pangakonto andmed. Erinevalt koos N.H-ga toimepandud episoodide kohta antud ütlustest kus ta enam tagantjärele ei suutnud meenutada, kumb neist pani internetiportaalidesse müügikuulutusi ja suhtles ostjatega, on Mariliis Kerro K.H osalusel toimepandud episoodide osas eranditult andnud ütlusi selle kohta, et müügikuulutuste avaldamise ja ostjatega suhtlemisega tegeles ainult tema. Kahtlustatava K.H ütlustega (kd III, tl. 148) on tõendatud, et Mariliis Kerro võttis temaga 2010.a. jaanuri lõpus ühendust, pakkudes võimalust oma pangakonto kasutamise lubamise kaudu raha teenida. Samuti on K.H ütlustega tõendatud, et tema müügikuulutuste avaldamise ja ostjatega suhtlemisega ei tegelnud, vaid seda tegi Mariliis Kerro. Kannatanu I. T.i ütlustest nähtuvalt ta tegelikult ei teadnud, kes isikuliselt müüjana temaga telefoni ja e-maili vahendusel suhtles. Ka kannatanute A. A. ja J. F.i ütlustest nähtuvalt lähtusid nad asjaolust, et müüjana esinevaks isikuks on K.H, vaid selle põhjal, et isik neile ennast selliselt tutvutas. Eelnevatest tõenditest nähtub üheselt, et K.H osalus seisnes vaid asjaolus, et ta andis Mariliis Kerrole võimaluse enda pangakonto kasutamiseks, osutades sellega tahlikult kaasabi Mariliis Kero poolt kelmuse toimepanemisele. Kõik muud toimingud teostas Mariliis Kerro. Kaitsja viidates Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-97-04 leiab, et K.H roll seisnes ainult enda pangakonto kasutamise võimaldamises. Temal puudus kontroll internetis avaldatud kuulutuste sisu üle, samuti ei suhelnud ta ostjatega. Pärast enda pangakonto andmete Mariliis Kerrole teatavaks tegemist puudus K.H igasuguse kontrolli võimalus edasiste sündmuste kulgemise üle. Seetõttu ei saa K.H teopanust hinnata oluliseks ning tema poolne teo toimepanemine toimus kaasaaitaja rollis. Kaasaaitaja ja täideviija ei moodusta karistusseadustiku eriosa tähenduses gruppi. Maakohus on ebaõigesti tunnistanud K.H süüdi KarS § 209 lg. 2 p. 1, 3 ja 4 järgi. Tegelikult tuleks K.H tunnistada süüdi KarS § 209 lg. 2 p. 1, 4 ja § 22 lg. 3 järgi. K.H-le karistuse mõistmisel palub kaitsja kohtul lähtuvalt KarS §-st 22 lg. 5 kohaldada § 60 sätteid ning kergendada K.H karistust. Põhjendatud karistuseks oleks 6 kuuline vangistus. KarS § 65 lg. 1 ja 64 lg. 1, 3 alusel palub kaitsja selle karistusega lugeda kaetuks Harju Maakohtu 14.12.2010.a. poolt mõistetud vangistus 3 kuud ning lõplikuks liitkaristuseks lugeda 6 kuuline vangistus. KrMS § 238 lg. 2 alusel tuleb vastavat liitkaristust vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuulise vangistuse, mille palub KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata. 4.2 Alternatiivselt kaitsja leiab, et juhul, kui ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on K.H õigesti süüdi tunnistanud KarS § 209 lg. 2 p. 1, 3 ja 4 järgi, pole kohtu poolt mõistetud karistus vastavuses kuriteo raskusele ja K.H isikule. 8 K.H-le karistuse mõistmisel pidanuks maakohus ka juhul, kui ta ei nõustunud käsitlusega, et K.H osales kuriteo toimepanemisel kaasaaitajana, ikkagi hindama tema osa kuriteo toimepanemisel. Seda aga maakohus teinud ei ole. Seega ka juhul, kui asuda seisukohale, et K.H pani kuriteo toime kaastäideviijana, tuleb hinnata tema rolli ja osatähtsust teo toimepanemisel. Tõenditest tuleneb üheselt, et K.H osa kuriteo toimepanemisel oli passiivne, seisnedes vaid oma pangakonto kasutamise võimaldamises. Ettepanek kuriteo sooritamiseks, samuti teo faktiline sooritamine toimus tervikuna Mariliis Kerro poolt, kes on seda ka oma ütlustes tunnistanud. K.H-le karistuse mõistmisel tuleb lisaks arvestada kergendavate asjaoludena tema poolset süü tunnistamist ning kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandu suhtes. Samuti tuleb KarS §-st 57 lg. 2 p. 4 või lg. 2 alusel kergendava asjaoluna arvestada K.H poolt kuriteo toimepanemise põhjuseid, milleks tema ütluste kohaselt oli oma alaealiste laste kasvatamiseks rahaliste vahendite saamine. Kuigi antud asjaolud olid arutuse all ka maakohtus, ei ole otsusest nähtuvalt maakohus neid karistuse mõistmisel arvestanud. Kaitsja palub juhul, kui ringkonnakohus peab K.H süüdi tunnistamist KarS § 209 lg. 2 p. 1, 3 ja 4 järgi õigeks, mõista talle karistuseks KarS § 209 lg. 2 ettenähtud alammäär, so 1 aastane vangistus. KarS § 65 lg. 1 ja 64 lg. 1, 3 alusel palub selle karistusega lugeda kaetuks Harju Maakohtu 14.12.2010.a. poolt mõistetud vangistus 3 kuud ning lõplikuks liitkaristuseks lugeda 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg. 2 alusel tuleb vastavat liitkaristust vähendada 1/3 võrra, mõistes karistuseks 8 kuulise vangistuse, mille palub KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata. 4.3 Maakohus on küll õigesti jätnud K.H-le mõistetud vangistuse tingimuslikult kohaldamata, kuid katseaja kestuse määramisel on rikutud põhjendamise kohustust (KrMS § 339 lg. 1 p. 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine). Kuigi KarS ei sätesta otsesõnu, millistest asjaoludest lähtuvalt määrab kohus seaduses ettenähtud piirides konkreetse katseja kestuse, saab ja tuleb ka siinkohal lähtuda karistuse tingimuslikult kohaldamata jätmise aluseks olevatest asjaoludest –st. süüdlase isikust ja kuriteo toimepanemise asjaoludest. Maakohus, määrates kõigile kolmele süüdistatavale täpselt ühe pikkuse katseja, ei ole ilmselt katseja kestuste määramisel eraldi kaalunud iga süüdistava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja iga süüdistatava isikut. Katseja kestuse määramisel tuleb arvestades käesolevas apellatsioonis käsitletud K.H poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ka seda, et erinevalt teistest süüdistatavatest oli tema seotud vaid kolme kuriteo episoodiga. Seetõttu pean otstarbekaks määrata K.H-le KarS §-s 74 lg. 3 ettenähtud minimaalne, so 18 kuuline katseaeg. 4.4 Kaitsja tuues ära KrMS §-le 180 lg. 3 sätestatu märgib, et K.H kasvatab ja peab üksinda ülal kahte alaealist last. Vastava asjaolu kohta on ta andnud ütlusi nii kahtlustatavana kui ka käesolevas kriminaalasjas 01.02.2011.a. toimunud istungil. Vaatamata asjaolule, et kaitsja esitas kohtuistungil taotluse jätta K.H raskest majanduslikust olukorrast tulenevalt suurem osa menetluskulusid riigi kanda, ei ole kohus seda teinud. 9 Samuti ei nähtu kohtuotsusest vähimadki kaalutlused, miks kohus on otsustanud menetluskulud vaatamata eelnevalt nimetatule siiski tervikuna K.H-lt välja mõista. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 180 lg. 3, §-st 337 lg. 1 p. 4 ja §-st 340 lg. 2 p. 3, 4 kaitsja taotleb
  2. Tühistada Harju Maakohtu otsus K.

§ 209lg.

