lg 2 p 7,8,9 järgi,
lg 1 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 18 kuud; - 26.09.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 200 lg 2 p 7,8 - § 25 lg 1,4 järgi,
lg 1, § 73 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva katseajaga 2 aastat. Taotlus Mitme kohtuotsuse täitmisele pööramine Istungil osalenud isikud Ringkonnaprokurör Istungi toimumise aeg 04.07.2019 Jürgen Hüva RESOLUTSIOON KrMS § 413 ja
lg 1, § 64 lg 1 alusel liita M.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 kohtuotsusega nr 1-16-7245 mõistetud karistus – 4 (neli ) kuud vangistust ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.09.2016 kohtuotsusega nr 1-15-9527 mõistetud karistus – 1 (ü ks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega mõista M.S-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada
ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui M.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.
Käesolevaks ajaks l ugeda liitkaristus täielikult ära kantuks. Määrus edastada M.S-ile ning Viru Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Asjaolud 17.06.2019 esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jürgen Hüva taotluse, kus palub KrMS § 431 lg 1 alusel lahendada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 ja 26.09.2016 kohtuotsustega tekkinud ebaselgus M.S karistatuses. Taotluse kohaselt tegi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 otsuse kriminaalasjas nr 1-16-7245, kus muuhulgas mõisteti süüdi M.S (ik XXX)
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning M.S karistati vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. M.S oli katseaeg 16.09.2016 kuni 16.03.
lg 2 p 1 ja 2 järgi vangistusega 1 aasta,
lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi vangistusega 9 kuud ning
lg 2 p 7 ja 8 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning M.S karistati vangistusega 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati maha 2 päeva, mis isik viibis eelvangistuses ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
M.S oli katseaeg ajavahemikul 26.09.2016 kuni 26.09.2018. 2 Prokuratuuris on käesoleval ajal kriminaalasi nr 18233000637, kus M.S kahtlustatakse
Kahtlustuse kohaselt pani M.S teo toime 28.05.2018, s.o. ajal, kui viimase kohtuotsuse järgi oli isikul katseaeg. Viimati nimetatud kriminaalasjas on osapooled jõudnud kokkuleppele lahendada asi kokkuleppemenetluses. Kuna eelpool kirjeldatust nähtub, et 26.09.2016 tehtud otsusest on jäetud välja 16.09.2016 otsusega mõistetud karistus, siis praegusel hetkel ei ole prokuratuuril võimalik kokkulepet sõlmida, kuna karistuste liitmisel tekiks automaatselt viga. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 04.07.2019 kohtuistungil prokurör leidis , et M.S karistuste liitmisel tuleb lugeda Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 otsus kaetuks 26.09.2016 otsusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 2 8 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat
Maakohtu seisukoht Tutvunud Viru Maakohtu kohtuotsustega nr 1-16-7245 ja 1-15-9527 ning kuulanud ära prokuröri arvamuse, leiab kohus järgnevat. KrMS § 413 sätestab, et juhul kui kohtuotsust tehes jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukoha järgse kohtu täitmiskohtunik määruse, juhindudes
§-st 65. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-7245 tunnistati M.S süüdi
Otsustati kohaldada
lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M.S ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg -s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Katseaja algus – 16.09.
lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 200 lg 2 p 7,8 - § 25 lg 1,4 järgi ja karistati vangistusega 2 (kaks) aastat. Arvati
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 23.04.2015 kuni 24.04.2015, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ja mõisteti M.S-ile lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Otsustati 3 kohaldada
ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui M.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 3 alusel määrati katseajaks 2 (kaks) aastat.
Kohtuotsus jõustus 20.12.2016. Kuivõrd Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1 -16-7245 ei olnud jõustunud (märge puudus) ajaks, mil kohus tegi otsuse kriminaalasjas nr 1-15-9527, ei saanud kohus viimase otsuse tegemisel arvestada kohtuotsusega nr 1-16-7245 mõistetud karistust ning mõistetud karistusi liita. Arvestades siinkohal KrMS § -s 413 sätestatut tuleb täitmiskohtunikul tekkinud olukord lahendada juhindudes
§-st 65.
lg 1 näeb ette, et juhul kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
§ -s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvestatakse liitkaristusest maha. Vastavalt
lg -le 1 mõisteta kse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. M.S on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta pani toime nii teise kui ka esimese raskusastme kuriteod, mis on suunatud erinevate õigushüvede vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita M.S-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.09.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus – 4 kuud vangistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.09.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega - 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning arvestades M.S süü ningsuurust toimepandud kuritegude raskust, tuleb mõista talle liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldada
ning mitte pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui M.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.
Käesolevaks ajaks lugeda liitkaristus täielikult ära kantuks. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 432 lg-st 3. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.