Obsah (4)

§ 201§ 90§ 91§ 223

4-18-1117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-1117 (2317,18,000949) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Menetl

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva. 2. Kar

S § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, st tegemisele kuulub 20 tundi üldkasulikku tööd.

1. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 20 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 3 (kolm) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Allutada N.H üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 056, 6 637 076). Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on 1 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 20.03.
3. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.02.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB1519757 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 09.02.2018 kell 23:54 peeti VÄÄNA - KEILA-JOA
4. km-l kinni sõiduk, mida juhtis N.H , kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 3 sätestatud keeldu ning pani toime

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi. Oli rumal tegu, olude sunnil oli vaja saada koju. Tegi esimesest korrast tõsised järeldused. Sai hiljaaegu koera, pidi koju minema. Takso jaoks piisavalt raha ei olnud. Eelmine trahv on tasumata, on tehtud maksegraafik vist aasta peale. Läks metsa koos auto vastutatava kasutajaga, kes liikus sealt edasi sõbraga edasi tööle. Kahetseb väga, on teinud suured järeldused, teab, mis saab. ARK-s on teooria tehtud, nüüd lükkub jälle aasta edasi. Ei saa ise otsustada karistust, kahetseb, oli mõtlematu tegu. On tööandjaga rääkinud, nüüd on pakutud lisatööd, võiks olla rahakaristus, mis ei ole maksimumis. Kui käia tööl ja teha üldkasulikku tööd, läheb väga keeruliseks kui peab väikse pereliikme eest hoolitsema. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tuleks süüdi tunnistada ja mõista karistuseks arest 20 päeva, arvestades, et kahe teo vahe on vähem kui kuus kuud, mistõttu peaks olema karistus üle keskmise määra. Ei ole vastu, kui arest asendataks üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

§ 90

lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on N.H 18.09.2017 kõrvaldatud juhtimiselt

§ 91

lg 2 p 3 alusel, s.o vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 3 nõuet, juhtides 09.02.2018 mootorsõidukit isikuna, kes on varasemalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91. Väärteoprotokolli rikkumise kirjeldavas osas on välja toodud, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid välja on jäänud viide

§ 90lg 1 p-le 1.

Selline tähelepanematusest tingitud viga on antud juhul võimalik kohtuotsusega parandada.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt N.H kehtivaid juhilubasid ei ole. Seega juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samas viitab

§ 90

lg 1 p 3 ise

§ 91

-le, mille kohaselt lõike 2 p 3 järgi juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega on ka viide

§ 90lg 1 p 3 sättele selline, mis viitab ka juhtimisõiguse puudumisele.

Samas näeb

§ 201

lg 2 üheselt ette ka karistuse isikule, kes on juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Süüteokoosseisu olemasolu tuvastamiseks kogutud tõendid (Maanteeameti andmed juhtimisõiguse puudumise kohta ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus) ise aga juba osundavad süüteokoosseisu olemasolule ka ilma viiteta

§ 90sätete rikkumisele.

Seetõttu ei ole väärteoprotokollis 2 märgitud keelu rikkumise puudulikkus selline, mis saaks välistada isiku süü tuvastamist

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Väärteoprotokolli märgitud väärteo lühikirjeldus juba sisuliselt sisaldab endas süüteokoosseisu kõiki elemente. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja selle eest karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. Kuivõrd kohus aga ei saa väljuda väärteoprotokolli piirest, peab kohus piirduma väärteoprotokollis menetlusalusele isikule süüks arvatud teo kirjeldusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 90

lg 1 p 3 keeldu ja pani sellega toime

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.

§ 201

lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kolm kehtivat väärteokaristust, s.h üks liiklusalase väärteo (

§ 201

lg 1 ja

§ 223lg 1) toimepanemise teo eest.

Väärteokaristusena määratud rahatrahvi summas 400 eurot tasub menetlusalune isik maksegraafiku alusel, kuivõrd majanduslik olukord ei võimalda rahatrahvi koheselt ühe maksena tasuda. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud varavastaste väärtegude toimepanemise eest, mis viitab menetlusalusel isikul piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Kohtu arvates annab eeltoodu aluse järelduseks, et varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik pani pärast viimase otsuse tegemist vähem kui kolme kuu möödumisel toime uue samalaadse väärteo. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesoleva väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades on menetlusaluse isiku süü temale süüks arvatud väärteo toimepanemisel hinnatav keskmisena. Väärteoprotokollist ega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud. Kahetsust on isik avaldanud 25.02.2018 PPA-le saadetud selgitustes ja kohtus. Seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Samas on tegemist korduva süüteoga ja kohus leiab, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Kuivõrd menetlusalune isik oli nõus aresti asendamisega üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahviga, mis on jäetud tasumata, kuid teda ei ole varem karistatud arestiga, peab kohus võimalikuks asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3