KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2018.a, Tartu kohtumaja Asenduskaristuse number 4-18-1620 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Ragne Põldaru Tõlk Natalia Tselik

§ 48, § 72; TMS § 201 lg 1 ning VTMS § 211, kohus määras: 1.

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

1. Asendada E.J-ile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 18.03.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2315,16,002818 määratud rahatrahv 20 trahviühikut, so 80 eurot arestiga 2 (kaks) päeva.
2. VTMS § 205 lg-st 2 tulenevalt kuulub asenduskaristus 2 (kaks) päeva aresti E.J-i poolt ärakandmisele viivitamatult pärast Harju Maakohtu 31.08.2016.a otsusega nr 1-16-5860 mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 25 päeva vangistuse kandmiselt vabanemist (karistust kannab alates 22.12.2016.a). Selleks toimetada E.J karistuse kandmiselt vabanemisel vanglast koheselt Tartu Arestikambrisse (Tartu linn, Riia 179a) 2 (kahte) päeva aresti kandma.
3. Vanglal informeerida Politsei- ja Piirivalveameti Põhja ja Lõuna prefektuuri E.J-i karistuse kandmiselt vabanemise päevast.
4. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks E.J-i arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt

§ 67

lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. 6. Määrus edastada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile, süüdlasele ning teadmiseks kohtutäiturile, Tartu Vanglale ja täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas 22.03.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele E.J-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. 18.03.2016.a määras Põhja prefektuur väärteoasjas 2315,16,002818 E.J-ile (ik XXX) rahatrahvi 20 trahviühikut, so 80 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 05.04.2016.a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes 06.06.2016 täitemenetlust. 26.06.2017.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes

§-st 72 ja TMS §-st 201 palub avaldaja otsustada E.J-i suhtes tasumata rahatrahvi 80 eurot asendamine arestiga. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil E.J kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et trahv on tasumata, kuna tal ei ole selle tasumiseks rahalisi vahendeid. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (

) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

E.J ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Toomas Saarma on 06.07.2016 pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele ja tuludeklaratsioonist või haldusaktist tulenevale tagastusnõudele või ettemaksukonto vabadele vahenditele. Samuti on kohtutäitur korduvalt kontrollinud võlgniku võimalikke sissetulekuid. 26.06.2017 seisuga ei ole võlgniku nimele registreeritud kinnistuid, 2

§ 72lg 2 alusel vastab 2 päeva aresti.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis tuleb süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv asendada arestiga. E.J-ile mõisteti Harju Maakohtu 31.08.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-165860 süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti E.J-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning

§ 69

lg 1 alusel asendati karistuseks mõistetud 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust 715 tunni üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 29.12.2016.a määrusega pöörati kandmata karistus 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust täitmisele. E.J-i karistusaeg algas 22.12.2016. Arvestades asjaolu, et E.J kannab hetkel 1 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust, mistõttu ei ole asenduskaristuse täitmisele pööramine koheselt võimalik, siis kuulub 2 päeva aresti VTMS § 205 lg-st 2 tulenevalt kandmisele viivitamatut pärast eelnimetatud karistuse ärakandmist. Kuivõrd E.J kannab karistust Tartu Vanglas ja aresti kandmise algust tuleb arvestada alates tema arestimajja saabumisest, siis tuleb E.J toimetada pärast Harju Maakohtu 31.08.2016.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist vanglast koheselt Tartu Arestikambrisse 2 päeva aresti kandma. Kohus lähtub määruse tegemisel

§-st 72; VTMS §-st 211. / Marju Persidskaja kohtunik 3