4-18-6265/4

4-18-6265 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-6265 (2302,18,012099) Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi E.G poolt esitatud kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 19.11.2018.a.otsusele. Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: E.G XXX; elukoht: xxxx; xxxx) (isikukood Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp (Rahumäe tee 6/1 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 19.11.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,012099 E.G-le LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas ning jätta nimetatud lisakaristus kohaldamata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et E.G-le määratud rahatrahv summas 600 eurot kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades , tasudes igakuiselt 60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. E.G kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. KAEVATAV OTSUS 19.11.2018.a.otsusega karistati menetlusalust isikut E.G Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o summas 600 eurot. LS § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldati E.G suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Väärteoasja otsuse kohaselt juhtis E.G 31.10.2018.a. kell 14:58 Viimsis Randvere teel suunaga Pargi tee poo le mootorsõidukit kiirusega 117+-4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 63 km/h. POOLTE SEISUKOHAD E.G on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles soovib asja lahendada kirjalikus menetluses ning palub tühistada temale mõistetud lisakaristus ning võimaldada rahatrahvi tasumist osade kaupa. Kaebaja E.G selgitab esitatud kaebuses, et tunnistab täielikult oma süüd kiiruse ületamises ja kahetseb seda. Ta palub mitte kohaldada tema suhtes lisakaristust, põhjendades seda asjaoluga, et tal ei ole kehtivaid karistusi, kiiruse ületamise põhjuseks oli vajadus tütrele järele minna, kes ootas teda peale trenni väljas tuulise ja niiske ilmaga. Lisaks palub kaebuse esitaja arvestada, et juhtimisõigus on talle vajalik tööülesannete täitmiseks ja igapäevaselt auto kasutamiseks lapse kooli ja trenni viimiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub alus ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et kaebaja tegu oli tahtlik ning teistele liiklejatele ohtlik, mistõttu üksnes rahatrahv ei avaldaks temale piisavat eripreventiivset mõju. Väärteoasja materjalidest ja kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks tulnud ootamatult asjaolu, et ta peab lapsele trenni järgi minema, trenni lõppemise kellaaeg oli eelnevalt teada ning kohusetundliku isikuna oleks kaebaja pidanud korraldama oma tegevused nii, et ta jõudnuks lapsele trenni järele õigeaegselt ja hoidnuks ära õigusrikkumise. Kohtuväline menetleja hindab kaebaja süüd suureks ning vaadeldava teo puhul on tegemist enamohtliku väärteoga, mistõttu on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, kuna kaitseb õiguskorra huve ning süüdlasele eripreventsiooni põhimõtetest lähtuvalt vajalik. 2 TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on teatanud, et nõustuvad kirjaliku menetlusega ning ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, uurinud väärteoasjas olemasolevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti, leiab, et kaebus on põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada menetlusalusele isikule määratud lisakaristuse osas. Antud väärteoasjas on kohus tuvastanud järgmised asjaolud: Menetlusaluse isiku E.G ütlustest nähtub, et ta tunnistab, et ületas suurimat lubatud sõidukiirust, hilines trenni. E.G poolt sõidukiiruse ületamist tõendab mõõteseadme LaserCam4 LE0046 väljatrükk 31.10.2018, millest nähtuvalt liikus sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx kell 14:58 ühe minuti jooksul kiirusega 91 kuni 117 km/h ning suurimaks sõidukiiruseks fikseeriti 117 km/h. Lisaks kinnitab E.G süüd ka tema poolt kohtuvälisele menetlejale saadetud vastualuse, mille kohaselt ta tunnistab kiiruse ületamist, kahetseb ja palub veelkord vabandust. Seega on täidetud LS § 227 lõike 4 objektiivne teokoosseis. KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt kiirustas ta lapsele järele pärast trenni, ületades teadlikult lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et E.G on väärteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab E.G LS § 227 lg 4 järgi. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lõike 4 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus leiab, et E.G süü on keskmisest suurem, arvestades tema poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamise astet – 63 km/h ning asjaolu, et tegemist on tahtlikult toimepandud väärteoga. Tegemist on ühe raskema liiklusalase rikkumisega ning enamohtliku väärteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Süüteo toimepanemise tagajärjena õnneks kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et rahatrahv on põhikaristusena määratud sanktsiooni keskmises määras. E.G puhul esineb karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Kohtu hinnangul on avaldatud kahetsus siiras. Menetlusalune isik on selle avaldanud väärteomenetluses nii ütluste andmisel ja vastulauses kui ka kohtule esitatud kaebuses. 3 LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole E.G ühtegi kehtivat karistust. Juhtimisõiguse olemasolu on talle vajalik tööülesannete täitmiseks ja töötasu teenimiseks, sellest omakorda sõltub terve tema pere heaolu. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et toimepandud õiguserikkumine oli E.G puhul juhuslikku laadi, mitte süsteemne, mistõttu ei ole alust järeldada, et menetlusalune isik kujutaks endast jätkuvalt liikluses ohtu nii iseendale kui ka teistele liiklejatele, mistõttu tuleks teda liiklusest kõrvaldada, et tagada õiguskuulekatele liiklejatele ohutu liiklemine. Kohus leiab, et suhteliselt range põhikaristus kannab endas efektiivset nii eri- kui ka üldpreventiivset eesmärki ning lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol ei oleks käesoleval juhul E.G puhul otstarbekas. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis 3-1-1-122-13 sedastanud, Kohtuvälise menetleja otsuse motiividest ega ka kohtuvälise menetleja kirjalikust vastusest ei nähtu aga, millistel kaalutlustel jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et E.G suhtes on lisaks põhikaristusele vajalik kohaldada ka lisakaristusena ettenähtud juhtimisõguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on nii otsuses kui ka kirjalikus vastuses põhjendanud lisakaristuse kohaldamise vajadust väärteo iseloomu ja menetlusaluse isiku liiklusohutusse hoolimatu suhtumisega. Kohus märgib, et iga väärteo toimepanek kujutab endast hoolimatut suhtumist õiguskorda, kõnesolevas asjas liiklusohutusse, kuid ometi on lisakaristuse kohaldamine menetleja kaalutlusõigus, mis peab tuginema konkreetsetele normidele. Antud juhul jättis kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamise üle otsustamisel arvestamata KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtted. E.G puhul tähendaks see, et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest üksnes lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamise teel. Arutatavas väärteoasjas aga sellele viitavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtu hinnangul ei oleks isikule põhikaristusena sanktsiooni keskmises määras määratud rahatrahv ning ka lisakaristuse kohaldamine käesoleval juhul õigustatud, kuna kaalukad eripreventiivsed kaalutlused lisakaristuse kohaldamiseks E.G puhul puuduvad. Seega ei saa E.G-le mõistetud lisakaristust lugeda tema süüle vastavaks ega karistuse eesmärke 4 täitvaks. Kohus leiab, et E.G-le määratud põhikaristus täidab piisavalt eripreventiivset eesmärki ning mõjutab teda läbi tema majandusliku olukorra halvenemise edaspidi olema seaduskuulekam ja liikluses hoolsam. E.G on taotlenud kohtult võimalust temale määratud rahatrahvi ositi tasumiseks. Kohus peab seda põhjendatuks ning määrab kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi tasumise 10-s võrdses osas. Kohus juhindub VTMS § 120, § 132-
2. Kohtunik Julia Vernikova 5