Obsah (5)

§ 56§ 60§ 57§ 2§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2220 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi D.L kaebus Politsei-

§ 56lõikest 1, millega määras karistuseks: Liiklusseaduse § 227 lg.

4 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 10 kuuks. 6. Liiklusseadus § 227 lg. 4 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis -karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 7.

§ 60lg.

1 ei ole kohaldatav, sest kaasuses ei esine vastavaid kergendavaid asjaolusid, mille alusel saaks karistust kergendada tuues sanktsiooni ülempiiri allapoole kui koosseisu sanktsioonis sätestatud. Mõistetav karistus peaks jääma seega sanktsiooni keskmise piiresse või sellest ülespoole, ülempiiri lähedale. Praeguses asjas pigem ülempiiri lähedale sest isik on varasemalt korduvalt toime pannud süütegusid. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtub, et rahalise karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni ülemmäärast. Praeguses asjas ületas menetlusalune isik lubatud (90 km/h) suurimat sõidukiirust 71 km/h, sõites 161 km/h. Karistusregistri (seisuga 10.05.2017) andmetel, on menetlusalust isikut kokku karistatud 7 korral, mille hulgas on ka mitu kiiruseületamist. Isikut karistati enne selle teo toime panemist viimati umbes kuu aega tagasi, kui ta ületas kiirust 29 km/h võrra. Sellise käitumisega näitab D.L oma hoolimatut ja kaasliiklejatest mittehoolivat suhtumist liikluskultuuri. Lähtudes karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tuleb ühiskonnale anda signaal, et selline käitumine on õiguskorra poolt taunitav. Kui isikut on eelnevalt mitmel korral karistatud kiiruse ületamise eest ja talle määratakse edasi ainult rahatrahve, annaks see ühiskonnale vale signaali. Karmid karistused on kiiruse ületamise eest pandud teadlikult hoidmaks ära võimalike liiklusõnnetuste tekkimise, mille suurimaks põhjuseks ongi lubatud sõidukiiruse ületamine. Karistuse mõistmisel tuleb samuti arvestada eripreventiivseid eesmärke. Isik on varasemalt korduvalt karistatud. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis või takistada või kahjustada inimesi ja nende vara. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Kui D.L-ile mõista karistuseks järjekordne rahatrahv ei avaldaks karistus eeldatavalt seaduskuulekale käitumisele suunavat mõju. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Asjaolul, et uus töökoht asub kodukohast kaugel, ei ole piisav põhjus karistuse muutmiseks. Ei ole alust arvata, et jättes isikule juhtimisõiguse alles ja muutes see rahatrahviks, avaldaks talle sellist mõju, et ta ei pane jätkuvalt toime uusi õigusrikkumisi.

§ 57lg.

1 p. 3 sätestab, et isiku süü suurust mõjutab puhtsüdamlik kahetsus. Seda asjaolu arvestades saab isikule karistuse mõistmisel määrata väiksema karistuse. Sellise kiiruseületuse puhul ei saa, aga muuta juhtimisõiguse äravõtmist rahatrahviks. Kahetsusest võib eeldada, juhul kui see on siiras, et isik on oma teost aru saanud ning sellest tulenevalt on juhtimisõigus ära võetud 10 kuuks, mis on keskmisest määrast väiksem. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistusvõiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist ) arvestama ka süüdase isikut. Kohtu väline menetleja palub jätta otsus muutmata ja D.L-i kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et D.L-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.04.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 001192 muutmata.
3. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumises. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
4. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.
5. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.
6. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.L-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti 09.03.2017 kell 05:01 D.L-i poolt juhitud sõiduauto xxxx kiiruseks 166 km/h. Kiir use mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 5 km/h. Kiirust mõõdetud sõidukist seistes paremalt poolt. Protokoll on isikule tutvustatud. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X nr. DP019599, taatlustunnistuse nr. TTRSS-13/00182, esimene antenn nr. KC
7. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik.
8. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.L-i süü tõendatuks veel tunnistaja A T ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta koos xxxx T L liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva mnt 103l kilomeetril. 09.03.2017 kell 05:01 peeti kinni sõiduauto xxxx, mille kiiruseks mõõtis T. L 166 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Sõidukit juhtis D.L-i. 4
9. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.L-i süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnista b süüte o toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta Tallinn-Narva maanteel sõidukit xxxx ja ületas sõidukiirust ebavajalikel põhjustel. Kahetseb tehtut. 16.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 227 lg 4 alusel määrati D.L-ile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks. 17. Kohus leiab, et D.L-i p ani väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. D.L-i juhtides mootorsõidukit asul avälisel teel kiirusega 166 km/h, kus oli piiratud kiiruseks 90 km/tunnis , teadis või vähemalt möönis, et ta ületas sõidukiirust. Sellise hoolimatu käitumisega näitas menetlusalu ne isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

1. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
2. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg 4 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 20.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 4 alusel määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust alla sanktsiooni keskmist määra. 21. D.L-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.04.2017 otsusega väärteoasjas nr 2590, 1 7, 001192, määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, sh mitu analoogse väärteo eest, 5 viimane karistus on määratud 29.04.2017, so kuu aeg pärast antud väärteo toimepanemist. Rahatrahvid on tasutud. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada D.L-i hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. 22 . Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku D.L-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.04.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 001192 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 6