Obsah (9)

§ 76§ 121§ 65§ 263§ 199§ 424§ 329§ 69§ 266

Kriminaalasi nr 1-10-8046 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mail 2012.a Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-10-8046 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 Jätta vabastamata T.B temale Tartu Maakohtu 08.08.2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvate 19.05.2012. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht T.B on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.08.2011.a otsusega

§ 121

järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

lg.1 alusel loeti mõistetava karistusega kaetuks 03.06.2010.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistus 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust, mõistes T. B-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 3 kuud 12 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 18 päeva vangistust. Karistusaeg algas 08.08.2011a ja lõppeb 26.04.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 26.04.2012.a. T.B on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral: 1) 02.05.2000 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel rahatrahv 6900 EEK ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; 2) 31.01.2001 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel tingimisi vabadusekaotus 10 kuud katseajaga 2 aastat; 3) 02.09.2003 Jõgeva Maakohtu poolt

§ 263

p 1, 4,

§ 199

lg 2 p 4, 5 alusel lõplik karistus § 65 lg 2 järgi 1 aasta 5 kuud ja 17 päeva vangistust; 4) 14.10.2003 Jõgeva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 alusel lõplik karistus § 65 lg 1 järgi 2 aastat vangistust; 5) 13.06.2006 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 424

alusel lõplik karistus § 65 lg 2 järgi 10 kuud 17 päeva vangistust koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks; 6) 13.10.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 424

,

§ 329

alusel 10 kuud vangistust,

§ 69

alusel mõisteti üldkasulik töö 600 tundi tähtajaga 2 aastat koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; 7) 08.12.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

209 lg 2 p 1, 3 alusel § 65 lg 1, 2 alusel lõplik karistus

§ 69alusel üldkasulik töö 1436 tundi tähtajaga 2 aastat; 8) 03.06.2010.a.

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 3 järgi 3 kuud vangistust, § 65 lg 1 alusel liitkaristus kahe kohtuotsuse järgi 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust, mida kannab Tartu Vanglas alates 28.04.

1. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.B vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral 20.09.2011.a noomitusega. Vabanedes asub elama X juurde X Alates 2011.a novembrist õpib
2. klassis. Vabaduses võimalus tööle asuda tööle X. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 2600 euro. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, korduvalt karistatud joobes sõiduki juhtimise eest. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on X, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab T. B ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on T.B vabanemise korral olemas elukoht X juures, korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Võimalik tööle asuda X. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on korduv karistatus, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega ning rakendada elektroonilist valvet tähtajaga 3 kuud. T.B seletas kohtuistungil, et ta on karistusaja jooksul teinud järeldusi oma seniste eluviiside suhtes ja tahab neid muuta. Ta ei ole toime pannud raskeid esimese astme kuritegusid. Alkohol ei olnud tema elus igapäevane. Vanglas ei ole läbinud sotsiaalprogramme, sest ei ole neid pakutud. Ta on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokurör esitas kirjaliku seiskoha ning leiab, et T.B vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76alusel esinevad kõik formaalsed alused.

Analüüsides T. B sisulisi aluseid asus prokurör seisukohale, et ei saa toetada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema varasema kriminaalse elukäiguga seotud põhjustel. T.B on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 9-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega kui tema suhtes on kohaldatud ka katseaega, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemist on ta ka jätkanud katseajal. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et ta ei ole võimeline tegema oma tegudest piisavaid järeldusi ning enda käitumist ja hoiakuid muutma. Ka käesoleval juhul ei nähtu tema kohta koostatud materjalidest, et midagi oleks võrreldes varasema ajaga muutunud. Ta ei tunnista endal alkoholitarvitamise probleemi olemasolu, kuigi ta on enamus kuritegusid sooritanud alkoholijoobe seisundis. See asjaolu võib kindlasti mõjutada tema edaspidist käitumist negatiivses suunas. Sellise isiku vabastamine ca 2 aastat enne vangistuse lõppaega ei ole kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt põhjendatud.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et T.B tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud 1/3 karistusajast.

§ 76

lg 1 p 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. T. B on nõus elektroonilise järelevalvega ja tingimused selleks on tema elukohas olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu, töökoht ja elatusallikas. Eelnimetatud materiaalsetest alustest ei ole küllaldaselt alust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. T.B on korduvalt karistatud isik. Kuigi ta ei ole toime pannud esimese astme kuritegusid, on tema kuritegudega kahjustatud õigushüvede ring lai. Ta kannab karistust isikuvastase kuriteo eest. Karistuse kandmise ajal on tal distsiplinaarkaristus. Ka karistuse kandmise ajal ei ole ta käitunud seaduskuulekalt. T.B ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, mis on paremaks resotsialiseerumiseks vajalikud ja aitavad muuta käitumist ning vabaneda endistest eluviisidest. Eeltoodud põhjustel ei ole esimesel tähtajal vabastamine võimalik. Teise astme kuriteo eest mõistetud karistuse osa esimese vabastamise küsimuse tähtajani on lühike ega võimalda vajalikku sotsiaaltööd. Karistuse kandmise ajal on võimalik sotsiaalprogrammides omandada oskusi paremaks resotsialiseerumiseks. Ene Muts täitmiskohtunik