2 p. 1, 3 ja 4 järgi süüdi tunnistamise ja tema 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega karistamise osas ning teha tühistatud osas uus kohtuotsus, millega tunnistada K.H süüdi KarS § 209 lg. 2 p. 1, 4 ja § 22 lg. 3 järgi ning mõista talle kergem karistus.

  1. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea eelnevas punktis esitatud taotluse rahuldamist võimalikuks, tühistada Harju Maakohtu otsus K.H-le karistuse mõistmise osas ja mõista talle kergem karistus, sh määrata lühem katseaeg.
  2. Tühistada Harju Maakohtu otsus K.H kohustamise osas tasuda riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena 29,35 eurot toimikust koopiate tegemise kulud ja 230.11 eurot õigusabitasu ning teha tühistatud osas uus kohtuotsus, millega jätta nii esimese astmes kohtus kantud kui ka apellatsiooniastmes kantavatest menetluskuludest 90% riigi kanda.
  3. N.H kaitsja vaidlustab kohtuotsuse N.H-le mõistetud karistuse osas, palub kaevatava kohtuotsuse nimetatud osas tühistada ning mõista N.H-le kergem karistus. Apellant leiab, et arvestades N.H poolt toime pandud tegusid ja N.H isikut on talle määratud karistus liiga range. Apellant palub talle mõista lühemaajalise tingimisi vanglakaristuse (mitte üle 10 kuu) ning määrata lühem katseaeg (mitte üle 2 aasta). Samuti määrata katseaja alguseks 09.02.2010, milline otsustus kaevatavast otsusest sõnaselgelt ei nähtu. Nähtuvalt kriminaalasjas olevatest tõenditest ei ole N.H varem sarnaste kuritegude eest karistatud, samuti ei olnud temal kuritegude planeerimisel ja läbiviimisel juhtiv roll. Lähtuvalt nimetatud asjaoludest tuleks määrata N.H-le kergem karistus. Senini kulgenud katseaja kestel ei ole pannud ta toime õigusrikkumisi. See asjaolu näitab, et katseajal on ja oli talle kui noorele inimesele tugev kasvatuslik mõju ning ei ole põhjust määrata pikemat katseaega kui 2 aastat. Kergema karistuse määramisel tuleb arvestada asjaolu, et N.H on noor ja varem varavastaste kuritegude eest karistamata isik ning seetõttu ei ole otstarbekas rakendada tema suhtes niivõrd pikka karistust ja katseaega kui kaevatavas otsuses määratud. Apellant juhib siinkohal kohtu tähelepanu sellele, et kaevatavas otsuses ei ole sisuliselt põhjendatud karistuse määramist N.H-le. Ainsa asjaoluna karistuse määramise juures konkreetselt N.H-le on välja toodud tema varasem ühekordne kriminaalkorras karistatus, kuid muid põhjendusi konkreetselt talle määratava karistuse kohta kohus kaevatavas otsuses esitanud ei ole. Seetõttu apellant leiab, et käesolevas kaebuses esitatu võimaldab määrata N.H-le kergema karistuse. 10 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
  4. Süüdistatavad toetasid kaitsjate poolt esitatud apellatsioone koguulatuses ja palusid nendes esitatud taotlused rahuldada ning eelkõige leebema karistuse mõistmist. Kaitsjad- apellandid toetasid apellatsioone ja palusid maakohtu otsuse osalist tühistamist ning apellatsioonide alusel süüdistatavatele kergema karistuse mõistmist. K.H kaitsja palus ka osade menetluskulude riigi kanda jätmist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik, K.H tegevus õigesti kvalifitseeritud. Mõistetud karistused on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Palub jätta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
