KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.04.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-15-8166 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks D.B sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsusetaxxx Karistuse kandmise algus 26.11.2015 ja lõpp 23.05.2016 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Jätta D.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav D.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.11.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.8, 9 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 kuud 27 päeva alates Viru Maakohtu 16.11.2015 otsusega väärteoasjas nr.4-15-9714 mõistetud aresti ärakandmisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaksteist korda, vanglas viibib kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on stabiilne, tegemist on ainult varavastaste kuritegudega. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks sõltuvus mõnuainetest. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav ei ole vangistuses töötanud ega 1 sotsiaalprogrammides osalenud. Enne vangistust elas kinnipeetav sotsiaalmajas, kuid viimane keeldub kinnipeetavat peale vabanemist sinna vastu võtmast, sest kinnipeetav ei allunud sisekorra eeskirjadele ega tasunud eluaseme teenuste eest. Kinnipeetava isikut tõendavad dokumendid on aegunud. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub, riigikeelt ei oska. Kinnipeetaval on kõnedefekt ja ta ei oska kirjutada. Vabaduses oli enamus ajast arvel Töötukassas, sissetulekuteks olid sotsiaaltoetus ja vargustest saadav tulu. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut mõjutasid võlad ja narkootikumide tarvitamine. Vabanemise korral garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi umbes 13 000 € ulatuses. Lähedasi kinnipeetaval ei ole, vabaduses suhtles kinnipeetav enamasti kriminaalkorras karistatud isikutega ja sõltlastega. Kinnipeetav on mõjutatav. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav sõltlane, tema kõnedefekt on seotud sudafedi süstimisega. Kinnipeetav on viibinud metadooni asendusravil, kuid psühhiaatri hinnangul on kognitiivse võimekuse languse tõttu narkorehabilitatsioon vastunäidustatud. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval intellektipuue ja ta vajab keerulisemates olukordades juhendamist. Kõnedefekti tõttu on kinnipeetava kõnest raske aru saada, ta ei suuda ka kirjutada. Kinnipeetava kognitiivne võimekus on madal, analüüsioskus kasin, ta ei oska luua seoseid. Kuritegusid toime pannes käitus kinnipeetav impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud korduvalt. Probleemide lahendamiseks kasutab kinnipeetav valesid meetodeid. Kinnipeetava kuritegelikku käitumist on tugevalt mõjutanud tema uimastisõltuvus, mis omakorda on kujundanud kinnipeetava väärtushinnanguid ja arusaamu. Toimepandud kriminaal- ja väärteod iseloomustavad kinnipeetava ükskõikset suhtumist ühiskonda. Kinnipeetava puhul on olemas oht omaniku varale. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetaval puudub kindel elu- ja töökoht ning kui ta suhtleb jätkuvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja tarvitab narkootikume. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 83%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 0%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on kodakondsuseta, kelle elamisloakaart on kehtetu. Kinnipeetaval puuduvad lähedased, samuti ei ole tal ühtegi toetavat tuttavat. Viru Vangla on kinnipeetavale tellinud tugiisiku, kuid kohtumist ei ole veel toimunud. Kinnipeetaval puudub kindel elukoht. Eelmise elukoha sotsiaalmaja majandusala juhataja seletas, et kinnipeetava eluviisid ei sobinud kokku kehtestatud korraga. Jõhvi valla sotsiaalteenistuse juht kinnitas, et kui kinnipeetav taotleb elukohta, tagatakse talle see vabanemisel sotsiaalmajas. Kinnipeetaval on põhiharidus, vabanemisel kindel töökoht ja eriala puuduvad, töökogemused on vähesed. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üle kümne korra, väärteokorras 43 korda. Kinnipeetav ise ennetähtaegselt vabaneda ei soovi, kuna tal puudub elukoht. Maakohtu istung Kinnipeetav D.B ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel alaline elukoht. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.