← Eesti

1-10-5591/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-10-5591

(09260103817)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  1. mai 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava R.B (R.B) kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli (Varul) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
  2. mai 2012 määrus muutmata ja süüdistatava R.B kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.05.2012 kohtu alla andmise määrusega jäeti ühtlasi rahuldamata süüdistatava R.B (isikukood xxx) taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega ja temale kohaldatud tõkend – vahistamine – muutmata. Tartu Maakohtu 07.12.2011 määrusega kohaldati R.B suhtes tõkendit vahistamine, kuna lisaks kahtlustusele antud kuriteos on tema suhtes algatatud mitmeid erinevaid kriminaalmenetlusi ning teda on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis annab aluse arvata, et vabaduses võib ta toime panna uusi kuritegusid, minna pakku ja asuda kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest. Tartu Maakohtu 14.02.2012 määrusega jäeti tõkend vahistamine R.B suhtes muutmata, kuna uute kuritegude toimepanemise oht on kõrge. R.B kaitsja esitas 21.05.2011 taotluse asendada tõkend vahistamine elektroonilise valvega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja R.B suhtes tuleb tõkend vahistamine jätta muutmata. Maakohus märkis, et endiselt on alust arvata, et R.B võib vabaduses elektroonilise valve all olles jätkata kuritegude toimepanemist. Selliseks arvamuseks annab maakohtu arvates alust temale käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ning asjaolu, et teda on ka varasemalt korduvalt erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud. Kuna arvutikelmuse kuriteod pani R.B toime ka kodus viibides, siis ei ole elektroonilise valve kohaldamisel võimalik tagada, et süüdistatav ei jätka uute kuritegude toimepanemist. Lisaks kahtlustatakse R.B erinevate varavastaste kuritegude toimepanemises, teda on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras ja ta pani uue kuriteo toime katseajal. Need asjaolud, mis tingisid R.B vahistamise, ei ole muutunud. Süüdistatava senine käitumine ei näita tema usaldusväärsust ja õiguskuulekust, vaid pigem tema väära suhtumist nii varasematesse karistustesse kui ka seaduskuulekusse üldse. Kodu ja lähedased ei ole mõjunud R.B-le kuritegude toimepanemist tõkestavalt. Ta jätkas kuritegude toimepanemist ka siis, kui tema suhtes oli käimas kriminaalmenetlus juba toimepandud kuriteoepisoodide osas. R.B suhtes elektroonilise valve kohaldamine on maakohtu hinnangul eeltoodud asjaoludel põhjendamatu, ehkki tehniliselt oleks see võimalik. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et käesoleval juhul on jätkuvalt põhjendatud R.B vahi all viibimine, kuna teda süüdistatakse mitme erineva kuriteo toimepanemises ja on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib ta ka elektroonilise valve all toime panna uusi kuritegusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.B kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist tõkendit puudutava taotluse rahuldamata jätmise osas ja R.B-le kohaldatud tõkendi – vahistamise – asendamist elektroonilise valvega. Kaitsja märgib, et R.B on vahi all alates 07.12.2011 ehk praeguseks juba ligikaudu 6 kuud. Lisaks vahistamise aluseks olnud arvutikelmusele on menetleja esitanud R.B suhtes veel kaks süüdistusakti, mille juurde on ühendatud kaassüüdistatavate K.F-i, O.E, N.L-i, U.G ja V.S-i süüdistused. Ülejäänud süüdistatavad on vabaduses. Kohus on erinevate süüdistuste osas pidanud eelistungeid, viimati 21.05.2012, mil määrati kindlaks üldmenetluse aeg: alates 21.01.2013 kuni 08.02.
  3. Üle on kuulata üle saja tunnistaja/kannatanu. 1 R.B esitas 05.04.2012 kohtule KrMS § 137 lg 1 alusel taotluse asendada tema vahistamine kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Maakohus lahendas vastava taotluse alles 1,5 kuud hiljem, kui 21.05.2012 määrusega otsustas jätta R.B tõkendi endiseks kuni asja sisulise lahendamiseni. Samuti ei tutvustanud maakohus vastavalt KrMS § 1371 lg-le 6 R.B-le kriminaalhooldaja arvamust tema elukohas elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta. Eeltooduga on maakohus rikkunud menetlusreegleid. Hinnates maakohtu määruse põhjendusi ei pea kaitsja õigeks, et kohus, kes asja ka sisuliselt arutama hakkab, annab antud menetlusstaadiumis oma seisukoha, nagu oleks R.B süüdi temale etteheidetud tegudes. R.B on süüdistusi eitanud ja alles kohtulik uurimine peab andma vastuse, kas ta on süüdistustes näidatud tegusid toime pannud või mitte. Samuti kumab kohtumäärusest kaitsja arvates, et kohus peab endiselt olemasolevaks vahistamise aluseid. 2 Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et antud juhul ei soovitagi vahistamise tühistamist vaid selle asendamist elektroonilise valvega. Sellisel juhul ei pea kontrollima vahistamise aluste jätkuvat eksisteerimist, vaid aluseid elektroonilise valve kohaldamiseks, mis iseenesest on kaitsja arvates olemas. Kaitsja leiab, et R.B on vahistatud n.ö tühise teo eest, mistõttu on tema jätkuv vahi all pidamine põhjendamatu. Kaitsja ei näe põhjust, miks ei võiks R.B viibida üldmenetluse ootel elektroonilise valve all väljaspool vanglat. Kaitsja lisab, et põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, nagu oleks R.B pannud uusi kuritegusid toime katseajal, sest Pärnu Maakohtu 16.04.2009 kohtuotsusega mõistetud 4 kuu vangistuse osas on Tartu Ringkonnakohus teinud kriminaalasjas nr 1-10-1173 21.10.2011 otsuse, mis on jõustunud. Nimetatud 4 kuu vangistuse osas on moodustatud liitkaristus, mistõttu ei saa praegu enam seda 4 kuud uuesti (käesolevas protsessis) liitma hakata. Veel märgib kaitsja, et R.B viibis kriminaalasja nr 1-10-1173 menetlemise ajal vahi all ca 7 kuud, praeguse süüdistuse alusel juba ca 6 kuud. Arvestades, et Pärnu Maakohtu 16.04.2009 kohtuotsust ei ole käesolevas asjas võimalik enam täitmisele pöörata, ei pruugi kohus käesolevas asjas R.B süüdimõistmise korral karistada teda reaalse vangitusega. Kaitsja palub määruskaebuse lahendamisel arvestada Riigikohtu 22.02.2011 määruses nr 3-11-110-10 toodud seisukohti. Analoogiliselt nimetatud lahendiga on ka R.B viibinud kohtueelses menetluses vahi all ligi 6 kuud. Kohtu alla andmise määruses tehtud otsustus tõkendi muutmata jätmise kohta tähendab, et sisuliselt pikendas maakohus tema vahi all viibimist veel vähemalt 10 kuu võrra, sest kriminaalasja kohtulik arutamine määrati
  4. aasta jaanuarisse. Selles ajavahemikus ei tehta ühtki menetlustoimingut ning süüdistatav üksnes ootab, et kohus hakkaks tema kriminaalasja arutama. Nii pikk vahi all pidamine võib olla vastuolus EIÕK praktikaga, sest kohtuliku arutamise alguseks oleks R.B vahi all juba üle aasta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele.
  6. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kui isiku vahistamise puhul on tegemist tema põhiõigusi – eelkõige vabadusõigust – kõige intensiivsemalt riivava tõkendiga, siis elektroonilise valve kohaldamise puhul on vabadusõiguse riive intensiivsus oluliselt väiksem. Nii viibib elektroonilisele valvele allutatud isik jätkuvalt vabaduses, kuid on kohustatud alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega peavad olema täidetud järgmised tingimused: kahtlustataval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks, elukoht peab vastama valveseadme paigaldamise tehnilistele tingimustele ning seal elavad täisealised isikud peavad olema nõus valveseadme paigaldamisega. Antud juhul nähtub kriminaalhooldaja vastusest, et kõik nimetatud tingimused on täidetud. Tegemist on aga üksnes elektroonilise valve kohaldamise formaalsete eeldustega, mis iseenesest ei anna alust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. 3
  7. Vahistamise elektroonilise valvega asendamise materiaalse eeldusena tuleb tuvastada, kas elektroonilise valvega on vahistamisega samaväärselt saavutatav eesmärk, mida isiku vahi alla võtmisega on taotletud. KrMS § 130 lg-st 2 tulenevalt saab vahistamise eesmärgiks olla isiku poolt kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine. Kuivõrd uute kuritegude toimepanemist ei ole elektroonilise valvega võimalik üldjuhul vältida – tegemist on isiku liikumisvabaduse piiranguga, mis ei võimalda jälgida tema tegevust –, on elektroonilist valvet võimalik kohaldada eeskätt siis, kui isiku vahistamisaluseks on olnud vajadus tagada tema kättesaadavus ning osavõtt kriminaalmenetluse läbiviimisest. 3.
  8. Käesoleval juhul on R.B vahistamist peetud vajalikuks tema poolt uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ning ka ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud vahistamisalus jätkuvalt olemas. Selliseks arvamuseks annab ringkonnakohtu arvates alust asjaolu, et R.B on andnud oma käitumisega korduvalt alust kahtlustada teda eriliigiliste kuritegude toimepanemises. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda avaliku korra raskes rikkumises, varguses, arvutikelmuses, kehalises väärkohtlemises ning kelmuses. Ringkonnakohus möönab, et alles kohtuliku uurimise käigus antakse vastus küsimusele, kas R.B on temale etteheidetavad kuriteod sooritanud või mitte. Samas leiab ringkonnakohus, et ka alles käimasolev kriminaalmenetlus arvukates kuriteoepisoodides näitab, et R.B näol ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga. Hoolimata varasematest kriminaalkaristustest on R.B andnud taas korduvalt alust alustada tema suhtes kriminaalmenetlust. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras, mis näitab ringkonnakohtu hinnangul samuti, et tegemist ei ole seaduskuuleka isikuga. 3.
  9. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et R.B suhtes ei ole võimalik kohaldada vahistamise asendamist elektroonilise valvega – elektrooniline valve ei ole piisav, tagamaks tema õiguskuulekat käitumist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et muuhulgas süüdistatakse R.B ka arvutikelmuses, mida ta saab toime panna kodust lahkumata.
  10. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt oleks maakohus pidanud vaatama R.B taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega läbi taotluse saamisest alates 5 päeva jooksul. Ehkki kaitsja on õigesti viidanud KrMS § 1371 lg-le 9, mille kohaselt kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamisele kriminaalmenetluse seadustikus vahistamisele kehtestatud nõudeid, on väär kaitsja viide KrMS § 137 lg-le
  11. Nimetatud säte reguleerib vahistuse ja kautsjoni põhjendatuse kontrolli taotluse läbivaatamist, samas kui R.B taotles elektroonilise valve kohaldamist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et KrMS § 1371 lg 3 kohaselt, kui kohus saab vahistamise asendamise taotluse, teeb ta esmalt kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgsele kriminaalhooldusametnikule ülesandeks esitada viie tööpäeva jooksul arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta. Seega ei saa sama tähtaeg kehtida taotluse läbivaatamisele.
  12. Ringkonnakohus möönab, et tõkendi valikul arvestatakse KrMS § 127 lg 1 kohaselt ka karistuse raskust, mistõttu on asjakohased kaitsja määruskaebuses esitatud argumendid R.B-le võimaliku mõistetava karistuse osas. Ringkonnakohus märgib, et ehkki süüdistatava süüküsimus ja temale kohaldatav karistus otsustatakse alles kohtuotsuse tegemisel, võimaldavad karistusseadustiku eriosas süüdistuse sisuks olevate tegude eest ette nähtud sanktsioonid ning süüdistuse maht siiski ennustada võimaliku karistuse liiki ja määra. Vastupidiselt kaitsjale on ringkonnakohus seisukohal, et süüdimõistmise korral on R.B-le mõistetavaks karistuseks vangistus, mitte rahaline karistus. Ringkonnakohtu arvamus tugineb asjaolule, et R.B süüdistatakse viie karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi, mille 4 toimepanijat võib karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu, et KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik karistuseks mõista üksnes vangistust ühest kuni viie aastani. Seega ei ületa R.B vahi all viibitud aeg suure tõenäosusega temale mõistetavat vangistust.
  13. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et R.B puhul ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.