Obsah (7)
§ 66§ 275§ 56§ 2§ 12§ 15§ 16KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2020, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5724 (2330,19,003714) Kohtunik Galina Jasnjuk (kirjalikus me
§ 66
lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 200 eurot tasumine osade kaupa 2 (kahe) kuu jooksul 100 (ühesaja) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber
- Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Asjaolud ning menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna väärteomenetleja O T 01.11.2019 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,19,003714 karistati S.M karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 (kakssada) eurot selle eest, et tema 13.08.2019 kella l6:11 paiku aadressil Vahtra 3, Narva sotsiaalmeedia portaalis "Facebook" S.M kasutaja nime all avalikus grupis " Ida-Virumaa mobiilkaamerad" tahtlikult solvas politseiametniku A U , kes oli tööülesannete täitmisel sõnadega "istu seal ning ole vait, musor", mille tõttu olid solvatud nii A . U kui politseinik, kui ka kogu politsei. Seega pani S.M toime karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsuse alusel tunnistas S.M oma süüd täielikult. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja A U ütlusega, menetlusaluse isiku S.M-i ütlusega. S.M esitas eelnimetatud otsuse peale 01.11.2019 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja 01.11.2019 otsus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et trahv määrati temale valesti ning alusetu. Protokollis on kirjas, et tema, S.M , kirjutas A U portaalis "Facebook": "istu ja ole vait prügi", kuigi kirjavahetuse koopiast on näha, et dialoog toimus teise inimesega, kelle nimi on B B ning A U ei osalenud antud vestluses. O T Narva politseijaoskonnas ei näidanud menetlusaluse isikule S.M-ile kirjavahetust. Ta ütles, et kui S.M on süü omaks võtnud, kirjutab ülestunnistuse ning kui ta kahetseb oma tegu, siis trahv on väiksem. S.M nõustus süü omaks võtmisega ja kahetses oma tegu, arvas tõesti, et solvas politseiniku. Kui sai S.M kätte juhtumi protokolli koopia, selgus, et A U dialoog puudub. Kuna kaebaja S.M esitas kaebuse puudustega, siis kohus oma 06.12.2019 määrusega andis menetlusalusele isikule tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva. Kaebuse esitaja sai nimetatud määruse kätte 06.12.
- 12.12.2019 esitas kaebuse esitaja S.M kohtule parandatud kaebuse. Kaebusele on lisatud kirjatusvahetus. Kaebuse esitaja teatas kohtule, et ei soovi kohtuistungil osaleda. 19.12.2019 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse ärakirja ning seoses kaebaja palvega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, palus kohus VTMS § 120 alusel esitada arvamuse asja lahendamisest kirjalikus menetluses ning seisukoha kaebuse kohta. 02.01.2020 esitas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur kohtule oma seisukoha väärteoasjas. Politsei esindaja leidis, et antud kaebus ei kuulu rahuldamisele ja kiirmenetluse otsus väärteoasjas 233019003714 tuleb jätta muutmata järgmistel põhjustel. On tõendatud, et S.M sotsiaalmeedia portaalis Facebook olles kasutaja S.M nime all avalikus grupis „Ida-Virumaa mobiilsed kaamerad“ (venek. Мобильные камеры Ида Вирумаа) kirjutas järgmised sõnad nagu: „istu seal ja ole vait, musor“ (venek. сиди там помалкивай мусор). Sellega S.M solvas nii politseiametniku A U ning kogu politseid. 2
(10)Mis puudutab sõna prügi (venek. мусор), siis see on pärit tsaariaegsest Venemaa kriminaalmenetluse teenistusest (venek. Московский уголовный сыск, mille ametlik lühend oli МУС) ja eksisteeris Venemaal ja hiljem Nõukogude Liidus 1950-ndate aastateni. Lühend «МУС» kriminaalide seas moodustas sõna «мусор» (ehk eestki. prügi) ja seda teavad kõik vene keele emakeelena kasutatavad inimesed, ehk kui kellegi kohta öeldakse vene keeles «мусор» (ehk eestki. prügi), siis kõik kes seda näevad/kuulavad/loevad saavad ühiselt ühtemoodi aru, et tegemist on politseiniku või kogu politseid solvava/alandava väljendiga. Mitte kunagi keegi soovides