Obsah (18)
§ 424§ 199§ 422§ 79§ 275§ 274§ 63§ 65§ 50§ 74§ 75§ 64§ 263§ 68§ 69§ 346§ 39§ 561-07-69 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2007.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-07-69 (06267000492) Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Evel
§ 424
; § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; Egert Mets süüdistuses
§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja K.
L. (U.) süüdistuses
§ 424; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 346; § 263 p 1, 2 järgi.
Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav Andrus K.A elukoht: XXX alevik XXX, XXX vald, XXX maakond kodakondsus: EV isikukood: XXX töökoht: puudub haridus: põhi Varem kohtulikult karistatud 2-l korral.
- 21.03.2002 Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 4 kuulise vangistusega 1 aastase katseajaga.
- 25.05.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega
§ 422
lg 1 järgi 2 aastat vangistust 2 aastase katseajaga Tõkend- elukohast lahkumise keeld kohaldatud 22.02.2006.a. Kaitsja Rünno Roosmaa Süüdistatav Egert Mets elukoht: Eametsa 2-4, Sauga vald, Pärnu maakond kodakondsus: EV 1
(22)1-07-69 isikukood: 38410104214 töökoht: puudub haridus: kesk Varem kohtulikult karistatud 2-l korral. 1. 29.03.2004 a Pärnu Maakohtu otsusega
§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta ja 9 kuud vangistust 2 aastase katseajaga.
2. 25.02.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega
§ 424järgi 2 aastat 2 kuud ja 18 päeva vangistust.
Vabanes 10.04.2007 a ennetähtaegselt 4 kuud ja 28 päeva. Tõkend- ei ole kohaldatud Kaitsja Viktor Kozlov Süüdistatav K. L. (U.) elukoht: XXX, XXX alev, XXX vald, XXX maakond kodakondsus: EV isikukood: XXX töökoht: YYY haridus: põhi Varem kohtulikult karistatud 6-l korral. 1. 22.01.2001 a Pärnu Maakohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust 18 kuulise katseajaga. 2. 29.03.2004 a Pärnu Maakohtu otsusega
§ 199
lg 2 p 4,7,8 järgi 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, vabastatud
§ 79lg 1 alusel karistuse kandmisest.
3. 19.01.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega
§ 424
järgi rahalise karistusega 300 päevamäära summas 15 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. 4. 16.06.2005 a Tallinna Linnakohtu otsusega
§ 275järgi rahalise karistusega 1500 krooni.
5. 12.10.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega
§ 274lg 1 järgi 4 kuud vangistust tingimisi 18 kuulise katsejaga.
6. 20.032006 Pärnu Maakohtu otsusega
§ 424
järgi 8 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks Tõkend- elukohast lahkumise keeld kohaldatud 30.10.2006.a. Kaitsja Raul Oberg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3 ja lg 2, § 315 järgi Tunnistada Andrus K.A süüdi
§ 424järgi ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust. Tunnistada Andrus Busch süüdi
§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks kaks
(2)2
(22)1-07-69 kuud vangistust.
§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Andrus K.A’ile liitkaristuseks kolm
(3)kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista K.A h’ile kaks
(2)kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 25.05.2005.a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse kahe
(2)aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista Andrus K.A’ile kaks
(2)aastat ja kaks
(2)kuud vangistust.
§ 50lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks
(2)aastaks. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse täitmisele pööramisest. Välja mõista Andrus K.A´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400) viis tuhat nelisada krooni ja menetluskulu riigiõigusabi osutamise eest ( kolm tuhat viissada kuuskümmend kuus) 3566 krooni ja 55 senti ning tasuda see 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „Andrus K.A, 1-07-69, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada Egert Mets süüdi
§ 199lg 2 p 4 järgi 13.07.2004.a toime pandud kuriteos ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista Egert Metsa’le kaks
(2)kuud vangistust.