  5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. K.H kaitsja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. N.H kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks alused puuduvad. 7.1 Kolleegium leiab, et asjakohased on K.H kaitsja väited sellest, et kriminaalasjas kogutus ja vahetult kontrollitud tõendite kogumile tuginevalt pole tõendatud K.H selline käitumine, mis annaks aluse teda süüdi tunnistada kelmuste kaastäideviijana. Kuigi K.H kaitsja on maakohtus tõstatanud küsimuse kas K.H pani talle etteheidetavad teod toime täideviimise või osavõtu vormis, on maakohus jätnud kaitsja väited sisuliselt tähelepanuta ja on K.H käitumisele juriidilise hinnangu andmisel lihtlabaselt korranud süüdistuse sisu ja nentinud minimaalse põhistuse piiril, et tegemist on kelmuse grupilise kaastäideviimisega. Kohtukolleegium sellise järeldusega ei nõustu. Täideviijaks loetakse isikut, kes on süüteo keskne figuur, kellest sõltub olulisel määral kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Kuigi teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, peavad siiski kõik täideviijad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline ja tema tahtest sõltub süüteo toimepanemine otsustavalt. KarS § 209 ettenähtud objektiivsed tunnused eeldavad pettust, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse ja teeb varakäsutuse, seega koosseisutegu on petmine. Koosseisuliseks tagajärjeks on süüdlasel varalise kasu saamine. 11 Kogutud tõendite alusel, eelkõige süüdistatavate ütluste kohaselt, on antud juhul tõendamist leidnud, et K.H poole pöördus juba varem kelmusi toimepannud M.Kerro, kes küsis luba inimeste petmiseks kasutada K.H pangakontot. Selle eest pidi ta petmisega saadud rahalisi vahendeid jagama K.H-ga. Sellega oli K.H nõus. Internetiportaalides avaldas müügikuulutused ja mõtles välja ka nende sisu M.Kerro, K.H seda kordagi ei teinud. M.Kerro kasutas vaid K.H-le viitavaid nimesid. Ostjatest kannatanutega suhtles vaid M.Kerro, kes tutvustas ennast K.H-na ja edastas ostjatele viimase pangakonto numbrid. Kolleegium leiab, et selline K.H panus koosseisulisele petmisteole pole oluline sellisel määral, et saaksime rääkida kaastäideviimisest. K.H, teades M.Kerro plaanidest, ehk inimestelt petmise teel raha saamisest, ei teadnud faktiliselt millal ja kuidas täpselt M.Kerro konkreetse kuriteo toime paneb. Seega puudub kaastäideviimise eeldusena ühine käitumine, samuti ei tegutsenud nad konkreetsete petmistoimingute realiseerimisel kooskõlastatult, mida samuti kaastäideviimine eeldab. Osa väljapetetud raha K.H-le andmine ei ole täideviimise tõendatuse osas määrav kuna toimus pärast seda, kui petmistegu oli M.Kerro poolt juba realiseeritud. Kolleegium leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud K.H poolt kuriteo toimepanemine kaasaaitamise vormis. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. See põhjuslik seos ei pea olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Oma kontoandmete andmisega ja lubamisega seda kasutada inimeste petmiseks aitas K.H kaasa M.Kerro poolt kelmuse toimepanemisele, soodustas seda ja tema käitumine oli tagajärje saabumise osas põhjuslik, kuid seda kaasaaitamise tähenduses. Antud juhul puudub vaidlus sellest, et K.H pani kaasaitamisteo toime tahtlikult, kuna teadis millisel põhjusel M.Kerrol tema kontoandmeid vaja läheb, sellele vaatamata edastas andmed, teadis, et nii saab võimalikuks inimestelt raha väljapetmine, seega oli tal olemas tahtlus ka teo täideviija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tegutsemine isikute grupis saab tähendada üksnes kaastäideviimist. Kuriteo täideviija ja kaasaaitaja isikute gruppi ei moodusta, sest teo toimepanemine isikute grupis ei ole mitte tegijat, vaid tegu iseloomustav tunnus /vt Riigikohtu otsus 3-1-1-62-07/. Kuna K.H-le esitatud süüdistuse kohaselt moodustas ta grupi M.Kerroga siis ringkonnakohtu järelduse kohaselt aitas ta kaasa üksikisiku poolt kuriteo toimepanemisele ning seetõttu tuleb K.

