1-18-7543/30

1 Kriminaalasi nr 1-18-7543 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7543 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.T , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 22.08.2018 ja lõpp 22.04.2019 RESOLUTSIOON Jätta N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.T kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 25.09.2018 kohtuotsusega nr 1-187543 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.08.
2. N.T on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Praegune kuritegu on kehaline väärkohtlemine. Varasemalt on ta samuti toime pannud kehalised väärkohtlemised, avaliku varguse, tahtliku tapmise/röövimise. Kuriteod on toime pandud ette kavatsemata, impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata. Isiku praegune käitumine 2 sarnaneb varasema käitumisega. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tegemist on alla aastase karistusega. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. N.T soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. 21.11.2018 toimunud kodukülastusel selgus, et tegemist on N I kuuluva 2-toalise korteriga, kus käesoleval ajal elab N I (praeguses kuriteos kannatanu) üksinda. Kuritegu on toime pandud kõnealuses elukohas. Katseajal pani isik toime uue kuriteo samuti samas elukohas. Põhihariduse omandas kinnipeetav Jõhvi
3. koolis. Kutseõpe jäi viimasel kursusel pooleli, sest avanes võimalus tööle minna ja saada majanduslikult iseseisvaks. Riigikeelt isik ei valda. Isik asus õppima riigikeelt A1 tasemel. Ametlikult töötamise perioodid on olnud lühiajalised, on olnud ka töötuse perioode. Kinnipeetava sõnul omab ta praktilisi tööoskusi keevituse valdkonnas. Isik töötas ametlikult alates 2015.a Xxxx OÜ-s xxxx, misjärel võttis ennast Töötukassas arvele. Sissetulekuteks vabaduses oli Töötukassast saadav hüvitis, töövõimetuspension ja ema pension. Vanglas toetab isikut materiaalselt tema ema. Kinnipeetav ei ole nõus vanglas tööle asuma. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav on varasemalt toime pannud röövimise majanduslikel põhjustel. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi ca 1000 euro ringis. Kinnipeetav pani vägivaldse kuriteo toime oma ema suhtes. Praeguseks on suhted N I isiku sõnul parenenud, suheldakse omavahel telefoni ja kirja teel. Eelmisest kooselust on kinnipeetaval 21-aastane tütar J, kellega ta ei suhtle. Õde A B elab xxxx, omavahel ei suhelda. Kinnipeetav on lahutatud. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega ta oma sõnul enam ei suhtle. Isiku elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks. Tegemist on süstemaatilise seaduserikkujaga, kes ei hooli oma tegude tagajärgedest, samuti teiste inimeste, kaasa arvatud eaka/abitu ema heaolust. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Varasemalt on isikut AS alusel karistatud 3 korral ning korduvalt on teda karistatud avaliku rahu rikkumise eest. Kriminaalhooldusel olles pani isik katseaja esimesel kuul toime uue kuriteo, olles samuti alkoholijoobes, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Mõlemal juhul on isik alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt. N.T sõnul tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole. Motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest puudub. Viru Vangla andmetel sõltuvust ei ole diagnoositud. Isiku sõnul on ta varem proovinud amfetamiini. Viimase aasta jooksul isik narkootikume ei tarvitanud. Viru Vangla andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Ta saab igapäevaselt medikamentoosset ravi. Tulevikueesmärgid on ebamäärased. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Varem on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mis väljendus alkoholi tarvitamise keelu eiramises. 18.07.2016 pöörati vangistus täitmisele just alkoholi tarvitamise keelule mitteallumisest tulenevalt. Puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetava puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks kõige tõenäolisem, kui ta tarvitab alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59% ja v ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on samuti 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikku se taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks N.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle, tulenevalt tema ohtlikkuse 3 tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata N.T-le KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused. N.T kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, sest karistuse kandmiselt vabanedes soovib ta lahkuda välismaale. Ta soovib minna Soome Vabariiki eesmärgiga seal tööle asuda. Esialgu jääks ta elama ema juurde kuni dokumendid ärasõiduks korda saab. Suhted emaga on normaalsed ning need ei ole kunagi halvaks läinud. Neil oli arusaamatus seoses ema sõbranna pojaga. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, N.T ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.T ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta samuti mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolev karistus on kehaline väärkohtlemine, varem on ta samuti toime pannud kehalisi väärkohtlemisi, lisaks tahtliku tapmise ja röövimise. Seega ei ole kinnipeetava käitumine muutunud, sest ta paneb jätkuvalt toime vägivaldseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on tal alaline elukoht emale kuuluvas korteris. Kuivõrd kinnipeetav on varem pannud kuritegusid toime nimetatud korteris ning viimases kuriteos kannatanuks oli kinnipeetava ema, kes samuti nimetatud korteris elab, leiab kohus, et elukohaga seoses püsib endiselt uue kuriteo toimepanemise oht. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Enne vangistust olid isiku sissetulekuteks Töötukassast saadav hüvitis, töövõimetuspension ja ema pension. Kuigi käesolev kuritegu ei ole seotud isiku majandusliku toimetulekuga, on ta varem pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Seega võib töökoha ja kindla sissetuleku puudumine olla uue kuriteo toimepanemise riskiks, kui isik ei tule majanduslikult toime. Lisaks on kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kuigi isiku enda sõnul tal probleeme alkoholi tarvitamisega ei ole ning seega motivatsioon edaspidi tarvitamisest hoiduda puudub, on ta kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles, samuti on ta kriminaalhooldusel olles rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seega esineb kohtu arvates uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik jätkab alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud 4 alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Lisaks sellele väärib märkimist, et kinnipeetav ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav vastu oma tahtmist talle tingimisi ennetähtaegse vabastamisega määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täidaks. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et N.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik