1-12-4821/10

(12221000009)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Liina Parv Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. mai 2012 vara arestimise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kolmanda isiku Oleg Volossatovi (Volossatov) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Tartu Maakohtu
2. mai 2012 vara arestimise määrus muutmata ning kolmanda isiku Oleg Volossatovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lõuna talituses alustati 30.01.2012 KarS § 293 lg 1 tunnustel menetlust kriminaalasjas nr 12221000009 selles, et Tartu linnas ajavahemikul aastatel 2010-2011 kasutas U.V. ära oma ametiseisundit Tartu linnavolikogu liikmena, mõjutades Tartu linnavolikogu otsuseid V.T. seotud juriidiliste isikute huvides, saades selle eest vastutasuks materiaalseid väärtusi ja rahaliselt hinnatavaid soodustusi. Antud kuriteoepisoodis on U.V. alust kahtlustada KarS § 293 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Lisaks ülaltoodule on kriminaalmenetluse käigus selgunud, et U.V. OÜ Antonella esindajana taotleb alates 13.09.2010 kuni käesoleva ajani Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist maaelu arengu toetuse meetme 3.1 alusel pettuse teel toetust kogusummas 283 623.79 eurot. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti peadirektori käskkirja nr 13-6/388 alusel määrati 07.03.2011 OÜ-le Antonella toetus summas 283 623.79, millest U.V. poolt esitatud fiktiivsete dokumentide alusel maksti 30.11.2011 OÜ-le Antonella välja toetuse esimene osamakse summas 95 731.97 eurot. Pettuse teel toetuse saamiseks fiktiivsete dokumentide vormistamisel ja pangaülekannete teostamisel osalesid OÜ RPP Group, kelle esindajana tegutses R.P. ning R.O, kelle esindajana tegutses O.K. . Samuti kaasati pettuse teel toetuse saamisesse OÜ Akkord EST, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks on T.S. . Eelkirjeldatud kuriteoepisoodis on U.V. i, R.P. ja O.K. alust kahtlustada KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning OÜ-d Antonella, RPP Group ja R.O KarS § 210 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 07.03.2011 määrati PRIA peadirektori käskkirjaga nr 13-6/388 OÜ-le Antonella toetus summas 283 623.79 eurot XXX maja kinnistul asuva XXX maja rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kinnistu XXX maja kuulub OÜ Antonella juhatuse liikmele L.V. . Toetust XXX maja renoveerimiseks maksti OÜ-le Antonella, kelle kasuks on 06.09.2010 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel L.V. kuuluvale kinnistule seatud tasuta hoonestusõigus tähtajaga 10 aastat, kusjuures hoonestusõiguse lõppemisel jäävad kõik hoonestusõiguse alal asuvad ehitised ja rajatised kinnistu omanikule ning omanik ei maksa hoonestajale nende eest hüvitist. OÜ-d Antonella ja tema volitatud esindajat U.V. on alust kahtlustada soodustuskelmuse toimepanemises, mille tulemusena on saadud toetuse eest renoveeritud hoone, mis on XXX maja kinnistule seatud hoonestusõiguse esemeks. Prokurör taotles KarS §-s 831 lg 1; §-s 831 lg 2 p 1, 2 ja §-s 84 sätestatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks O.V. kasuks ½ osas ja O. Volossatovi kasuks ½ osas kinnisasjale registriosa nr 2825935 seatud hüpoteegi arestimist (summas 500 000 eurot) ning hüpoteegile käsutamise keelumärke seadmist. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus tegi kohtule esitatud tõendite põhjal järelduse, et kahtlustus on U.V. ile ja OÜ-le Antonella esitatud põhjendatult ja esineb seaduslik alus arestida süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks O.V. kasuks ½ osas ja O. Volossatovi kasuks ½ osas kinnisasjale registriosa numbriga 2825935 seatud hüpoteek summas viissada tuhat (500 000) eurot ning seada hüpoteegile käsutamise keelumärge. Samuti arestis maakohus süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks OÜ Antonella kasuks XXX maja kinnistule registriosa numbriga 2546935 asukohaga Jõgevamaa, Torma vald, Torma alevik seatud hoonestusõiguse ning seadis hoonestusõigusele registriosa nr 2825935 käsutamise keelumärke. Prokurör on esitanud kohtule järgmised U.V. ja OÜ Antonella kahtlustust kinnitavad tõendid: tunnistajate O.R. ja O.S. ütlused ning OÜ Antonella, OÜ RPP Group, R.O, OÜ Akkord Est ja L.V. arvelduskontode väljavõtted, millega on tõendatud, et PRIA-st toetuse saamiseks teostati nimetatud äriühingute vahel ülekandeid tekitamaks PRIA-le muljet ehitusteenuse eest tasumise, s.t omafinantseeringu olemasolu kohta, kuid tegelikkuses jõudis arvete eest ülekantud raha tagasi OÜ-sse Antonella. Maakohus on seisukohal, et kontrollides kriminaalasja materjale on piisavalt alust arvata, et kahtlustatavate tegevuses võivad esineda neile inkrimineeritava kuriteo tunnused. Samuti on põhjendatult alust arvata, et kuriteo toimepanemise tulemusena on kahtlustatavad teeninud vähemalt 95 731.97 eurot ebaseaduslikku tulu. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et OÜ Antonella kuulub küll U.V. abikaasale, kuid firma nimel tegutses vaid U.V. , kes oli enda sõnul seal juhatajaks. Tema esitas taotlused PRIA-le ja teostas kõiki tehinguid seoses Torma XXX majaga. Hüpoteekide seadmist kolmandate isikute kasuks kahtlustatav ei pidanud vajalikuks kommenteerida. Toimiku 2 materjalide kohaselt on Torma alevikus XXX maja omanikud U.V. ja L.V., kuid hoonestusõigus on antud lepingu alusel OÜ-le Antonella. Eelnimetatud kinnistule on seatud hüpoteek O.V. ja O. Volossatovi kasuks võrdsetes osades. Tunnistaja poolt antud selgitused hüpoteegi seadmise asjaolude kohta olid ebaselged ja mitte usaldusväärsed, eriti arvestades tunnistaja seotust U.V. iga, millised andmed ilmnesid kohtule esitatud materjalidest. On alust arvata, et hüpoteegi seadmine ei olnud seotud osapoolte tegelikust vajadusest, vaid oli kantud soovist vältida võimalikke kahjulikke tagajärgi U.V. ile ja osapooled oli teadlikud toimingu tegelikust motiivist. Arvestades kahtlustuse sisu, võimaliku ebaseadusliku tulu suurust, U.V. ja OÜ Antonella seotust ning asjaolu, et eelnimetatud isikute süüdimõistmise korral on ilmselt vajalik konfiskeerida kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, siis tagamaks eeltoodud võimalus on vajalik kindlustada vara olemasolu, mille arvelt vara konfiskeerimist või vara konfiskeerimise asendamist teostada. Eeltoodu alusel on maakohus seisukohal, et esineb seaduslik alus OÜ Antonella kasuks XXX maja kinnistule asukohaga Jõgevamaa, Torma vald, Torma alevik seatud hoonestusõiguse arestimiseks. Samuti on põhjendatud alus arestida konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks O.V. ja O. Volossatovi kasuks kinnisasjale seatud hüpoteek taotletud summas ning seada hüpoteegile käsutamise keelumärge. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuse esitaja O. Volossatov palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada O.V. kasuks ½ osas ja määruskaebuse esitaja kasuks ½ osas kinnisasjale registriosa numbriga 2825935 seatud hüpoteek summas 500 000 eurot. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus piiras määruskaebuse esitaja omandiõigust alusetult. Määruskaebuse esitaja omandas hüpoteegi seaduslikult ja heauskselt. Kohtumääruses nimetatud arestimise põhjendused on ainult uurimisasutuse või prokuratuuri oletused hüpoteegi seadmise vajaduse ja lepingu poolte tahte kohta. Kohus peab rajanema otsuse tuvastatud asjaoludele. Asjaolude kohta kogutakse tõendeid. Peale oletuste puudub kohtumääruses üldse viide tuvastatud asjaoludele, millega on põhjendatud hüpoteegi konfiskeerimine. Samuti kohtumääruses nimetatud oletused asjaolude kohta on sisuliselt muud kui KarS §-s 83¹ lg 2 sätestatud alused kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks. Nimetatud sätte kohaselt saab kolmanda isiku vara kohus konfiskeerida juhul, kui vara on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Määruskaebuse esitaja on kolmas isik. Kohtumäärusest ei tulene, et määruskaebuse esitaja omandas hüpoteegi KarS §-s 83¹ lg 2 loetletud asjaoludel. Seetõttu ka kohtumääruses nimetatud oletustest lähtudes puuduks alus määruskaebuse esitajale kuuluva hoonestusõiguse arestimiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et alusetud on kohtu järeldused hüpoteegi vajaduse puudumisest, poolte soovist vältida võimalikke kahjulikke tagajärgi U.V. ile ja poolte teadlikkusest toimingu tegemise tegelikust motiivist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et määruskaebuse esitaja poolt 01.04.2012 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu punkti 2.
3. kohaselt on hüpoteegiga tagatud ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Samuti AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Seetõttu ei saa kahelda hüpoteegi seadmise vajaduses, kuna see pidi tagama ja tagab edaspidi antavaid laenusid. Hüpoteegi seadmiseks sõlmitava asjaõiguslepingu kehtivusele saab anda hinnangu tsiviilõiguslikus vaidluses. Määruskaebuse esitaja ei ole teadlik U.V. võimalikest ebaseaduslikest tegudest ja kohus ei ole ühtegi viidet vastupidisele teadmisele tuvastanud. 3 AÕS § 325 lg 1 kohaselt on hüpoteegi seadmise eesmärk hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek on seatud määruskaebuse esitajale kuuluva nõude tagamiseks. Määruskaebuse esitajale kuuluva nõude konfiskeerimiseks puuduvad KarS §-s 83¹ lg 2 sätestatud alused. Seetõttu ei ole vara arestimise eesmärki võimalik saavutada hüpoteegi arestimisega. Määruskaebuse esitaja leiab, et konfiskeerimise nõue tagatakse piisavalt hoonestusõiguse arestimisega ja seetõttu puudub alus nimetatud hoonestusõigusele seatud hüpoteegi arestimiseks, seda enam, et see ei kuulu OÜ-le Antonella. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ning määruskaebusega, leiab, et maakohtu vara arestimise määruse tühistamiseks puudub alus. Vara arestimise kohaldamise õiguspärasuse hindamiseks peab kohus tuvastama kõigepealt põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ning seejärel vara arestimise aluste olemasolu. Seoses põhjendatud kuriteokahtluse olemasoluga peab vara arestimise määrusest nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Määruses tuleb esitada põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas põhjendatud kuriteokahtlus arestitava vara omaniku või kuritegeliku tulu eeldatava saaja suhtes, kes on vara päritolu varjamiseks selle kolmandale isikule andnud (RKKKm nr 3-1-1-1-12, p 9). U.V. on alust kahtlustada KarS § 293 lg 2 p 1, 4 ja § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning OÜ-d Antonella, RPP Group ja R.O KarS § 210 lg 3 järgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjalikult motiveerinud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ning näidanud, millistele tõenditele tuginedes on maakohus oma järeldused teinud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning määruskaebuses ei ole põhjendatud kuriteokahtlust vaidlustatud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu seisukohti korrata.
5. Ainuüksi kuriteokahtluse olemasolust siiski ei piisa isiku vara arestimiseks, vaid tuvastada tuleb ka KrMS § 142 lg-s 1 toodud vara arestimise alus, s. o põhjendatud kahtlus, et isik on saanud kuriteo tulemusena varalist kasu ja et see võib olla tsiviilhagi lahendamise, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse objektiks (RKKKm nr 3-1-1-1-12, p 10). Tulenevalt KrMS § 142 lg-s 1 sätestatud vara arestimise alustest ei tohi selle kriminaalmenetluse tagamise vahendiga kaasnev põhiõiguste riive olla oluliselt suurem isiku võimalikul süüditunnistamisel rakendatavast mõjutusvahendist ehk siis konfiskeerimisest ja selle asendamisest, kuna vaid sellisel juhul saab vara arestimist kriminaalmenetluses pidada proportsionaalseks (RKKKm nr 3-1-1-1-12, p 17). Seega peab kohus vara arestimise aluste käsitlemisel näitama, milline on see võimalik süüditunnistamisel rakendatav mõjutusvahend. 1 KarS § 83 lg 1 järgi konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 1 1 KarS § 83 lg 2 kohaselt konfiskeerib kohus erandina KarS § 81 lg-s 1 sätestatud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui: 1) see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või 2) kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.
6. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks lahendada küsimuse, kas OÜ Antonella kasuks XXX maja kinnistule seatud hoonestusõiguse eseme puhul on tegemist tahtliku süüteoga 4 saadud varaga KarS § 831 lg 1 mõttes. Süüteoga saadud vara on eelkõige süüteokoosseisu täitmisega saadud asi, kuid ka süüteoga saadud varalise õiguse realiseerimisel saadud vara ning süüteo toimepanemise eest saadud tasu ja selle eest soetatud uus vara. Eelnevalt on tuvastatud, et esineb põhjendatud kahtlus, et U.V. on OÜ Antonella esindajana taotlenud alates 13.09.2010 PRIA-st toetust kogusummas 283 623,79 eurot XXX maja rekonstrueerimiseks ning kinnistule välisrajatiste ehitamiseks. Maakohus on põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamisel toetunud konkreetsetele tõenditele. Seega leiab ringkonnakohus, et olemasoleva tõendusteabe puhul ilmneb, et toetuse (283 623,79 eurot) puhul on tegemist tahtliku süüteoga saadud varaga KarS § 831 lg 1 mõttes. Selle toetuse eest on renoveeritud hoone, mis on XXX kinnistule seatud hoonestusõiguse esemeks. Seega on ehitise renoveerimine toimunud süüteoga saadud vahendite, s.o PRIA-lt kelmuse teel saadud rahaliste vahendite arvelt. Seega on tegemist samuti tahtliku süüteoga saadud varaga.
7. Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus, kas hüpoteegi arestimine on põhjendatud. 4.
8. Riigikohus on sedastanud, et luues õigusliku aluse kolmanda isiku vara konfiskeerimiseks, soovis seadusandja välistada olukorda, kus konfiskeerimine osutub süüteo toimepanemise vahendi, vahetu objekti, kriminaaltulu või selle arvelt saadud vara võõrandamise tõttu võimatuks (RKKKm nr 3-1-1-4-11, p 8). AÕS § 325 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek on rahalise nõude tagamise vahend. Hüpoteegipidajal on õigus nõuda teatud tingimuste saabumisel, nt hüpoteegiga tagatud nõude vabatahtliku mitterahuldamise korral, võlguoleva summa tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadavast rahasummast ning kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteegi tõttu saab hüpoteegipidaja nõuda sunniviisiliselt oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamist kinnisasja arvelt. Käesolevas asjas on XXX kinnistu koormatud O. Volossatovi kasuks hüpoteegiga. Seega tulenevalt hüpoteegi olemusest on O. Volossatovil õigus rahuldada oma sissenõutavaks muutunud nõudeid XXX maja kinnistu arvelt. 4.
9. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteegi arestimine KrMS § 142 lg 1 järgi on võimalik siis, kui hüpoteek on seatud konfiskeerimise vältimiseks. Sellisel juhul teenib hüpoteegi arest konfiskeerimise tagamise eesmärki KarS § 142 lg 1 mõttes. Seega tuleb hinnata, kas O. Volossatovi kasuks seatud hüpoteek oli seatud XXX maja kinnistule seatud hoonestuseõiguse esemeks oleva renoveeritud hoone konfiskeerimise vältimiseks. XXX maja kinnistule on seatud 01.04.2012 ühishüpoteek summas 500 000 eurot O.V. kasuks ½ osas ja O. Volossatovi kasuks ½ osas. Mitmed asjaolud viitavad sellele, et hüpoteek on XXX kinnistule seatud konfiskeerimise vältimiseks. Nimelt seati hüpoteek pärast seda, kui U.V. ja OÜ Antonella hankijate vahel tekkisid konfliktid seoses XXX maja ehitusega (ehitajad esitasid PRIA-sse kaebused OÜ Antonella tegevuse kontrollimiseks) ning PRIA peatas XXX maja ehituseks ettenähtud toetuse
10. osamakse väljamaksmise. Samuti on alust arvata, et käesolevaks hetkeks ei ole hüpoteek seatud konkreetse nõude tagamiseks, sest OÜ Antonella võlausaldajate poolt nõuete esitamisel koostatakse hüpoteegiga tagatavate nõuete võlaõiguslikud lepingud tagantjärgi. Ringkonnakohus nõustub, et O. Volossatovi selgitused 500 000 euro suuruse hüpoteegi seadmiseks 25 000 euro suuruse nõude tagamiseks on ebamõistlikud ning seega on hüpoteek omandatud olulises osas toimepanija arvelt KarS § 831 lg 2 p 1 järgi. 5 Maakohus leidis, et selgitused hüpoteegi seadmise kohta olid ebaselged ja mitte usaldusväärsed, eriti arvestades hüpoteegipidajate seotust U.V. iga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et on alust arvata, et hüpoteegi seadmine ei olnud tingitud osapoolte tegelikust vajadusest, vaid oli kantud soovist vältida võimalikke kahjulikke tagajärgi U.V. ile. Samuti võib eelnevalt nimetatud asjaoludest järeldada, et hüpoteegipidajad on teadlikud hüpoteegi seadmise tegelikest motiividest KarS § 831 lg 2 p 2 järgi. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on hüpoteegi arestimist põhjendanud vaid prokuratuuri oletustega. Maakohus on lähtunud talle esitatud tõenditest, tehtud järeldusi põhjendanud ja maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
11. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu ning hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatavad ka tulevikus tekkivad nõuded, ei saa kohus järeldada, et hüpoteegi seadmiseks puudus vajadus. Ringkonnakohus nõustub, et AÕS § 325 lg 4 võimaldab seada hüpoteeki tagatava nõude olemasoluta. Siiski ei välista AÕS § 325 lg 4 ega lepingus toodud punkt, mille kohaselt tagatakse tulevikus tekkivad nõuded, et hüpoteek võiks olla seatud konfiskeerimise vältimiseks. Hüpoteegipidajad ega ka kahtlustatav ei ole põhjendanud, millised võiksid olla need tulevikus tekkivad nõuded, mida on hüpoteegiga tagatud. Samas on maakohus piisavalt motiveerinud, millest tuleneb seisukoht, et tegemist on konfiskeerimise vältimiseks seatud hüpoteegiga.
12. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks rõhutada, et vara arestimise eesmärgiks on üksnes tagada võimalikku konfiskeerimise või selle asendamise vajadust ning vara arestimine ei tähenda tingimata selle konfiskeerimist. Küsimus, kas arestitud vara on kuriteoga saadud ja kuulub konfiskeerimisele lahendatakse sarnaselt kahtlustatava süüküsimusega alles kohtuotsuse tegemisel. Tiit Lõhmus Mati Kartau 6 Agu Timmi