Obsah (11)

§ 201§ 294§ 202§ 64§ 66§ 299§ 73§ 68§ 831§ 288§ 84

1-13-6854 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. augustil 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6854 (13913000021) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Nat

§ 201

lg 2 p 3, § 202 lg 1 järgi, M.B süüdistuses

§ 294

lg 2 p 1, 3, § 299 lg 1, § 201 lg 2 p 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask Süüdistatavad D.N Elukoht xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud. M.B Elukoht xxx, viibimiskoht Viru vangla, isikukood XXX, EV kodanik, kõrgharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 17.04.2013.a. Kaitsja Vandeadvokaat Allan Valk RESOLUTSIOON 1) Tunnistada D.N süüdi

§ 201

lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 45 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär 21,70 eurot), s.o summas 976 (üheksasada seitsekümmend kuus) eurot 50 senti. Tunnistada D.N süüdi

§ 202

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 35 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär 21,70 eurot), s.o summas 651 (kuussada viiskümmend üks) eurot. 1 1-13-6854 Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista D.N-ile liitkaristuseks 45 päevamäära ulatuses, s.o summas 976 (üheksasada seitsekümmend kuus) eurot 50 senti. Määrata D.N-ile

§ 66

lg 1,3 alusel rahalise karistuse summas 976,50 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul 81 (kaheksakümmend üks) euro ja 38 senti kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „D.N, kriminaalasja nr 1-13-6854, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2) Tunnistada M.B süüdi

§ 294

lg 2 p 1, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust. Tunnistada M.B süüdi

§ 299lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Tunnistada M.B süüdi

§ 201lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista M.B-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 73

lg 2 alusel mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud pöörata täitmisele osaliselt. Koheselt kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata M.B eelvangistuses alates 17.04.2013.a kuni 02.08.2013.a, s.o kokku 3 (kolm) kuud 17 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 3 (kolm) päeva vangistust. 3 (kolm) päeva vangistuse kandmise algust lugeda 03. augustist 2013.a. M.B-le valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. M.B vabastada vanglast 05.08.2013.a. KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel kohaldada M.B-le alates 05.08.2013.a tõkend elukohast lahkumise keeld Viru Maakohtu 02.08.2013.a kohtuotsuse jõustumiseni. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 10 (kümme) päeva

§ 73

lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui M.B ei pane 3 (kolme) aastase 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohaldada

§ 831

lg 1, § 84 ning mõista M.B välja 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot, mis vastab M.B poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Nimetatud summa 255 eurot, oli arestitud Viru Maakohtu 17.07.2013.a kohtumäärusega. 2 1-13-6854 Asitõendid: 4 talverehvi (naast) Kelly Winter Ice, mõõtudega 205/55/R16 91Q (kasutatud), mis olid antud 15.07.2013 vastutavale hoiule Maanteeameti Ida regiooni liiklusvaldkonna juhule A. Albertile – tagastada omanikule kohtuotsuse jõustumisel. Mõista D.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Arvo Suubani poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti. Määrata, et D.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Mõista M.B-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti. Määrata, et M.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-13-6854, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas D.N töötas Maanteeameti Ida regiooni (liiklusregistri) Jõhvi büroo juhatajana alates 26.01.2009 kuni 25.05.
3. D.N-i tegevust juhataja reguleeris 13.01.2010 Ida regionaalse Maanteeameti direktori käskkirjaga nr 4 kinnitatud Liiklusregistri Jõhvi büroo juhataja ametijuhend, aga samuti Maanteeameti põhimäärus ja Maanteeameti Ida regiooni põhimäärus. Vastavalt eelnimetatud ametijuhendi punktile 5 oli D.N-i kohustuseks büroo töötajate üle järelevalve teostamine ja nende poolt töökohustuste täitmise tagamine. Vastavalt nimetatud ametijuhendi p-le 15 oli tema ülesanne tagada büroo põhi– ja väikevahendite arvestus ning kindlustada nende korrashoid. Büroo juhatajana pidi D.N vastutama ametijuhendi kohaselt muuhulgas ka (vastutust reguleeriv osa p 4) tema kasutusse antud riigivara säilimise ja sihipärase kasutamise eest. Samuti vastutas ta ametijuhendile tuginedes oma otsuste eest (p 2) ning teenistuskohustuste õigeaegse, täpse ja korrektse täitmise eest (p 1). Tulenevalt Maanteeameti põhimääruses ja Maanteeameti Ida regiooni põhimääruses sätestatust, on büroo juhataja isikuks, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi, ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, esindades seda tehes riiki. 3 1-13-6854 Eeltoodu alusel on D.N-i puhul tegemist ametiisikuga