§ 209lg 2 p 3 järgi õigeks mõista ning kvalifitseerida tema käitumine Kar

S § 209 lg 2 p 1,4 - § 22 lg 3 järgi. Seega vastavasisuline kaitsja taotlus on asjakohane ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. M.Kerro käitumise karistusõiguslikus hinnangus muutust ülaltoodud asjaolu kaasa ei too kuna M.Kerro on süüdi tunnistatud grupis koos N.H-ga kelmuste toimepanemises 12 kaastäideviimise vormis. Nimetatud episoodid ei ole puutumuses K.H-le inkrimineeritud kuritegudega. Samuti ei ole omistatud N.H-le koos K.H-ga kuritegude toimepanemisi. 7.2 Apellandid on taotlenud uue otsusega K.H-le ja N.H-le lühemaajalise vangistuse mõistmist. Kolleegium leiab, et taotlused rahuldamisele ei kuulu. Seotuna järeldusega K.H poolt toimepandu kvalifitseerida kuriteole kaasaaitamisena, tõdeb kolleegium, et KarS § 22 lg 5 annab kohtule võimaluse kohaldada KarS § 60 sätestatut, kuid ei kohusta. KrMS § 340 lg 2 p 3 sätestab ringkonnakohtu õiguse jätta karistuse muutmata ka süüdistatava süüdi tunnistamisel kergemas kuriteos. KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb alammäärana ette 1 aastase vangistuse. Seega on olnud seadusandja tahe karistuse alammäära kehtestamisel näidata, et kelmuse toimepanijale mõistetav miinimumkaristus peab olema rangem kui KarS § 45 sätestatud vangistuse alammäär. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt kuriteo tehiolud ei anna alust tuvastada, et K.H-le mõistetav 1 aasta ja 6 kuuline vangistus pole kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. K.H andis oma kontoandmed kuriteo täideviijale tundmata huvi kannatanute ringi osas ehk tegemist ei olnud juba alguses ühe üksikjuhtumiga. Sellist piirangut K.H ei seadnud. Tema toetusel pani M.Kerro vahetult toime kolm kuritegu. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt pole antud juhul alust Kars § 60 alusel karistuse kergendamiseks. Kolleegium leiab, et mõistetud 1 aasta ja 6 kuuline vangistus vastab nii süü suurusele kui ka süüdlase isikule. Kaitsja poolt viidatud laste ülalpidamise kohustus pole asjakohane kuna laste olemasolu kuigivõrd ei põhjenda kuritegude toimepanemisi. K.H kuulati vaidlustatud kriminaalasjas kahtlustatavana üle

  2. 2010 aastal, mil ta ennast ka süüdi tunnistas. Seega sai aru, et tema suhtes on juba kriminaalasi menetluses, kuid vaatamata sellele, pani ta 26.08.2010 aastal toime uue varavastase tahtliku kuriteo. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras/ 3 kd. t.lk. 156-157/. Selline käitumine näitab üleolevat suhtumist õiguskorda ning ükskõiksust ka apellatsioonis korduvalt viidatud alaealiste laste saatusele. K.H-le on mõistetud kaassüüdistatavatest leebem karistus, seega on maakohus kohaldanud karistuse individualiseerimise põhimõtet. Siinjuures märgib kolleegium, et maakohus on seaduslikult liitkaristuse kohaldamisel lugenud eelmise, kergema karistuse kaetuks mõistetud raskema karistusega, seega on K.H-le ja ka N.H-le tagatud olukord, kus enne esimese kohtuotsuse tegemist mitu kuritegu toime pannud isikute kriminaalõiguslik kohtlemine oleks võrdne vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega või mitme kohtuotsusega. N.H kaitsja poolt on taotletud N.H karistamist vangistusega mitte üle 10 kuu. Selline karistusmäär jääb aga alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse alammäära, 13 milleks on 1 aasta. Samas pole KarS § 61 kohaldamise erandlikele asjaoludele apellatsioonis viidatud ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. N.H on toime pannud 9 lõpuleviidud grupilist kelmust, mis olid seotud avalikkuse poole pöördudmisega. Isegi kui arvestada kaitsja poolt apellatsioonis märgituga, et ta ei olnud kuritegude väljamõtleja, oli ta siiski aktiivne kelmuste täideviija ning kolleegiumi veendumuse kohaselt kuriteo tehiolud annavad alust järelduseks, et mõistetud 2 aastane vangistus on kooskõlas süü suurusega. Apellandi poolt viidatud asjaolu, et ta pole varem sarnaste kuritegude eest süüdi tunnistatud on tõene, kelmusi N.H tõepoolest pole varem toime pannud. Samas aga oli ta varem toime pannud teise isiku väärkohtlemise. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemiste eest/ 3 kd t.lk. 150-153/. Kohtukolleegium leiab, et N.H-le mõistetud 2 aastane vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatud põhimõtetega ning selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Kuna tegemist oli lühimenetlusega on mõlemale süüdistatavale mõistetud karistust ka vähendatud 1/3 võrra, mis tegelikkuses veelgi leevendab sanktsiooni alamäära ligilähedasi karistusi. 7.3 Apellandid on taotlenud uue otsusega K.H-le ja N.H-le lühema katseaja määramist. Maakohus on mõlemale süüdistatavale määranud katseajaks 2 aastat 6 kuud, mis jääb alla KarS § 74 lg 3 ettenähtud katseaja maksimummäära. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-59-07 sedastanud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Maakohtu poolt määratud katseaeg on eelneva põhimõttega kooskõlas. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb KarS §-de 73 või 74 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega. Õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus süüdistatavatele mõistetud karistusest koguulatuses vabastamisel kohelnud süüdlasi leebelt ning mõistetud katseaja kestuse lühendamisega veelgi kergendada süüdistatavate olukorda kolleegium seaduslikuks ei pea. Süüdistatavate isikuandmetes ei ole selliseid erinevusi, mis annaks aluse jõuda järeldusele, et katseaja kestus peaks kindlasti olema erinev. Mõlemad on noored inimesed, kes juba on jõudnud toime panna õigusrikkumisi. N.H kaitsja taotlus arvestada katseaja algust 09.02.2010, ehk eelmise kohtuotsuse kuulutamise päevast, rahuldamisele ei kuulu kuna katseaegade liitmist või kaetuks lugemist kehtiv seadus ette ei näe. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1,3 järgi mõistetud liitkaristusest 14 vabastamisel ja N.H-le uue katseaja määramisel tuleb lähtuda katseaja kohaldamise üldistest alustest. Uue katseaja algust tuleb hakata arvestama liitkaristust ettenägeva kohtuotsuse kuulutamisest. Analoogset seisukohta on väljendatud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-66-
  3. 7.4 K.H kaitsja on taotlenud KrMS § 180 lg 3 lähtuvalt enamus menetluskulude riigi kanda jätmist. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS §-s 175 ettenähtud menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates muuhulgas arvestada süüdimõistetu varalist seisundit. Kohtul on võimalik jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Maakohus on otsuse põhiosas tulnud järeldusele, seda küll pikemalt põhistamata, et K.H peab menetluskulud ise kandma. Kohtukolleegium sellise järeldusega nõustub. Vastavalt kriminaalasja materjalidele, oli K.H asunud 2010 aasta novembrist tööle ja ta ei ole maakohtu istungil esitanud vastupidiseid väiteid. Maakohtus ja ka apellatsioonis on kaitsja viidanud kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega seonduvalt raskele majanduslikule olukorrale. Kohtukolleegium leiab, et vaid selline asjaolu ei anna iseenesest alust mitte väga suures summas väljamõistetud menetluskude osalist riigi kanda jätmist. Muid argumente, mis annaksid aluse tuvastada olukorda, kus puudub nii vara kui rahalised vahendid rahaliste nõuete koguulatuses täitmiseks, esitatud ei ole.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 2 p 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  5. veebruari 2011 aasta otsuse osaliselt. K.H kaitsja apellatsiooni rahuldab samuti osaliselt. N.H kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata. IVI KESKÜLA STEN LIND MALLE PREIMER 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.