XXX, isikukood XXX, elukoht xxx xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, töökoht xxx OÜ Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU 11.03.2019 otsus väärteoasjas nr.2440,19,000395 Z.K karistamise osas
summas 600 (kuussada) eurot ja lisakaristusena
lg.3 p.1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 6 (kuus) kuud – jätta muutmata. Z.K kaebus jätta rahuldamata.
alusel on Z.K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist loovutama oma Maanteeametile. juhiloa 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.06.2019. alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Edvin Sikk koostas 20.02.2019 väärteoprotokolli nr. AB 1548721 Z.K kohta selles, et viimane juhtis 20.02.2019 kell 05.39 Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas xxx tänav maja nr xx juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Sellega rikkus Z.K
lg.11 p.2 ja §69 lg.3 sätteid ning pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 11.03.2019 otsusega väärteoasjas nr. 2440,19,000395 määrati Z.K-le
summas 600 € ja
lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Otsuse kohaselt võttis kohtuväline menetleja arvesse menetlusaluse isiku süüd, toimepandu tõsidust, õiguskorra kaitsmise huvisid, kergendavat asjaolu ja raskendava asjaolu puudumist, seda, et menetlusalust isikut on eelnevalt kriminaalkorras KarS §424 järgi karistatud nii põhi- kui lisakaristusega ning seda, et käesolev väärtegu on toime pandud katseajal. Nimetatud asjaoludele tuginedes leidis kohtuväline menetleja, et kuna eelnevad karistused ei ole oma viisidega soovitud tulemust saavutanud, tuleb uue karistusena rakendada taas nii põhi- kui lisakaristust. Karistus peab mõju avaldama ja olema tõhus, hoidmaks isikut seaduskuulekusel. Kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja seda, et isik kahetses tehtut. Z.K esitas 01.04.2019 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta selle esitaja rahatrahvi määramist ja selle suurust, märkides, et selle on ta võimeline tasuma. Samas on talle väga oluline juhtimisõigus, kuna asus hiljuti tööle autojuhina, tal on palju tellimusi ja seega hea teenimisvõimalus. Ka tööandja toetab menetlusaluse isiku kaebust. Menetlusalune isik palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt, s.o. juhtimisõiguse äravõtmise osas. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik Z.K oma kaebuse ja selle põhjenduste juurde. Menetlusalune isik seletas, et eelmisel õhtul tarvitas ta alkoholi 2 ja hommikul helistas talle poeg, et on vaja pojatütart hoidma minna. Kuna poeg elab 3 km kaugusel, läks ta autoga. Menetlusalune isik kinnitas, et on varem joobes juhtimise eest karistada saanud koos lisakaristuse kohaldamisega, mille tähtaega ta käesoleval ajal ei mäleta. Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Kaev palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja seletas, et analoogne tegu oli menetlusalusel isikul juba toime pandud kriminaalkorras, kus oli määratud korralik karistus. See ei ole isikule jälge jätnud. Seega leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et käesolev otsus on õiguspärane ja proportsioonis isiku poolt toimepandud teoga. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on määratud karistus
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 20.02.2019 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1548721 ja vaidlustatavast 11.03.2019 otsusest väärteoasjas nr.2440,19,000395, on menetlusalune isik rikkunud
lg.3 ja §33 lg.11 p.2 sätteid.
lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi või maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg.11 p.2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. 3
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule Z.K-le on 20.02.2019 kell 05.41 koostatud Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahendi reaktsioon oli positiivne – 0,40 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul järgnevad joobele viitavad tunnused: alkoholi lõhn suust ja silmade punetus. Samuti nähtub käesoleva väärteoasja materjalidest, et menetlusalusele isikule Z.K-le on 20.02.2019 kell 05.54 koostatud Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,39 mg/l. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. Nimetatud asjaolu üle väärteomenetluses vaidlust ei ole ja protokollide tulemustega on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda seletused maakohtu istungil. Samuti ei ole menetlusalune isik protokollide tulemusi vaidlustanud koheselt ja kohapeal. Menetlusalune isik on oma tegu kahetsenud algusest peale. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.2 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Alkoholijoobes sõiduki juhtimist ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse 4 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. edaspidi
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on arvestatud kergendava asjaoluna kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, oli menetlusalusele isikule võimalik põhikaristusena määrata ka aresti või juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga kuni 12 kuud. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas määranud karistuseks kõige leebema karistuse liigi - rahatrahvi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja sellise otsustusega ja leiab samuti, et raskema karistusliigi kohaldamiseks käesoleval ajal alus puudub. Alkoholijoobes sõiduki juhtimine on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Asudes juhtima sõidukit alkoholijoobes, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik asus sõidukit alkoholijoobes juhtima linnas ja ajal, mil inimesed lähevad tööle. Menetlusaluse isiku suhtumist tema poolt toimepandud teosse näitavad ilmekalt tema ütlused maakohtu istungil, mille kohaselt ta leidis, et temal Kohtla-Järve linnas elava isikuna ei olnud võimalik kuidagi teisiti jõuda 3 km kaugusel samas Kohtla-Järve linnas elava poja elukohani. Samuti kinnitas menetlusalune isik maakohtu istungil, et tema arvates ei tohi alkoholi tarvitada vaid konkreetselt sõiduki roolis. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsuses tooduga selles osas, et menetlusalune isik ei ole varasemat karistust hinnates mitte midagi õppinud ega oma käitumist muutnud. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on arvestatud nii menetlusaluse isiku kahetsust kui ka varem toimepandud samalaadset tegu kriminaalkorras. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.2 järgi, leiab maakohus, et kohtuväline menetleja on õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas rikkumise raskusastet, väärteo toimepanemise tehiolusid ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse liigi ja suurusega. Rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas väärteoasjas alust ei ole, seda ei ole oma kaebuses taotlenud ka menetlusalune isik. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.
lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust 5 kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 6 kuud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Karistusregistri väljavõtte ja menetlusaluse isiku seletuse kohaselt maakohtu istungil on teda varasemalt karistatud ka lisakaristusega. Vastuseks kohtu küsimusele kinnitas menetlusalune isik, et varem mõisteti talle lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Kohtuvälise menetleja täpsustava küsimuse peale seletas menetlusalune isik, et tegelikult ta täpselt seda tähtaega ei mäleta. Viru Maakohus tutvus Kohtute infosüsteemi vahendusel sama kohtu 08.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr.1-18-1103 ja tuvastas, et nimetatud kohtuotsusega tunnistati menetlusalune isik süüdi KarS §424 lg.1 järgi ja karistati vangistusega 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 4 kuud koos lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega tähtajaga 5 kuud. Maakohus leiab, et vähendades meelega kohtu küsimusele vastates varasemat lisakaristuse tähtaega ja täpsustamisel seda väidetavalt mitte mäletades, näitas menetlusalune isik selgelt oma ükskõikset suhtumist nii varasemasse põhi- kui lisakaristusse. Juhtimisõiguse äravõtmine kriminaalkorras tähtajaga 5 kuud peab olema selline lisakaristus, millest süüdimõistetu peab aru saama ja peab seda tunnetama. Vastates väärteoasja menetlemisel kohtu küsimusele ja kinnitades, et juhtimisõigus peatati tal varasemalt vaid tähtajaga 3 kuud, soovis menetlusalune isik ilmselgelt oma varasemat kriminaalkuritegu vähendada ja sellest tulenevalt ka käesolevat väärtegu. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsuses tooduga, et menetlusalune isik ei ole varasemalt määratud põhi- ja lisakaristusest mitte midagi õppinud ja järeldusi neist teinud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et vaid põhikaristuse määramine ei ole antud menetlusaluse isiku puhul piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Lisakaristus antud menetlusaluse isiku puhul on vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Maakohus leiab ka, et lisakaristuse tähtaeg on käesolevas väärteoasjas ja antud menetlusaluse isiku osas põhjendatud. Kohtuvälise menetleja otsuses on konkreetselt viidatud varasemale kriminaalkorras karistatusele koos lisakaristusega. Maakohus märgib, et igasugune karistamine, s.h. lisakaristuse kohaldamine karistusena peab lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest ja olema igati põhjendatud. Maakohus nõustub käesolevas väärteoasjas igati kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tähtajaga. Karistuse mõistmine kohtu poolt peab vastama Karistusseadustiku §56 sätestatud eesmärkidele, muuhulgas, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem samalaadse süüteo eest kriminaalkorras karistatud ja samuti, millised on käesolevas väärteoasjas toimepandud teo asjaolud. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime samalaadseid süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale 6 kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Viru Maakohtu 08.02.2018 otsuse kohaselt võeti menetlusaluselt isikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 5 kuud. Kohtuvälise menetleja käesolevas väärteoasjas vaidlustatava otsusega kohaldati lisakaristust tähtajaga 6 kuud. Maakohus leiab, et antud tähtaeg vastab igati karistuse mõistmise põhimõtetele. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise ja selle tähtaja osas jätta muutmata. Vastuseks kaebuse väidetele selles osas, et menetlusalusel isikul on olemas töökoht autojuhina ja seega hea teenimisvõimalus, märgib maakohus, et antud asjaolud ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse kohaldamise osas. Kõik need asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka väärteo toimepanemise ajal ja asudes taaskord sõidukit juhtima alkoholijoobes, asetas menetlusalune isik end ise olukorda, kus tema liikluses osalemine võidakse taaskord tühistada. Juhtimisõiguse olemasolu kohta langetab juht liikluses osalema asudes iga kord ise otsuse, täites eeskirju ja olles hoolas või mitte. Rikkudes eeskirju peab juht olema valmis selleks, et toimepandud süüteole järgneb karistus, mis võib vähemal või rohkemal määral piirata tema igapäevast elu. Teades, et tema töö ja sellest tulenev igapäevane heaolu on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, tuli menetlusalusel isikul olla eriti hoolikas. Juhtimisõiguse omamine ei ole Eesti Vabariigis kohustuslik, mistõttu juhtimisõiguse omamise korral langetab juht iga kord enne liiklusesse asumist otsuse selle õiguse vajalikkuse kohta enda jaoks. Antud väärteo toimepanemine näitab ilmekalt, et menetlusalune isik suhtub ükskõikselt ka põhikaristusena mõistetud tingimisi vangistusse, kuna pani väärteo toime kehtival katseajal. Menetlusaluse isiku poolt kaebusele lisatud töökoha tõendist nähtub, et menetlusalune isik ei ole oma varasematest põhi- ja lisakaristusest alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest tööandjale teatanud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.