Obsah (7)

§ 199§ 121§ 120§ 64§ 74§ 75§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Riikliku süüdistuse esindaja Süüdistat

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9; § 120 ning § 121 järgi advokaat Raul Tosmann kuriteoga tekitatud kahju nõue summas 316 € L.S. RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada V.J süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ja 6 kuud; tunnistada V.J süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; tunnistada V.J süüdi

§ 120

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista V.J-ile liitkaristusena vangistus 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 1 (ühe) aasta kannab V.J koheselt ja mõistetud vangistus 1 (üks) aasta ning 7 (seitse) kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata V.J-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud kandmata vangistust 1 aasta ja 7 kuud ei pöörata täitmisele, kui V.J ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded alalises elukohaks xxxxx xxxxxxx xxx xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx x-x;

§ 68

alusel arvata V.J-i 1 kahtlustavana kinnipidamise aeg 3 (kolm) päeva koheselt mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda karistusena kantuks; arvestada V.J-ile koheselt karistusena mõistetud kandmata vangistuse kandmise alguseks V.J-i vahistamise kuupäev

1. oktoober 2011 ja alates vahistamisest kandmisele kuuluvaks vangistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva; tõkend vahistamine jätta V.J-ile kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused
2. Tsiviilhagi ja kriminaalmenetluse kulude ja kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult L.S. tsiviilhagi ning välja mõista V.J-ilt 316 (kolmsada kuusteist) € L.S. kasuks; 2.2 välja mõista riigi kasuks V.J-ilt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) €, riigi õigusabi tasu 509 (viissada üheksa) € ja 14 senti ning muu kriminaalmenetluse kulu 105 (ükssada viis) € ja 89 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 61 €, koopiate tasu 18,89 € ning kannatanu kulud 26 €) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1 050 (üks tuhat viiskümmend) € ja 03 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a septembrikuust igakuise menetluskulu osa 87 (kaheksakümmend seitse) € ja 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 hävitada kohtuotsuse jõustumisel asitõendid – DNA-proovid, ehituskivi ja kombinesoon; 2.3 arvestada kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 374 (kolmsada seitsekümmend neli) € ja 74 senti. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-3064“); 2
4. Süüdistused 1.
5. V.J-ile esitatud süüdistus ähvardamises V.J süüdistatakse selles, et tema ähvardas ja terroriseeris alates
6. a novembrist telefoni teel E.M., et kui viimane ei täida tema nõudmisi, siis ta tapab tema elukaaslase R.A., hävitab kannatanu maja ja auto. 04.03.2011 helistas V.J Viljandi maakonnast P vallast L külast P talust I.S. elukohast E.M.le ning ähvardas viimast telefoni teel, et kui viimane koheselt sinna ei tule, siis hävitab tema auto ja maja. Kui E.M. koos oma poja, tütre ja elukaaslase R.A.ga Peedi tallu läksid, siis V.J istus köögis laua taga ning hoidis demonstratiivselt käes nuga. Erkko Malmre korralduse peale majast lahkuda, surus V.J noa kindlamalt pihku ning tõusis laua tagant, mida E.M. tõlgendas kui ähvardust enda tervise ja julgeoleku suhtes. Arvestades V.J-i eelneva tegevusega, et ta on kasutanud E.M. suhtes vägivalda, on kannatanutel reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. See tegevus on kvalifitseeritud

§ 120

järgi ähvardamisena tapmise, tervisekahjustuse tekitamisega ning olulises ulatuses vara hävitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 1.