kedagi solvata venekeelses keskkonnas ei ütle kellegile sõna «мусор» (ehk eestki. prügi) kui tegemist ei ole politseiga seotud isikuga või politseistruktuuriga. Seega öeldes/kirjutades sellist väljendit kellegi kohta, isik tahtlikult solvab politseid ja kõike mis on politseiga seotud. Mis puudutab seda, et S.M väidetavalt ei solvanud politseiametnikku A. U , siis kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et ei ole tähtis, et S.M kirjutas seda vastates kasutajale «Б Б ». Kogu see väljend oli ühiselt selgesti arusaadav kõigile, et S.M solvab inimest politseilise kallakuga solvava väljendiga (ehk «мусор»). See tähendab seda, et S.M jaoks kui inimene võibolla seotud politseiga või püüab tagada õiglust ja korrakaitsmist kas või internetis, teda kohe solvatakse „prügiks“ viidates korrakaitseorganile politsei näol. Võttes arvesse seda, et ülalpool on olnud üsna aktiivne arutelu sellest, kes antud grupis saab sõna võtta/osaleda ja kes mitte ja tungivalt viidati sellele, et grupis eksisteerivad ka politseinikud, osa grupi liikmetest hakkasid solvama ja provotseerima politseinikke (nende seas oli nii S.M kui ka samas väärteomenetluses karistatud R G ), kusjuures sellisteks väljenditeks mingit põhjust/alust ei olnud. Juba see asjaolu, et kirjavahetus läks politseisüsteemi solvamise peale püstitas küsimuse võimalikust seaduserikkumisest
§ 275lg 1 mõttes.
Seda enam, et
§ 275
lg 1 koosseis ei eelda, et solvamine leiaks aset avalikus kohas (ehk see võib-olla tehtud telefoni teel, kirjalikult, internetis jne.), seda kinnitab ka RKL 3-1-1-31-
- Riigikohus korduvalt mainis seda, et on tähtis, kuidas üks või teine tegu on ühiskonnale arusaadav, ehk kuidas teised saavad sellest aru. Ja siinkohal see ongi väga tähtis moment, sest politseiametnik A U võttiski seda S.M-i poolt kirjutatud väljendit selliselt, et see riivas politseiga seotuid autunnet ning solvamine seisnes ka isiku elukutse alavääristamises. Ehk antud juhul oli solvatud nii konkreetne politseiametnik (vaatamata sellele, et S.M oma kirjavahetuses mainis teist isikut, kuid üldiselt ühiskond - antud juhul tunnistaja U näol võttis seda omaks) kui ka kogu politsei. Oma ütlustes tunnistaja A. U selgitab miks tema liitus antud grupiga ning osales selle grupi arutelus, ja menetleja seisukohalt see osalemine grupis „Ida-Virumaa mobiilsed kaamerad“ on igati A. U poolt põhjendatud ja otseselt seotud tema nagu politseiametniku tööülesannete täitmisega. Samuti kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et tunnistaja A. U emakeeleks on venekeel ja temale on väga hästi arusaadav väljendi „мусор“ (eestki. prügi) sisu, mõte ja tähendus ja seda tähendust kindlasti teab ka S.M (kelle emakeeleks on samuti venekeel). Seega kohtuväline menetleja leiab, et antud juhul S.M-i poolt on väärteokoosseis täielikult täidetud, seda enam, et peale S.M-i väljendit „istu seal ja ole vait, musor“ (venek. сиди там помалкивай мусор) antud kirjavahetuses olid mitmed politseid/korrakaitseorganeid solvavad pildid mille all S.M samuti kirjutas: „Mentovkasse lähevad tööle inimesed, kellele elu on liiga teinud, keda kiusati koolis kiusati ja alandati. Panid vormi selga ja arvavad nüüd, et neile on kõik lubatud.“ (venek. Люди идут в ментовку работать от жизни обиженной, которых в школе обижали и унижали, форму одели и теперь думают что всё им можно). Ka see S.M-i tekst on ilmselge alandatava politsei suhtes tooniga. Siinkohal ei ole muud aru saada kui seda, et inimene lihtsalt põhjendamatult hakkas solvama kõiki ja kõike mis on seotud politseiga. Üldiselt jääb arusaamatuks, miks S.M kes ei ole isegi Karistusregistrisse kantud, olles (vastavalt Rahvastikuregistrile) Soome elanik aastast
- astus gruppi mis puudutab Eestit ja täpsemalt Ida-Virumaa liikluskaameraid. Samuti tunnistaja A U ja menetlusalune isik S.M ei ole isiklikult tuttavad, nende vahel ei ole vihavaenu, seega ei saa rääkida mingist eelarvamusest menetlusaluse isiku suhtes. 3
(10)
§ 275lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes võimuesindajate au ja väärikust.
Objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. A. U on politseiametnik ehk võimuesindaja ja tema tol hetkel täitis oma ametiülesanded. Subjektiivsest küljest tegutses Sergei Volkov vähemalt kaudse tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta võib realiseerida asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Kindlasti siin ei saa rääkida, et tegemist oleks lihtsalt kahetsusväärse juhtumiga, see on väga tõsine rikkumine millele politsei ei saa mitte reageerida sest võimuesindaja solvamine ei saa jääda karistuslikus mõttes kindlasti mitte leebelt tähelepanuta. Avaliku võimu kandjate solvamine on laiemas mõttes riigi autoriteedi eiramine, millega rünnatakse avaliku võimu toimimise korrapärasust ja mõjusust ning igaühe avalikku kindlustunnet. Politseiametnik on riigivõimu ametlik esindaja ja tema (ning kogu politsei) solvamine on väljakutse nii politseile kui ka kogu riigile ja tõsine signaal kogu ühiskonnale, kes väga tundlikult reageerib selliste rikkumistele. Seega politsei leiab, et menetlusalune isik väärib üksnes karistatavat otsust, vaatamata tema eelneva rikkumiste taustale. Kohtuväline menetleja rõhutab, et enne 01.01.2015 antud süüteo koosseis oli karistatav kriminaalkorras.
§ 275
lg 1 kohaselt avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-7711, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
§ 56
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Kuna menetlusalne isik S.M tunnistas oma süüd (omakäeliselt kirjutas, et rämedas vormis solvas politseiametnikku, mis veelkord kinnitab seda, et isik sai aru millist ja mis tähendusega väljendit tema kasutab ja keda ja kuidas tema tahtis solvata), ei esitanud vastulauset, palus vabandust (ehk isik sai aru mida ta tegi ja mille eest teda karistatakse), kohtuväline menetleja määras isikule karistuseks kergemaliigilise karistuse rahatrahvi näol mis moodustab 1/6 maksimummäärast, et antud sanktsiooni raames miinimumile ligilähedase karistuse, vaatamata sellele, et Narva politseijaoskonna hallataval territooriumil vaatamata isiku taustale politsei taotleb karistamiseks aresti, kuna politsei arvamusel tegemist on väga tõsise rikkumisega. Politsei kohtuvälise menetleja näol leiab, et riik peab asuma politsei seisukohale, sest vastasel juhul sellise teo õigeks mõistmine annab vale signaali ühiskonnale ja ühiskond saab aru, et riigivõimu (ehk Eesti võimu) saab solvata ja sellele mingeid tagajärge ei kaasne. Lähtudes ülaltoodust kohtuväline menetleja palub kiirmenetluse otsuse nr. 233019003714 muutmata ja S.M kaebuse jätta rahuldamata. Selleks, et kohus saaks kontrollida 13.08.2019 A. U tööülesannete täitmist, tegi 12.02.2020 kohus PPA Ida prefektuurile päringu palvega esitada kohtule politseiametniku A. U ametijuhend. 25.02.2020 edastas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur ametijuhendi koos lisaselgitustega, mis puudutavad politseiametniku (k.a. A U ) ametikohustusi. Lähtudes patrullitalituse juhi ametikohustustest: Punkt 2 – „Teenistuskoha eesmärk“ – muuhulgas ka talituse tegevuse korraldamine, analüüsimine – mis tähendab ka seda, et teiste tegevuste seas on ka mõeldav/otstarbekas olla kursis mis toimub sotsiaalmeedia grupis, mis otseselt puudutab liikluskaameraid, mille eest vastutab Narva PJ patrullteenistus ehk kaasa arvatud patrullitalituse juht. Selleks, et olla kursis millised seadusvastaseid võtted on oodata mõnel grupi liikmelt (FB grupp - Ida-Virumaa mobiilkaamerad), sest grupis olid kohati üleskutsed liikluskaamerate lõhkumiseks. 4