§ 288

mõttes, kes juhtis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsevat valitsusasutust, täites selles järelevalve- ja juhtimisülesandeid. D.N, olles Maanteeameti Ida regiooni Jõhvi büroo juhatajana ametiisikuks

§ 288

lg 1 mõttes, omastas ajavahemikul detsember 2012 kuni 18.04.2013 (täpne kuupäev tuvastamata) tema õiguspädevuses olevat vara - Maanteeametile kuuluvad ja Maanteeameti kasutuses olevale ametisõidukile ettenähtud 4 suve-rehvi Bridgestone Turanza ER300, mõõtudega 205/55/R16, maksumusega vähemalt 113 eurot tükk (seega koguväärtuses vähemalt 452 eurot) ning pööras need enda kasuks, kasutades neid isikliku sõiduauto (VW Passat; reg.nr 003 BBE) juures. D.N omandas teadlikult süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara järgmistel asjaoludel: M.B , olles Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kt-na ametiisikuks

§ 288

mõttes, omastas ajavahemikul oktoober–november 2012 (täpne kuupäev tuvastamata) tema õiguspädevuses oleva vara - Maanteeametile kuuluvad ja Maanteeameti kasutuses olevale sõidukile Toyota Auris [reg.nr 340 BGB], ettenähtud 4 talverehvi (naast) Kelly Winter (Ice), mõõtudega 205/55/R16, maksumusega vähemalt 77.90 eurot tükk (seega koguväärtuses vähemalt 311,6 eurot) ning pööras need ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, andes nimetatud rehvid üle D.N-ile. D.N, omandanud eeltoodud moel eelnimetatud rehvid, hoidis neid kuni 18.04.2013 KohtlaJärvel asuvas garaažiboksis. Seejuures oli D.N M.B ’ilt viimase poolt talle pakutavaid rehve vastu võttes teadlik nende päritolust ja kuuluvusest (s.o et antud rehvid kuuluvad tegelikult Maanteeametile, mitte aga M.B-le). D.N pani toime

§ 201

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omastamise, mis on toime pandud ametiisiku poolt. Samuti D.N pani toime

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. M.B töötas Maanteeameti Ida regiooni (liiklusregistri) Narva büroo juhataja kohusetäitjana (edaspidi tekstis juhataja kt) ajavahemikul 09.09.2010 kuni 17.04.