§ 65lg 1 alusel lugeda kergem karistus s.o käesolevas asjas mõistetud karistus kaetuks raskema s.o 25.02 2005.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja 18 päeva vangistust liitkaristuseks mõista Egert Mets’ale kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja 18 päeva vangistust, Tunnistada Egert Mets süüdi
§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi 02.06.2005 a toimepandud kuriteos ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista Egert Mets’ale kaks
(2)kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 25.02.2005.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa nelja
(4)kuu ja 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista kuus
(6)kuud 27 päeva vangistust.
§ 74
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata kui Egert Mets ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale pandud
§ 75lg 1 ja lg 2,4 nõudeid 3
(22)1-07-69 Karistuse kandmise aja algust arvata alates 19.04.2007.a. Välja mõista Egert Metsa´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400) viis tuhat nelisada krooni menetluskulu riigiõigusabi osutamise eest ( kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm) 2823 krooni ja 15 senti ning tasuda see 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „Egert Mets, 1-07-69, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada K. L. süüdi
§ 424järgi 16.02.2006.a ja 18.03.2006.a toimepandud kuritegudes ja karistusesks mõista kuus
(6)kuud vangistust. Tunnistada K. L. süüdi
§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel raskeimat karistust suurendades mõista liitkaristuseks K . L.’ile üheksa
(9)kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista K. L.’ile kuus
(6)kuud vangistust.
§ 65lg 1 alusel suurendades 20.03.2006.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistust kaheksa
(8)kuud vangistust, liitkaristuseks mõista üks
(1)aasta vangistust. Tunnistada K. L. süüdi
§ 424järgi 28.06.2006.a toime pandud kuriteos ja karistuseks mõista kolm
(3)kuud vangistust Tunnistada K. L. süüdi
§ 263p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks kuus
(6)kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks mõista raskeima karistuse suurendamise teel üheksa
(9)kuud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista K . L.’le kuus
(6)kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2006.a kuni 30.10.2006.a s.o 3 kuud ja 9 päeva lugeda karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud ja 21 päeva vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust 20.03.2006 .a mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o ühe
(1)aasta võrra, liitkaristuseks mõista üks
(1)aasta kaks
(2)kuud ja 21 päeva vangistust.
§ 69
järgi nimetatud karistus asendada üldkasuliku tööga 1 a 2 k 21 päeva = 441 päeva ehk 882 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud. Jätta K. L. üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. 4
(22)1-07-69 Tunnistada K. L. süüdi
§ 346järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ( päevamäär a’50 krooni) s.o 7500 krooni. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks K . L.’ile rahaline karistus 100 päevamäära s.o 5000 krooni.
§ 50lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks
(3)aastaks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 19.04.2007 a Välja mõista K. L.´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400) viis tuhat nelisada krooni, menetluskulu õigusabi osutamise eest (üks tuhat üheksasada üksteist) 1911 krooni ja 60 senti ja tasuda see 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „K. L., 1-07-69, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Andrus K.A’ilt 9381 krooni YYY kasuks. Jätta P. T.’e tsiviilhagi 5000 krooni nõudes lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras vajadusega täpsustada hagi hinda. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Egert Mets’alt 100 krooni K. V. kasuks. Asitõendid – CD plaat jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Faktilised asjaolud Andrus Busch’ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles 25.11.2004.a Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 15180 krooni, milline on tasumata, omades kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, 26.08.2005.a kella 17.00 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas XXX vallas YYY taga oleval kõnniteel mootorsõidukit XXX reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid ning sõites otsa kõnnitee ääres paiknenud ja YYY kuulunud tänavavalgustuse postile, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse, samuti tema, 12.02.2006.a. kella 01.45 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, liikudes XXX mnt suunas, mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Samuti tema 23.02.2006.a kella 09.47 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas XXX vallas XXX mnt ja XXX tn ristis liikudes suunaga Salu tänava suunas mootorsõidukit XXX reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. 5
(22)1-07-69 Sellega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, olles seega
§ 199
lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul 02.06.2005.a kella 21.30 kuni 04.06.2005.a kella 19.00-ni võttis koos Egert Metsa, K. U. (L.) ja alaealise K. R.’iga XXX maakonnas XXX vallas XXX asulas XXX aiaga piiratud kinnistult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P . T.'ele kuuluva 100 l sõjaväekatla väärtusega 5000 krooni, tekitades vargusega P. T. 5000 krooni suuruse varalise kahju. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime
§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Egert Mets’ale on süüdistus esitatud selles, et tema olles varem toime pannud varguse, olles seega
§ 199
lg 2 p 4 tähendatud isik, võttis 13.07.2004.a õhtupoolikul XXX maakonnas XXX alevikus püstitatud telgis ebaseadusliku omastamise eesmärgil vaba juurdepääsu omades K. V. kuuluvast käekotist viimase rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli õpilaspilet ja pangakaart ning sularaha 100 krooni ja A. K.'ile kuuluva rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli õpilaspilet, linnaliini bussisõidukaart õpilasele ja sularaha sentides ning A. K.'ile kuuluva mobiiltelefoni Siemens A60 väärtusega 1500 krooni, tekitades vargusega K. V. 200 krooni, A. K. 100 krooni ja U. K.’ile 1500 krooni suuruse varalise kahju, samuti tema, ajavahemikul 02.06.2005.a kella 21.30 kuni 04.06.2005.a kella 19.00-ni võttis koos Andrus Buschi, K. U. (L.) ja alaealise K. R.’iga XXX maakonnas XXX vallas XXX asulas XXX aiaga piiratud kinnistult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P. T.'ele kuuluva 100 l sõjaväekatla väärtusega 5000 krooni, tekitades vargusega P . T. 5000 krooni suuruse varalise kahju. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime
§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
K. U. (L.’ile) on esitatud süüdistus selles, et tema olles 19.01.2005.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud
§ 424
alusel rahalise karistusega 15000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis, juhtis 16.02.2006.a kella 01.52 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, XXX maakonnas XXX alevikus majade nr 9 ja 10 juures, mootorsõidukit XXX reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Samuti tema, 18.03.2006.a kella 01.14 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas XXX alevikus liikudes YYY tankla suunas mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Samuti tema, 28.04.2006.a kella 01.16 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas XXX vallas liikudes XXX küla suunas mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Sellega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. 6
(22)1-07-69 Samuti tema, 16.02.2006.a hommikupoolikul, enne kella 09.00 XXX linnas XXX YYY kortsutas ära konstaabel J. P.'i poolt koostatud ja K. U. (L.) tutvumiseks esitatud väärteoprotokolli nr XXX 16.veebruarist 2006.a, kägardades dokumendi kokku. Sellega tema, ametliku dokumendi rikkumisega, pani toime
§ 346järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema, olles varem toime pannud varguse, olles seega
§ 199
lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul 02.06.2005.a kella 21.30 kuni 04.06.2005.a kella 19.00-ni võttis koos Andrus K.A, Egert Metsa ja alaealise K. R.’iga XXX maakonnas XXX vallas XXX asulas XXX aiaga piiratud kinnistult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P . T.'ele kuuluva 100 l sõjaväekatla väärtusega 5000 krooni, tekitades vargusega P. T. 5000 krooni suuruse varalise kahju. Sellega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime
§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema, 22.07.2006.a kella 00.54 ajal XXX asuva YYY bensiinijaama ees rikkus avalikku korda sellega, et olles alkoholijoobes, rikkudes rahu ja avalikku korda ning avaldades lugupidamatust, sõimas ja ähvardas ebatsensuursete väljenditega turvatöötajaid M. P. ja R. A. ja politseiametnikke P. N. ja M. K. ning tungis avalikus kohas kõrvaliste isikute nähes korrarikkumist tõkestanud YYY turvatöötajale M . P. kallale ning lõi teda ühel korral käega õla piirkonda, haaras tal riietest ning lükkas teda ning hammustas M. P. paremast käest, enne kui politseinikud ja teine turvatöötaja K. U. (L.) eemale tõmbasid, rikkudes raskelt avalikku korda ja tekitades M . P. füüsilist valu ja marrastused paremal õlavarrel. Sellega tema, avaliku korra raske rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, pani toime
§ 263p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava Andrus K.A’i vastu on esitatud tsiviilhagi YYY poolt seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega 28.05.2005 a 9381 krooni nõudes. Andrus K.A, Egert Metsa ja K. U. (L.) vastu on esitatud tsiviilhagi P. T. poolt seoses temale kuuluva sõjaväe katla vargusega tekitatud 5000 krooni nõudes ja Egert Metsa vastu esitatud tsiviilhagi sularaha varguses 100 krooni nõudes. Asitõendina on toimiku materjalide juurde võetud CD plaat. Andrus K.A, Egert Mets ja K. L. (U.) on esitanud taotluse lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav Andrus K.A tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi täielikult, Egert Mets ennast süüdi ei tunnistanud, K. L. (U.) tunnistas ennast süüdi täielikult. Andrus K.A kaitsja arvamuse kohaselt on süüdistus põhjendatud, Egert Metsa kaitsja leidis, et tema kaitsealusele esitatud süüdistus pole tõendatud, K. L. (U.) kaitsja andis arvamuse, et süüdistus tema kaitsealuse suhtes on leidnud tõendamist ja põhjendatud. Süüdistatavad Andrus K.A, Egert Mets ja K. L. (U.) loobusid kohtuistungil enda ülekuulamisest. 7
(22)1-07-69 Prokurör palus Andrus K.A süüdi tunnistada
§ 424
järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust,
199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust,
§ 64lg 1 järgi suurendada raskemat karistust ja liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust. Kr
MS § 238 järgi vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluks 6 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 järgi suurendada uute kuritegude eest mõistetud karistust eelmise 25.05.2005 a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuus kuud vangistust. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Egert Mets’a palub süüdi tunnistada
§ 199lg 2 p 4 järgi 13.07.2004 a toime pandud kuriteos ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista Egert Metsa’le kaks
(2)kuud vangistust.
§ 65lg 1 alusel lugeda kergem karistus s.o käesolevas asjas mõistetud karistus kaetuks raskema s.o 25.02 2005 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja 18 päeva vangistust liitkaristuseks mõista Egert Mets’ale kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja 18 päeva vangistust. Tunnistada Egert Mets süüdi
§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi 02.06.2005 a toimepandud kuriteos ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista Egert Mets’ale kaks
(2)kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendada karistust 25.02.2005 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa nelja
(4)kuu ja 27 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista kuus
(6)kuud 27 päeva vangistust.
§ 74
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata kui Egert Mets ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all temale pandud
§ 75lg 1 ja lg 2,4 nõudeid ning palub tunnistada K.
L. (U.) süüdi
§ 424järgi 16.02.2006 ja 18.03.2006 a toimepandud kuritegudes ja karistusesks mõista kuus
(6)kuud vangistust. Tunnistada K. L. süüdi
§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks kolm
(3)kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel raskeimat karistust suurendades mõista liitkaristuseks K. L.’ile (U.) üheksa
(9)kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista K. L.’ile (U.) kuus
(6)kuud vangistust.