(10)Punktis 3 – Põhiülesanded ja tulemused – punkt 3.1 „Korraldab talituse igapäevast politseilist tegevust ning talituse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist politseile pandud eesmärkide saavutamiseks“ – oodatav tulemus „Talituse häireteta toimimine ja funktsioonide täitmine on igal ajahetkel tagatud. Kaasatud on vabatahtlikud ja abipolitseinikud. Teenistus talituse gruppides toimib tõrgeteta.“ See tähendab ka muuhulgas seda, et talituse juht vastutab ka tema ametnike poolt kasutatavate mobiilsete kiiruskaamerate eest, et need oleksid töökorras, vigastusteta ja keegi ei takistaks nende tööd. Vastasel juhul see takistaks politseile pandud eesmärkide saavutamist ja talituse juhi ülesanne oleks täitmata. Punkt 3.4 kõlab „Analüüsib teeninduspiirkonna liiklusohutusalast ja avalikku korda puutuvat olukorda, väljakutseid ja politseitegevuse mõju nendele, saadud tulemused võtab aluseks toimkondade paigutamisel ja instrueerimisel…“ – oodatav tulemus „Politseitegevus on analüüsipõhine ja efektiivne. Liiklusjärelevalve alane töö on planeeritud, planeerimisperiood kvartal. Liiklusjärelevalvet tegevad ametnikud on kursis valdkonnas toimuvate muutustega.“ See eeldab ka seda, et politseitegevuse analüüsimisel tuleb arvestada ka võimalike riskidega, mis antud juhul oli deklareeritud Facebooki grupis „Ida-Virumaa mobiilkaamerad“ kus grupiliikmed olid väga negatiivselt meelestatud politseimobiilsete kaamerate suhtes, mis olid tol ajal politseis alles kasutusele võetud. Ja lähtudes eeltoodust oli vastavalt planeeritud ka patrullteenistuse tegevus, arvestades võimalike riske mobiilkaamerate suhtes (ehk mobiilkaamerad on riigivara mis on kõrge maksumusega). Peale ametijuhendi politseiametnik oma töös juhindub ka paljudest muudest õigusaktides ja allpool on väljatoodud need, mis kah õigustasid/põhjustasid patrullitalituse juhil A. U monitoorida/kontrollida situatsioone tema hallatavas regioonis mis otseselt puudutas mobiilseid kiiruskaameraid. Aga nimelt: Avaliku teenistuse seadus (mille alla kuulub ka politsei) § 51 Üldised kohustused lg 4 kõlab järgmiselt „Ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.“ Ehk see eeldab seda, et ametnik jääb ametnikuks nii tööajal kui ka töövälisel ajal, ehk nii töökabinetis kui ka väljas või internetis. Kui vaadata PPA väljastpoolt ametniku üldkäitumise nõudeid/reegleid siis igalpool on väljaloetav üldine põhimõte, et riigiametnik on ametnik „igal pool“ sõltumata kohast ja ajast. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat_ 0.pdf Lehekülg 157: Samuti võib esineda juhtumeid, mis annavad aluse ATS -st tuleneva hüvitise maksmiseks, kuid mitte tööõnnetuse regulatsiooni kohaldamiseks. Selliseks juhtumiks võib olla ametnikule tervisekahju tekkimine kuriteo tõkestamise tagajärjel või tekitati ametnikule ründega kahju tema vabal ajal, aga oli seotud teenistusülesannete täitmisega. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ametniku_eetikakoodeks_20.02.2017.pdf Seletuskiri. Lehekülg 5: Usaldusväärsus tähendab, et ametnikule kehtivad kõrgendatud nõudmised tööalaselt ja ka sellistes töövälistes olukordades, millel on kokkupuude ametnikurolliga. Ametnik peab oskama hinnata oma tegevuse mõju ametnikuülesannete täitmisele. Ta peab vältima huvide konflikti, hoiduma ametiväärikuse, asutuse või avaliku teenistuse maine kahjustamisest. Usaldusväärsust tuleb silmas pidada ametialase mõju ja vahendite (sh informatsiooni) kasutamisel, eraelulistes ametikohaga seost omavates olukordades ning isikliku arvamuse ja tööalase ekspertarvamuse väljendamisel. Ühe ametniku ebausaldusväärne käitumine võib mõjutada terve asutuse ning avaliku teenistusemainet. Tööalast ja -välist väärikat käitumist nõuab ametnikult avaliku teenistuse seaduse § 51 lg 4. Lehekülg 7: 5
(10)Samuti tuleb avaliku teenistuse usaldusväärsust ja ametniku väärikust silmas pidada töövälistes küsimustes arvamuse avaldamisel (näiteks sotsiaalmeedias, töövälistel teemadel intervjuud andes). Kõrgendatud tähelepanu all on juhtivatel ametikohtadel töötavad ametnikud, kes oma positiivse või negatiivse eeskujuga mõjutavad avalikku arvamust ja organisatsioonikultuuri. Rangemad piirangud ja nõuded laienevad jõustruktuuride või uurimisasutuste ametikohtadele (prokurörid, vanglaametnikud, tegevväelased, politseiametnikud). /…/ Ametnik on ühelt poolt teenistuses erialaeksperdina, kes suunab teatud poliitikavaldkonna arendamist, teeb järelevalvet või osutab avalikku teenust. Teisalt on ametniku ekspertteadmine piiritletud poliitilise tahtega ning tegelikkuses ei pruugi need ühtida. Ametnik peab erialase ekspertarvamuse väljendamisel lähtuma asutuse kommunikatsioonipõhimõtetest, ent asutused peaksid poliitikate ja õigusaktide väljatöötamise etapis soosima erialase ekspertarvamuse argumenteeritud väljendamist ja kajastamist avalikkuses. See on vajalik, et rikastada avalikku debatti ning seda isegi juhul, kui ametniku ekspertarvamus erineb poliitilistest eesmärkidest. Näiteks olulist mõju omavate reformide ettevalmistamisel, kui need on avatud avalikuks debatiks, tuleks valdkonda hästi tundva ametniku ekspertarvamuse avaldamist meedia kaudu soosida ka juhul, kui see erineb reformi algatanud ministri arvamusest. Pärast avaliku debati toimumist ja otsuse vastuvõtmist riigikogus või valitsuses on ametniku esmane ülesanne viia õiguspärane otsus ellu ka siis, kui tema arvamust ei aktsepteeritud. Erialastes küsimustes isikliku arvamuse väljendamisel tuleb arvestada ka elukutse eripäradega… Või näiteks; kohtuniku (kes on samuti riigiametnik) käitumisnõuetest. https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike-eetikakoodeks 32. Kohtunik aitab kaasa kohtusüsteemi avatud suhtlemisele meedia ja avalikkusega. Kohtu tegevust ja otsuseid selgitatakse avalikkusele arusaadavalt ja esimesel võimalusel pärast vajaduse tekkimist. Meedia ja avalikkusega suhtlemisel ei kahjusta kohtunik kohtu mainet ega kohtunikuameti väärikust. Samuti Narva politseijaoskonnal on olemas oma Facebooki lehekülg https://www.facebook.com/narvapolitseijaoskond/?ref=bookmarks kus üks lehekülje administraatoritest on patrullitalituse juht A. U , kes on antud leheküljel nii administraator kui ka kõneisik liiklusalastel teemadel mis on kooskõlastatud PPA kommunikatsioonibürooga. Narva Facebooki (edaspidi FB) lehekülg on loodud selleks, et tegeleda ennetustööga, teavitamisega politseitööst ning selleks, et igaüks saaks pöörduda Narva jaoskonda oma küsimusega/murega/probleemiga. A U on korduvalt olnud kõneisikuks nii Narva jaoskonna FB leheküljel kui ka teistes liiklusalaste gruppides kui oli vaja politseil sekkuda või teha ennetus või selgitustööd. Lähtudes ülaltoodust tekkib järeldus, et mitte ainult patrullitalituse juhil kui ka igal teisel politseiametnikul olemas nii seaduslik kui ka moraalne kohustus jääda politseinikuks mitte ainult tööajal kui ka töövälisel ajal sõltumata ajast ja kohast (k.a. interneti keskkonnas) ning reageerida/sekkuda aktuaalsetele/kiireloomuliste teemadele seoses ühiskonna turvalisusega. Seega politseinik oma töös lähtub nii ametijuhendist kui ka muudest õigusaktidest. II. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud S.M-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 6
(10)VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku (
) §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1,2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kiirmenetluse otsuse kohaselt S.M 13.08.2019 kella l6:11 paiku sotsiaalmeedia portaalis "Facebook" „S.M “ kasutaja nime all avalikus grupis "Ida-Virumaa mobiilkaamerad" tahtlikult solvas politseiametniku A U , kes oli tööülesannete täitmisel, sõnadega "istu seal ja ole vait, musor", mille tõttu olid solvatud nii A. U kui politseinik, kui ka kogu politsei. Antud juhul heidetakse kaebuse esitajale ette otsuse kohaselt
§ 275
lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
§ 275
lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Objektiivse koosseisu moodustab avaliku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt peab olema seaduslik, st teostatud oma pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras.
§ 275kaitseb korrakaitseorganites (Kor
S § 6) töötavaid võimuesindajaid. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid või halvustavaid piltlikke väleandeid. Solvamine on võimalik ka küsimuse vormis, samuti mittesõnaliselt – nt karikatuuriga (RKKK 3-1-1-80-97). Solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Arvestades seda, et termin „solvamine“ on määratlemata õigusmõiste, saab selle mõiste sisustajaks olla lõppkokkuvõttes kohtupraktika. Selleks aga, et hinnata, kas mingi sõna või tegu on solvav, peab kuriteo asjaolude kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, žeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt solvatud (mutatis mutandis RKKK 3-1-1-3-05). Kuna tegemist on väärteoga, piisab subjektiivses koosseisus kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest (§ 15 lg 3). 7
(10)Kohus, uurinud kõiki väärteotoimikus olevaid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele seisukohale selles, et käesoleval juhul on S.M pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
§ 275lg 1 järgi.
Kohtule annavad aluse asuda sellisele seisukohale tunnistaja A U (lk 40-42) ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas Facebook väljatrükiga (lk 43-73). Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt 2019 aasta alguses sai tunnistaja teada Faceboki keskkonda tekkinud avalikust grupist „Ida-Virumaa mobiilkaamerad“. Kuna tema ametikohaks ja otsesteks tööülesanneteks on patrullitalituse juhtimine, mis hõlmab muuhulgas ka mobiilsete kiiruskaameratega töö korraldamise, tundis ta grupi vastu huvi ning liitus sellega. Koheselt nägi mitmeid postitusi, mis puudutasid tunnistaja otseses alluvuses oleva motopolitseinike ja kiiruskaameraid. Postitused olid erinevad. Motopolitseiniku suhtes oli pakutud torgata temale rehve läbi, mis võib olla muuhulgas politseiametnikule ka eluohtlik ning kahjustada riigi vara. Jätta sellistele üleskutsetele reageerimata tunnistaja politseiametnikuna ei saa, seega mitmel korral kutsus kommentaatorite seltskonda korrale. Tunnistaja on Facebooki kontos märkinud enda pärisnime, mis vältimatult seostab tunnistajat tema ametikohaga. Mitmed kommentaatorid viitasid sellele oma väljaütlemistes ning esitasid ka mõningaid tööalaseid küsimusi, millele tunnistaja ka vastas, kuna tunnistaja hoolitseb politsei mainest ja elanikkonna heaolust. Küsijatele vastamine ning nende jooksutamise vältimine täidab mõlemat eesmärki. 14.08.2019 kella 07.30 paiku nägi tunnistaja eelpool nimetatud grupist järjekordse postitust-küsitlust, kus grupi administraator pakus elimineerida osalejate hulgast neid, kes seisavad õiguskorra täitmise poolt läbi selle, et osutavad ebaloogilistele väidetele ning väljaütlemistele. Antud küsitlusse kirjutas tunnistaja ka oma arvamuse, kus järjekordselt viitas sellele, et leidis vastuvõtmatuks teiste inimeste solvamist, mis iganes ametkonda nad ei kuuluks. Nimetatud postitusele järgnes terav diskussioon, milles nii isiklikult tunnistaja suhtes kui ka politsei ametikoha üldisemalt korduvalt kasutati sõnaühendused „musor“, „ment“. „R G “ nimeline kasutaja kirjutas „Musorid eemaldage U sest muidu ajab oksele ja haiseb, üleni selline õige, umbes, et pättidele … nii, et veeda aega oma šaakalitega ja ära roni gruppi“. „S.M “ nimeline kasutaja kirjutas muuhulgas „istu seal ja ole vait, musor“. Pärast tunnistaja tundis ennast väga solvanuna. Vene keeles politseiniku suunas öeldud sõna „musor“ omab väga solvavat tähendust. 15.08.2019 kasutaja S.M leheküljelt välja prinditud Facebook väljatrükist nähtuvalt kirjutas S.M B B fraasi „istu seal ja ole vait, musor“. Politseinikku solvamise fakt kinnitas kaebuse esitaja kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (lk 8587), et kuulus Facebook gruppi „Mobiilkaamerad Ida-Virumaa“ kasutusnimega S.M . 2019.aasta augustis ühe arutelu käigus toimus dialoog politseitöötajast A U . S.M väljendas end U aadressil jõhkras vormis. S.M kahetseb väga. Ta oli emotsionaalses seisundis. Ta ei tahtnud solvata isiklikult A. U . Ta on rikkumisega täiesti nõus. Tunnistas oma süüd. Menetlusalune isik R G andis ütlusi (lk 78-80), et kuulus Facebook gruppi „Ida-Virumaa mobiilkaamerad“ R G nime all. 14.08.2019 osales kirjavahetuses, kus oli tõstetud üles teema politsei tööst Eestis. Eesti ja Soome politsei töö arutamine kasvas üle isiklikuks sõnavahetuseks politseitöötaja A U . Lubas emotsionaalseid väljaütlemisi tema aadressil. Kavatsust teda solvata ja alandada ei olnud. Kahetseb sügavalt. Ta ei tahtnud politseitöötajaid solvata. Tunnistab oma süüd. Need ütlused kaudselt tõendavad, et kirjavahetuses osalenud isikud olid teadlikud, et A U on politseinik ning vaatamata sellele solvasid teda. Seda, et 13.08.2019 kella 16.11 paiku, olles sotsiaalvõrgustikus Facebook, täitis A U 8
(10)oma ametiülesandeid, kinnitavad patrullitalituse juhi ametijuhend ning lisaselgisused. Ametijuhendi kohaselt teenistuskoha eesmärgiks on talituse tegevuse juhtimine, koordineerimine, korraldamine, analüüsimine, arendamine ja planeerimine Ida prefektuuri põhimääruses sätestatud politseijaoskonnale pandud põhiülesannete täitmiseks. Lisaselgituste kohaselt on nii patrullitalituse juhil kui ka igal teisel politseiametnikul olemas nii seaduslik kui ka moraalne kohustus jääda politseinikuks mitte ainult tööajal kui ka töövälisel ajal sõltumata ajast ja kohast (k.a. interneti keskkonnas) ning reageerida/sekkuda aktuaalsetele/kiireloomuliste teemadele seoses ühiskonna turvalisusega. Samuti Narva politseijaoskonnal on olemas oma Facebooki lehekülg, mis on loodud selleks, et tegeleda ennetustööga, teavitamisega politseitööst ning selleks, et igaüks saaks pöörduda Narva jaoskonda oma küsimusega/murega/probleemiga. Üheks lehekülje administraatoriteks on patrullitalituse juht A. U, kes on antud leheküljel nii administraator kui ka kõneisik liiklusalastel teemadel, mis on kooskõlastatud PPA kommunikatsioonibürooga. A U on korduvalt olnud kõneisikuks nii Narva jaoskonna F acebooki leheküljel kui ka teistes liiklusalaste gruppides kui oli vaja politseil sekkuda või teha ennetus või selgitustööd. Kohtuvälises menetluses kogutud ning kohtus kontrollitud tõendiga, on leidnud tõendamist, et S.M solvas ametiülesannete täitmisel olevat politseiametnikku. Vaatamata sellele, et politseinik osaleb kirjavahetuses nime all B B, menetlusalune isik, kohtu hinnangul, teab, et suhtleb politseitöötajaga, kuna kirjutab B B fraasi „istu seal ja ole vait, musor“. Sellise fraasiga tundis A. U ennast solvuna. Eeltoodust tulenevalt on täidetud S.M-i süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni objektiivne koosseis.
§ 12
lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus.
§ 15
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
§ 16
lg 3 kohaselt on tegu pannud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemat möönab seda. Menetlusalune isik S.M tunnistas oma süüd väärteo toimepanemises, s.o politseiniku solvamises. Kirjavahetusest nähtuvalt S.M oli teadlik, et B. B on politseitöötaja ning sõna „musor“ on solvav sõna. S.M teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Seega kohtu hinnangul pani menetlusalune isik S.M süüteo toime otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on täidetud S.M-i süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis. Ka leiab kohus, et puuduvad S.M-i käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et S.M-i käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
§ 275lg-s 1 ettenähtud väärteona.
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). III. Maakohtu seisukoht S.M-ile mõistetava karistuse osas Tulenevalt vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna väärteomenetleja O T , kes on täidesaatva 9
(10)riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).
§ 275
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
§ 275
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kohtuväline menetleja mõistis S.M-ile karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et isik tunnistas oma süüd, kahetses tehtut. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
§ 56
lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus, hinnates menetlusaluse isiku süü suurust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, leiab, et tegemist on süüga alla keskmise. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt ei ole S.M varem väärteokorras karistatud. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus proportsionaalne nii isiku süüga kui ka süüdlase isikuga ning arvestades võimalusega, et karistus alla keskmise määra sunnib isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et arvestades süüteo raskust, süü suurust, menetlusaluse isiku isiksust ning ka karistust kergendava ja raskendava asjaolude puudumist, silmas pidades karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamist ning õiguskorra kaitsmise huvisid, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus täielikult põhjendatud. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna 01.11.2019 otsuse alusel anti menetlusalusele isikule võimalus tasuda rahatrahvi ositi kahes võrdses osas, siis annab kohus S.M-ile võimaluse tasuda rahatrahv summas 200 eurot osade kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest
§ 66lg 2,3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 10
(10)