1. M.B tegevust juhataja kt-na reguleeris Ida regionaalse Maanteeameti 06.09.2010 käskkiri nr 37-K ja Ida Regionaalse Maanteeameti direktori 07.
2. 2010 käskkirjaga nr 173 kinnitatud Liiklusregistri Narva büroo juhataja ametijuhend, aga samuti Maantee-ameti põhimäärus ja Maanteeameti Ida regiooni põhimäärus. Vastavalt eelnimetatud ametijuhendi p-le 5 oli M.B kohustuseks büroo töötajate üle järelevalve teostamine ja nende poolt töökohustuste täitmise tagamine. Vastavalt nimetatud ametijuhendi p-le 13 oli tema kohustus tagada büroos rangel arvel olevate blankettide, registreerimismärkide, juhtimisõigust tõendavate dokumentide ja pitsatite arvestus, hoidmine, ringlus ja õiguspärane kasutamine ning väljastamine. Vastavalt p-le 23 oli tema ülesandeks korraldada ja võtta vastu juhtimisõiguse taotlejatelt juhtimisõiguse omistamiseks vajalikud teooria– ja sõidueksamid. Tulenevalt Maanteeameti põhimääruses ja Maanteeameti Ida regiooni põhimääruses sätestatust on büroo juhataja isikuks, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi, ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, esindades seda tehes riiki. Maanteeameti peadirektori 31.03.2011 käskkirjaga nr 166 kinnitatud Maanteeameti Ida regiooni põhimääruse p 4.14.1 järgi on liiklusregistri büroode põhiülesanneteks eksamite korraldamine ja vastuvõtmine mootor-sõiduki, mopeedi ja jalgratturi juhtimise õiguse saamiseks või taastamiseks ning eksamitulemuste hindamine. Sama põhimääruse p 4.14.2 järgi on liiklusregistri büroode ülesandeks ka mootorsõiduki ja jalgratta juhtimis-õiguse andmine ning juhilubade väljastamine, vahetamine, tagasinõudmine ja selle korraldamine. 4 1-13-6854 M.B puhul oli tegemist isikuga, kes tegutses Liiklusseaduse (LS) § 100 lg 4 alusel, mille järgi korraldab liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimist ja kinnitab eksamitulemused ning annab mootorsõiduki juhtimisõiguse Maanteeamet. Konkreetselt korraldatakse sellist tegevust LS § 100 lg 7 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 48 ’Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimis-õiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukile’ alusel. Eeltoodu alusel on M.B puhul tegemist ametiisikuga

§ 288mõttes.