1. V.J-ile esitatud süüdistus vargustes 1.
3. V.J-ile esitatud süüdistus varguse toimepanemises
4. aprillil 2010 V.J süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, tungis ajavahemikul
5. aasta septembrist kuni 25.04.2011 isikute grupis koos Andrias Semjonoviga ukse lõhkumise teel sisse Viljandimaal P vallas L keskuses asuvasse korterisse nr x, kus lõhkus ukse, mille taastamise maksumus 100 eurot ning varastas 25-liitrit koduveini väärtusega 150 eurot, 2 pudelit valget viina koguväärtusega 14 eurot, 1 Armeenia brändi väärtusega 12 eurot, 4 pudelit Hispaania veini koguväärtusega 20 eurot, kuivaineid koguväärtusega 10 eurot ning lõhkus presskannu väärtusega 10 eurot. Varguse ja sissetungimisega põhjustati L.S.le varalist kahju kokku 316 euro väärtuses. 1.2.
6. V.J-ile esitatud süüdistus varguse toimepanemises
7. veebruaril 2011 V.J süüdistatakse selles, et tema Ööl vastu 16.02.2011 tungis isikute grupis koos Andrias Semjonoviga uksehaagi lahtitõmbamise teel Viljandimaal P vallas L külas asuvasse xxxx-xxxxx tallu, kust varastas T.K.le kuulunud televiisori Provision, digiboksi DVB-T, sülearvuti Ordi, sülearvuti koti, SEB ID-kaardi lugeja, arvutihiire, halli värvi basskõlari, 3 arvutikõlarit Logitech, musta värvi universaalse puldi, kodukino Sharp puldi, Thomson SAT-TV puldi, mobiiltelefoni Nokia, muusikakeskuse LG X-Bass ja lõhkus DVDmängija Sharp. Varguse ja lõhkumisega põhjustati T.K.le varalist kahju kokku 1092,70 euro väärtuses 1.2.
8. V.J-ile esitatud süüdistus varguse toimepanemises
9. juunil 2011 V.J süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 04.06.2011 varastas Viljandimaal P vallas L külas xxxx-xxxxa talu elumaja toas olnud rahakotist T.K.le kuuluva sularaha 140 €. 1.2.
10. V.J-ile esitatud süüdistus varguse toimepanemises
11. augustil 2011 V.J süüdistatakse selles, et tema 20.08.2011 kella 20.50 paiku püüdis Viljandi linnas Vaksali tn 11 asuvast kauplusest Maxima varastada ühe pudeli 1-liitrist viina „Laua Viin“ väärtusega 10,71 eurot, kuid vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu 1.2.
12. V.J-ile esitatud süüdistus varguse toimepanemises
13. septembril 2011 V.J süüdistatakse selles, et tema 11.09.2011 kella 15.00 paiku tungis isikute grupis koos Marek Raudsepaga piirdeaia alt sisse Viljandi linnas Piiri tn 2A asuva AS Aken ja Uks territooriumile ning varastas värvipihustuskambri küljest 12 kg vaskkaablit väärtusega 75 eurot. 3 1.2.
14. Punktides 1.2.1 kuni 1.2.
15. nimetatud teod on V.J-ile kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi vargusena.

1.3. V.J-ile esitatud süüdistus kehalises väärkohtlemises 15.oktoobril 2011 V.J süüdistatakse selles, et tema lõi 15.10.2011 Viljandi linnas Leola tn 65 asuvas majas olmetüli käigus Marek Raudseppa kiviga vastu pead, millega põhjustas Marek Raudsepale näo- ja koljuluude vigastuse. See tegevus on kvalifitseeritud

§ 121

järgi teise inimese kehalise väärkohtlemisena, millega tekitati kannatanule valu ja kahjustati tervist. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 6 kuud;

§ 120

järgi ja karistamises vangistusega 6 kuud ning

§ 121

järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 7 kuud.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 1 aasta ning ülejäänud vangistus 1 aasta 7 kuud jääb tingimisi täitmisele pööramata.

§ 74

lg 3 alusel määrata V.J-ile katseaeg 2 aastat ning allutada V.J

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega,

§ 120

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning

§ 121rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks 4 KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse rikkumisega. L.S. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 316 €. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 ( ) lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatava on kokkuleppemenetluses hagi õigeks võtnud. Tsiviilhagi seoses hagi õigeksvõtuga rahuldada ning välja mõista V.J-ilt 316 (kolmsada kuusteist) € L.S. kasuks. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p
3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
4. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
5. detsembri 2011 määrusest nr 169 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
6. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud asu arvestamise alused, maksmise kord ja (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 134,40 €. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 374,74 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu on 61 (kuuskümmend üks) €. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 18,89 €. 5 KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja spetsialistile KrMS § 178 kohaselt makstavad summad. Kriminaalasjas on KrMS §-s 178 sätestatud kulud (kannatanu transpordikulud) kokku – 26 (kakskümmend kuus) €. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb V.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 €, riigi õigusabi tasu 509,14 (134,40 + 374,74) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 105,89 (61 + 26 + 18,89) € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
7. Kohtu muud põhjendused V.J on kahtlustatavana kinni peetud
8. -
9. september 2011 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud
10. oktoober 2011.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

§ 68

alusel tuleb lugeda V.J-i kahtlustavana kinnipidamise aeg 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja karistusena kantuks. Arvestades asja lahendamist kokkuleppemenetluses on asjakohane lugeda V.J-ile koheselt karistusena mõistetud kandmata vangistuse kandmise alguseks tema vahistamise kuupäev 15. oktoober 2011 ja alates vahistamisest koheselt mõistetud kandmisele kuuluvaks vangistuseks 11 üksteist kuud ja 27 päeva. Tõkend vahistamine tuleb jätta V.J-ile kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Kriminaalasja juures olevad asitõendid DNA-proovid, ehituskivi, kombinesoon tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kohtunik 6