KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-45 Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Väärteoasi P

) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel L.N-ile Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

1. septembri 2017 otsusega väärteoasjas nr 2570,17,001216 määratud 200 trahviühikuline rahatrahv (800 eurot) tasumata osas 628,40 eurot (157 trahviühikut) 15 päeva arestiga.
2. Asendada arest

§ 72lg 1 ja § 69 lg 1 ls 2 alusel üldkasuliku tööga 15 tundi.

4.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud , mis hakkab kulgema kohtumääruse jõustumisest. 5. Selgitada L.N-ile , et kui ta hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata talle mõistetud aresti täitmisele (

§ 69lg 6).

1. Määruse koopia saata L.N-ile , PPA -le, Pärnu kohtutäitur Eha Nikkerile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
2. Kui määruse peale ei esitata kaebust, jõustub see 15 päeva pärast selle tegemist (väärteomenetluse seadustiku § 199 lg-d 1 ja 2 ning § 193 lg 1 ls 1). 1 Edasikaebamise kord Selle määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates
3. veebruarist 2019 ja menetlusväline isik 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (väärteomenetluse seadustiku § 193 lg 1 ls 1 ja lg 2). PÕHIOSA Asjaolud
4. septembri 2017 otsusega väärteoasjas nr 2570,17,001216 karistati L.N liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaadavaks tegemisest. Otsus jõustus
5. oktoobril
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur palub

§ 72

ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel otsustada tasumata trahvi asendamine arestiga. Avaldaja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 10. detsembril 2018 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara sealhulgas registervara olemasolu ja töötamise registreid ning tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgnik ei tööta ja tema kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Süüdlasel on rahatrahv tasumata 628,40 euro ulatuses. Võlgnik selgitas, et ta ei suuda trahvi ära maksta, aga ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 sätestab, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt

§-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega.

§ 72

lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72

lg 2 järgi vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

§ 69

lg 1 järgi vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohtutäituri esitatud andmete järgi on L.N 200 trahviühikuline rahatrahv tasumata osaliselt 628,40 euro (157 trahviühiku) ulatuses. Süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud ühe aasta ja nelja kuu jooksul ja trahvi täitmise tähtaega pole pikendatud. L.N-i sõnul ei suuda ta trahvi tasuda. Seega tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri avaldus rahuldada ja L.N-ile määratud 200 trahviühikuline rahatrahv asendada tasumata osas 628,40 eurot (157 trahviühikut) arestiga 15 päeva. See arest omakorda tuleb L.N-i nõusolekul asendada 15 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel määrab kohus L.N-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud.

Resolutsiooni järgi tuleb määrus saata nii Tartu kui ka Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Kriminaalhooldusseaduse üldine loogika on see, et kriminaalhooldus toimub süüdlase elukoha järgse vangla kriminaalhooldusosakonna järgi. 2 Sama peaks kehtima ka üldkasuliku töö puhul. Seega peaks Võrus elava L.N-i üldkasuliku töö tegemist koordineerima Tartu Vangla (vt Tartu Vangla põhimääruse § 62 lg 1). Küll aga leiavad kriminaalhooldajad minu teada, et noorte inimeste kriminaalhooldus toimub Viru Vangla kaudu. Seetõttu võivad kriminaalhooldajad ka praegu soovida allutada süüdlast Viru Vanglale, sest L.N on 19-aastane. Minule teada olevalt tuginevad kriminaalhooldajad noorte inimeste n-ö erikohtlemisel Viru Vangla põhimääruse §-le 143, mis räägib noorte kriminaalhooldusalustega tegelevast üksusest. Minu jaoks jääb esiteks segaseks, kuidas saab Viru Vangla põhimäärus prevaleerida kriminaalhooldusseaduse üle, mis – nagu öeldud – seab kriminaalhoolduse toimetamise sõltuvusse isiku elukohast. Teiseks ei selgu Viru Vangla põhimääruse §-st 143, kes on noored. Lõppeks pole see aga ka kuigivõrd oluline. Seda seetõttu, et kohtu jaoks piisab sellest, et ta määrab kellelegi üldkasuliku töö. Kes ja kuidas täpselt üldkasulikku tööd korraldavad, võivad vanglate kriminaalhooldusosakonnad otsustada isekeskis. Kui siiski tekib mingil põhjusel vajadus pöörduda kohtu poole, saab seda teha VTMS §-s 212 sätestatud korras. Kohus juhib L.N-i tähelepanu

§ 69

lg-le 6, mis näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 3