2012.a. augustis-septembris (täpne aeg ja koht tuvastamata) leppis Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialist Xxxkokku eksamipettusi korraldava Xxxiga selles, et viimane hakkab koos Xxxi ja Xxxiga aitama juhtimisõiguse taotlejatel sooritada Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos (Tiimani 3B, Narva) mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks või taastamiseks vajalikke liiklusteooria-eksameid, kasutades selleks teooriaeksamil keelatud abivahendeid (audio- ja videosidevahendid). Sellisel moel eksami sooritajad pidid registreerima end eksamile just neil kuupäevadel, mil eksameid võttis vastu Xxx, kellele Xxx pidi igakordselt ja eelnevalt teatama eksamisooritaja nime, eksamile registreerimise päeva ja kellaaja. Xxxkaasas Xxxi teadmisel omakorda toimuvasse Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kohusetäitjana töötava M.B , rääkides viimasele pärast Xxxiga eelnimetatud kokku-leppe saavutamist eksamipettuse skeemist. M.B ja Xxxi jutuajamisele järgnenud M.B tegevusest nähtub, et ta ei järginud oma ametijuhendist tulenevat kohustust pettuseplaanidest teavitada / pettust tõkestada, nagu seda näeb ette tema ametijuhend ning milline kohustus tulenes ka muudest juhataja kt tööd reguleerivatest eeskirjadest ja õigusaktidest. Sisuliselt nõustus M.B eksamipettuste skeemis ka ise osalema / seda toetama, kuna just M.B juhataja kt-na määras, kes büroo töötajatest võtab sel või teisel eksamipäeval vastu liiklusteooriaeksameid, mistõttu M.B kaasamine toimuvasse tagas olukorra, et eksamipettuse skeemis osalevad isikute eksamit võttis vastu ’oma inimene’, s.o kas Xxxvõi ka M.B. Xxxi ja tema kaaslaste eelnimetatud kaasabi eest, aga samuti vastutasuks eksamit vastuvõtvale Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo ametnikule tehniliste abivahendite abil sooritatud eksami tulemuse arvestatuks lugemise eest sai Xxxenne liiklusteooriaeksami algust eksamisooritajatelt kas vahetult või läbi vahendajate kindla rahasumma (tavaliselt 880 eurot). Sellest rahast jättis Xxxosa endale, Xxxile ja Xxxile, osa (tavaliselt 150 eurot) andis ta aga vastavalt eelnevale kokkuleppele edasi Xxxile, kes jagas saadud raha M.B-ga . Seejuures olid Xxxja Xxxleppinud kokku, et vastu-tasuks eelnimetatud rahasumma saamise eest ei pööra liiklusteooriaeksamit vastuvõttev ametnik eksamipäeval tähelepanu varjatud tehniliste abivahenditega eksamile tulnud ning Xxxi kaudu ametnikule maksnud eksamisooritajate käitumisele ja tegevusele eksami ajal ega kontrolli nimetatud isikuid võimaliku eksamikorra rikkumiskahtluse korral. Samuti tuli eksamit vastuvõtval ametnikul suunata taolised eksamisooritajad kindlate arvutite juurde (millised asusid eksamiklassi akna all), tagamaks võimalikult hea levi eksamipettuses osalejate kasutuses olnud sidevahendite jaoks. Eeltoodud asjaoludel M.B, olles juhataja kt ja tegutsedes faktiliselt eelneval kokkuleppel ja koos (s.o grupis) Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialisti Xxxiga, võttis ajavahemikul alates 2012. aasta septembrist kuni 2013.aasta märtsini korduvalt Xxxi vahendusel altkäemaksu erinevatelt eksami-sooritajatelt. Seejuures teadsid Xxxja M.B , et nimetatud isikud on suunatud eksamile Xxxi, Xxxi ja Xxxi poolt koos audio- ja videoülekannet võimaldavate sidevahenditega. Eelkirjeldatud moel lubati Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos sooritada eksamipettuse teel sõiduteooria eksamid järgmistel isikutel: 13.09.2012 - Xxxil B-kategooriale, 04.10.2012 - Xxxil B-kategooriale, 09.10.2012 - Xxx B-kategooriale, 11.10.2012 - Xxxul B-kategooriale, 16.10.2012 - Xxxsel BE-kategooriale ja Xxxil B-kategooriale, 15.11.2012 - Xxxl B-kategooriale, 04.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 5 1-13-6854 06.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 11.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 18.12.2012 - Xxxil BE-kategooriale, 20.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 28.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 03.01.2013 - Xxxil C-kategooriale, 17.01.2013 - Xxxl B-kategooriale, 29.01.2013 - Xxxil CE-kategooriatele, 28.02.2013 - Xxxil B-kategooriale, 04.04.2013 - Xxxil B-kategooriale Eksamite ajal suhtlesid Xxxja Xxx audio- ja videosidevahendite kaudu eksamisooritajatega, öeldes neile ette eksamiküsimuste vastused. Seega kasutasid isikud teooriaeksamil selliseid abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi, mis mõjutasid nende teooriaeksami ülesannete iseseisvat sooritamist ja on LS § 100 lg 7 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 48 ’Mootor-sõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksami-sõidukile’ § 5 lg 4 järgi keelatud. Sama korra § 5 lg 3 järgi pidanuks eksamit vastuvõttev ametnik eksami-korra rikkumise põhjendusel taoliste isikute eksamid katkestama ja lugema eksamid mittesooritatuks, mida Xxxja M.B aga ei teinud. M.B, olles Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kt-na ametiisikuks

§ 288

mõttes, oli teadlik sellest, et ajavahemikul alates 2012.aasta septembrist kuni 2013.aasta märtsini oli rida isikuid suunatud Narva büroosse liiklusteooriaeksamitele Xxxi, Xxxi ja Xxxi poolt koos audioja videoülekannet võimaldavate sidevahenditega, millede vahendusel suheldi eksamite ajal eksamisooritajatega, öeldes eksamineeritavatele ette eksamiküsimuste vastuseid. Sellest hoolimata ei astunud M.B samme eksamipettuse tõkestamiseks ning võltsis mitmete talle teadaolevalt eksamipettuse teel liiklusteooriaeksami sooritanud isiku osas eksamiprotokolle, teades seejuures, et need isikud on sooritanud eksameid keelatud audio- ja videovahendeid kasutades, s.o ta kinnitas Maanteeameti andmebaasis ARIS 2 oma kasutajakonto alt teadvalt järgmiste eksamisooritajate sooritatud liiklusteooriaeksamite ebaõigeid andmeid sisaldavad üldised eksamiprotokollid: 13.09.2012 - Xxx 09.10.2012 - Xxx 04.10.2012 - Xxx16.10.2012 - Xxx ja Xxxs M.B, olles Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kt-na ametiisikuks

§ 288

mõttes, omastas ajavahemikul oktoober–november 2012 (täpne kuupäev tuvastamata) tema õiguspädevuses oleva vara - Maanteeametile kuuluvad ja Maanteeameti kasutuses olevale sõidukile Toyota Auris [reg.nr 340 BGB], ettenähtud 4 talverehvi (naast) Kelly Winter (Ice), mõõtudega 205/55/R16, maksumusega vähemalt 77.90 eurot tükk (seega koguväärtuses vähemalt 311,6 eurot) ning pööras need ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, andes nimetatud rehvid üle oma tuttavale D.N-ile. M.B pani toime

§ 294

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu võtmise vähemalt teist korda, mis on toime pandud isikute grupi poolt. M.B pani toime

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametialase võltsimise.

Samuti M.B pani toime

§ 201

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omastamise, mis on toime pandud ametiisiku poolt. Kooskõlas D.N-i, tema kaitsja Arvo Suubani ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase vahel 26.07.2013.a sõlmitud kokkuleppega prokurör taotleb kohtult D.N-i süüditunnistamist

§ 201

lg 2 p 3 järgi ning nõuab karistuseks rahalise karistuse 45 6 1-13-6854 päevamäära suuruses summas (võttes arvesse D.N-i keskmist päevasissetulekut, kuulub kohaldamisele päevamäära baassumma 21,7 eurot), s.o 976,50 eurot. Prokurör taotleb kohtult D.N-i süüditunnistamist

§ 202

lg 1 järgi ning nõuab karistuseks 30 päevamäära suuruses summas (võttes arvesse D.N-i keskmist päevasissetulekut, kuulub kohaldamisele päevamäära baassumma 21,7 eurot), s.o 651 eurot.

§ 64

lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks rahalise karistuse 45 päevamäära suuruses summas, s.o 976,50 eurot. Kooskõlas M.B, tema kaitsja Allan Valki ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase vahel 25.07.2013.a sõlmitud kokkuleppega prokurör taotleb kohtult M.B süüditunnistamist

§ 294lg 2 p 1, 3 järgi ning nõuab karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

Prokurör taotleb kohtult M.B süüditunnistamist

§ 299lg 1 järgi ning nõuab karistuseks 5 kuud vangistust.

Samuti prokurör taotleb kohtult M.B süüditunnistamist

§ 201

lg 2 p 3 järgi ning nõuab karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 73

lõigete 1, 2 ja 3 alusel taotleb prokurör kohtult, et mõistetud karistust ei pöörataks osaliselt täitmisele. Prokurör taotleb, et kohus määraks koheselt ärakandmisele 3 (kuud) 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Samas taotleb prokurör, et ülejäänud, s.o 1 (ühe) aasta, 10 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistuse osas ei pöörataks karistust täitmisele, kui M.B ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda eelvangistus alates 17.04.2013 koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse karistusaja hulka. Kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse karistus-aja lõpp on sel juhul 05.08.2013.a. Kohaldada

§ 84

ning mõista M.B-lt välja 255 eurot, mis vastab M.B poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohtuistungil D.N ja M.B avaldasid, et saavad sõlmitud kokkuleppest aru, nõustusid sellega, andsid vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldasid oma tõelist tahet. Süüdistatavad nõustusid ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega. Prokurör ja kaitsjad toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7