1-11-12667/348

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuste esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. august 2018 1-11-12667 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Andris Lõokese (isikukood 39102055217) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Andris Lõoke ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, asendades kohtu põhjenduse, mille kohaselt on Andris Lõokest kriminaalkorras karistatud seitse korda, põhjendusega, mille kohaselt on Andris Lõokesel viis kehtivat kriminaalkaristust.
7. Määruskaebused rahuldada osaliselt.
8. Määrata OÜ-le Valge&Uiga Andris Lõokesele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. septembri
11. a otsusega tunnistati Andris Lõoke süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 121, § 199 lg 2 p 1, § 182, § 200 lg 2 p 7 ja § 113 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel luges kohus selle karistusega kaetuks A. Lõokesele Viru Maakohtu
12. märtsi
13. a otsusega mõistetud ja
14. märtsi
15. a määrusega täpsustatud karistuse 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
16. juulil
17. Karistusaja lõpp saabub
18. juulil
21. mail 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Lõokese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Lõokese ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
22. Viru Maakohtu
23. juuni
24. a määrusega jäeti A. Lõoke karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et A. Lõokese ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kuigi kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on A. Lõokesel karistusregistri andmetel seitse kehtivat kriminaalkaristust. Seega ei ole varasemad tingimuslikud karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ning grupi mõju. Kinnipeetaval on ka kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ta ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid. Seetõttu puudub kindlus, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused. Kohus tõi positiivsetena välja sotsiaalprogrammide läbimise, taasühiskonnastavates tegevustes osalemise,
25. klassi lõpetamise, tööhõives osalemise ning psühholoogiga toimunud vestlused. Vabanemisel on A. Lõokesele tagatud elukoht Jõhvi kristlikus koguduses, samuti töökoht. Kuigi kinnipeetaval on teatud tööoskused ja -kogemused, on tal tasumata üle 3500 euro võlgu, mis mõjuvad majanduslikule toimetulekule negatiivselt. Alkoholi tarvitamine on A. Lõokese puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise soodustajaks. Viimase kuriteo ning mitu varasemat korrarikkumist on A. Lõoke toime pannud alkoholijoobes. A. Lõoke on varem kriminaalhooldusele allutatuna pannud toime uue kuriteo ja jätnud tegemata üldkasuliku töö. Seetõttu ei olnud maakohus veendunud, et kinnipeetav oleks võimeline küllaltki pika katseaja edukalt läbima. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
26. Viru Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii A. Lõoke kui ka tema kaitsja vandeadvokaat M. Valge. Andris Lõokese määruskaebus
27. A. Lõoke palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada ta enne tähtaega vangistusest koos elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ekslikult märkinud, et A. Lõokesel on 7 kehtivat kriminaalkaristust – vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Lõokesel 5 kehtivat kriminaalkaristust. Kohus ei oleks tohtinud tugineda vaid A. Lõokese minevikule. Lisaks ei ole kohus arvestanud asjaolu, et A. Lõoke ei ole alkoholi tarvitanud 7 aastat. See vähendab tagasilanguse riski märgatavalt. A. Lõoke märgib, et on sõltuvusega tegelenud vanglas ning teadvustab oma probleeme. A. Lõoke toob välja sotsiaalprogrammid, milles ta on osalenud, ning muud ühiskonnastavad tegevused. Süüdimõistetu hinnangul on ta teinud vanglas kõik mis võimalik, et oma riske maandada. Kuna A. Lõoke soovib vabaneda käitumiskontrolli kohaldamisega rehabilitatsioonikeskusesse, siis näitab see selgelt, et ta soovib oma probleemidega ka vabaduses tegeleda. Kehtiva distsiplinaarkaristuse kohta selgitab A. Lõoke, et rikkumine leidis aset
28. oktoobril 2017 ning ta on oma teo eest vabandust palunud. A. Lõokese hinnangul on ta pärast eelmist ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamist näidanud oma tegudega, et ta on muutumas. Samas ei ole maakohus sellega arvestanud. Tasumata nõuete kohta märgib A. Lõoke, et tal ei ole võimalik vanglas teenida nii palju, et sellist summat tasuda. A. Lõokesele garanteeritakse vabanedes töö, mis maandab majanduslikku riski. Vale on ka kohtu seisukoht, et A. Lõokese tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Ta suhtleb vaid oma pere ja elukaaslasega. Varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumise kohta märgib A. Lõoke, et üldkasuliku töö tunnid jäid tegemata, kuna ta paigutati vanglasse. A. Lõokese hinnangul ei ole võimalik 7 aasta eest toimunud rikkumist arvestada. Maakohus ei ole hinnanud elektroonilise valve kohaldamisega seotud riskide maandamise võimalust. 2