§ 65lg 1 alusel suurendades 20.03.2006 a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistust kaheksa
(8)kuud vangistust, liitkaristuseks mõista üks
(1)aasta vangistust. Tunnistada K. L. (U.) süüdi
§ 424järgi 28.06.2006 a toime pandud kuriteos ja karistuseks mõista kolm
(3)kuud vangistust Tunnistada K. L. (U.) süüdi
§ 263p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks kuus
(6)kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks mõista raskeima karistuse suurendamise teel üheksa
(9)kuud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista K . L.’le (U.) kuus
(6)kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2006 a kuni 30.10.2006 a s.o 3 kuud ja 9 päeva lugeda karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud ja 21 päeva vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendades käesolevas asjas mõistetud karistust 20.03.2006 a mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o ühe
(1)aasta võrra, liitkaristuseks mõista üks
(1)aasta kaks
(2)kuud ja 21 päeva vangistust.
§ 69
järgi nimetatud karistus asendada üldkasuliku tööga 1 a 2 k 21 päeva = 441 päeva ehk 882 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud. Jätta K. L. (U.) üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tunnistada K. L. (U.) süüdi
§ 346järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (päevamäär a’50 krooni) s.o 7500 krooni. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks K. L.’ile (U. ) rahaline karistus 100 päevamäära s.o 5000 krooni.
§ 50lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks
(3)aastaks. Kohus avaldas prokuröri taotlusel järgmised tõendid: I köitest lk 2, 16, 35, 119, 154, 177 väärteomenetluse lõpetamise määrus, lk 20 Andrus K.A vastulause, lk 26 koopia tunnistaja K. U. (L.) ülekuulamise protokollist, lk 28 koopia tunnistaja K. T. ülekuulamise protokollist, lk 29 koopia tunnistaja J. J. ülekuulamise protokollist, lk 30 koopia tunnistaja J . J. ülekuulamise protokollist, lk 43-44 tunnistaja Ü. N. ülekuulamise protokoll, lk 45-46 sõiduki andmed, lk 49-50 tunnistaja M. J. 8
(22)1-07-69 ülekuulamise protokoll, lk 72 kriminaalasjast materjalide eraldamise määrus, lk 111-112 tunnistaja S. T. ülekuulamise protokoll, lk 113, 129 ettekanne, lk 128 K. U. (L.) juhiloa andmed, lk 158 tunnistaja R. S. ülekuulamise protokoll, lk 164-165 tunnistaja J. J. ülekuulamise protokoll, lk 172173 tunnistaja R. I. ülekuulamise protokoll, lk 179 protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, lk 181 tunnistaja R. S. ülekuulamise protokoll, lk 188-190 tunnistaja J. J. ülekuulamise protokollid, lk 191193 tunnistaja T. R. ülekuulamise protokoll, lk 194-195 tunnistaja A. B. ülekuulamise protokoll, lk 225-227, 286-289 /II kd/ õiend väärteokaristatuse kohta, lk 229-230/II kd/ A. B. suhtes avatud täitetoimikud, lk 231-232, 259-263, 293-294 /II kd/ teabepäringud trahvi tasumise kohta, vastused päringutele, lk 255, 277-285 /II kd/ kohtuotsused, lk 291-292 /II kd/ K. U. (L.) suhtes avatud täitetoimikud, lk 25 /III kd/ patsiendikaart, lk 29 /III kd/ kahtlustatava kinnipidamise protokoll, lk 35 /III kd/ kohtumäärus, lk 38-44 /III kd/ karistusõiend, lk 53 /III kd/ ARK teatis, lk 56 /III kd/ avaldus, väärteoprotokoll nr. AB 803158 – 23.02.2006 /1 kd tl 3/, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /1 kd tl 4/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /1 kd tl 5/, tunnistaja E. P. ütlused /1 kd tl 10-11/, tunnistaja T. I. ütlused /1 kd tl 12-13/, väärteoprotokoll nr. XXX 12.02.2006 /1 kd tl 17/, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /1 kd tl 18/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /1 kd tl 19/, tunnistaja H. H. ütlused /1 kd tl 21-22/, tunnistaja A. M. ütlused /1 kd tl 23-24/, tunnistaja T. R. ütlused /1 kd tl 27/, tunnistaja S. T. ütlused /1 kd tl 31-32/, P. T. avaldus /1 kd tl 57/, kannatanu P. T. ütlused /1 kd tl 63-64/, sündmuskoha vaatlusprotokoll /1 kd tl 65-66/, YYY müügileping 03.06.2006.a /1 kd tl 67/, tunnistaja R. L. ütlused /1 kd tl 68-69/, tunnistaja K. R. ütlused /1 kd tl 73-74, 75-77/, tunnistaja R. S. ütlused /1 kd tl 51-52/, kahtlustatava Egert Mets ütlused /1 kd tl 70-71/, kahtlustatava K. U. ütlused /2 kd tl, 299-302, 303-305/, U. K. avaldus /1 kd tl 80-82/, kahtlustatav Andrus K.A ütlused /2 kd tl 234-235, 236-237, 239-241, karistusregistri õiend /2 kd tl 207-214/, tunnistaja K. U. ütlused /2 kd tl 295-297/, tunnistaja M. M. ütlused /1 kd tl 53-54/, tunnistaja S. T. ütlused /1 kd tl 47-48/, fotod /1 kd tl 41-42/, liiklusõnnetuse skeem /1 kd tl 40/, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /1 kd tl 39/, väärteoprotokoll nr XXX 26.08.2005 /1 kd tl 38/, YYY avaldus /1 kd tl 36-37/, U. K. avaldus /1 kd tl 80-82/, kannatanu U. K. ütlused /1 kd tl 8586/, kannatanu A. K. ütlused /1 kd tl 83-84/, kannatanu K. V. ütlused /1 kd tl 92-93/, tunnistaja O. B. ütlused /1 kd tl 87-89/, tunnistaja N. M. ütlused /1 kd tl 90-91/, tunnistaja A. B. ütlused /1 kd tl 9899/, tunnistaja K. R. ütlused /1 kd tl 100-101/, K. R. ütluste olustikuga seostamise protokoll /1 kd tl 106-110/, tunnistaja M. R. ütlused /1 kd tl 96-97/, vastastamisprotokoll /1 kd tl 114-116/, karistusregistri teatis /2 kd tl 244-248/, kahtlustatava Egert Mets ütlused /2 kd tl 266-268;1 kd tl 102103, 104-105/, asiõendi - väärteoprotokolli nr XXX vaatlusprotokoll /1 kd tl 121-123/, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /1 kd tl 124/, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt /1 kd tl 125/, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koopia /1 kd tl 126/, tunnistaja R. S. ütlused /1 kd tl 130-131/, tunnistaja J. P. ütlused /1 kd tl 132-133/, tunnistaja I. M. ütlused /1 kd tl 134-135/, tunnistaja M. R. ütlused /1 kd tl 146-148/, tunnistaja A. Š. ütlused /1 kd tl 149-150/, Tunnistaja V. K. ütlused /1 kd tl 151/, karistusregistri teatis /2 kd tl 271-276/, Pärnu Maakohtu 19.01.2005.a otsus /2 kd tl 280/, väärteoprotokoll nr XXX 18.03.2006.a /1 kd tl 155/, alkoholijoobe tuvastamise protokoll /1 kd tl 156/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /1 kd tl 157/, tunnistaja R. S. ütlused /1 kd tl 161-163/, tunnistaja A. T. ütlused /1 kd tl 159-160/, tunnistaja K. T. ütlused /1 kd tl 166-169/, Pärnu Maakohtu 19.01.2005.a otsus /2 kd tl 280/, väärteoprotokoll nr XXX 28.04.2006.a /1 kd tl 178/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /1 kd tl 180/, tunnistaja R. S. ütlused /1 kd tl 184-185, 186-187/, tunnistaja A. T. ütlused /1 kd tl 182-183/, Kohtuotsus 20.03.2006.a /2 kd tl 282283/, Pärnu Maakohtu saatekirja koopia /1 kd tl 196/, ARK teatis /3 kd tl 53/, M. P. suulise kuriteoteate protokoll 22.07.2006.a /3 kd tl 2-3/, kannatanu M. P. ütlused /3 kd tl 4-5, 6-7/, patsiendikaart 22.07.2006.a /3 kd tl 8/, tunnistaja A. K. ütlused /3 kd tl 9-10/, tunnistaja P. N. ütlused /3 kd tl 11-12/, tunnistaja R. A. ütlused /3 kd tl 13-14/, tunnistaja A. B. ütlused /3 kd tl 15-16/, tunnistaja R. L. ütlused /3 kd tl 17-18/, asitõendi – turvakaamera videosalvestise - vaatlusprotokoll /3 kd tl 21-24/, joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koopia /3 kd tl 26-27/, alkoholijoobe tuvastamise protokoll 22.07.2006.a /3 kd tl 28/, kahtlustatav K. U. ütlused /3 kd tl 31- 9
(22)1-07-69 32; 36-37/. Andrus K.A kaitsja arvamuse kohaselt on süüdistus põhjendatud Egert Metsa kaitsja leidis, et tema kaitsealusele etteheidetavad teod pole üheselt tõendamist leidnud Kermo Lauberti (Uudikas) kaitsja nõustus süüdistusaktis toodud sisuga Maakohtu seisukoht Kohus menetledes kriminaalasja lühimenetluses korras ja tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega on kindlaks teinud, et Andrus K.A olles 25.11.2004.a. Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 15180 krooni, seega omades kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, 26.08.2005.a kella 17.00 ajal olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas XXX vallas YYY taga oleval kõnniteel Ü . N. kuuluvat mootorsõidukit XXX reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Andrus K.A põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites XXX maakonnas XXX alevikus sõidukiirust ületades ja auto üle kontrolli kaotades sõiduautoga XXX otsa YYY kuuluvale ja kõnnitee ääres paiknevale tänavavalgustuse postile, mis kokkupõrke tulemusel hävines ning millega tekkis YYY 9381 krooni suurune varaline kahju. (1 kd tl 36). Sõiduautos istusid peale Andrus K.A veel S. T. ja K. U.( L.). Andrus Buschile koostati väärteoprotokoll nr XXX vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise, sündmuskohalt lahkumise ja liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumise, samuti kehtiva liikluskindlustuseta ja tehnilise ülevaatuse läbimata mootorsõiduki juhtimise kohta. Väärteoprotokolliga Andrus K.A ei nõustunud I (kd tl 38) Mootorsõidukit juhtinud Andrus Buschil tuvastati 26.08.2005.a kell 17.20 indikaatorvahendiga Lion 500 alkoholijoove 0,89 mg/l, mis on keskmine joove. Andrus K.A nõustus tuvastamise tulemusega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus. Süüdistatav Andrus K.A tunnistas, et ta on toime pannud temale etteheidetud kuriteo 2 kd ( tl 234235, 236-237, 239-241) Tema süü on leidnud tõendamist YYY avaldusega millest nähtub, et seoses liiklusõnnetusega 28.08.2005 a mis toimus XXX alevikus hävines YYY kuuluv kõnnitee ääres paiknev tänavavalgustuse post millega tekitati varaline kahju 9381 krooni I kd (tl 36-37) Väärteoprotokolliga nr XXX 26.08.2005 I kd (tl 38), Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta I (kd tl 39), Liiklusõnnetuse skeemiga I (kd tl 40), fotodega I kd tl (41-42), tunnistaja S. T. ütlustega selle kohta, et 26.08.2005 a sõitsime koos K.A-ga XXX alevikus ringi roolis oli Andrus K.A tema istus juhi kõrval, veel oli autos K. U. (L.) kiirus võis olla 100 -120 km/h, kui Andrus K.A YYY taga sõitis kõnniteele ja vastu tänava valgustuse posti. Väljunud autost püüdsid autot lükata kuid tulutult ning seejärel lahkusid sündmuskohalt. I kd (tl 47-48). Tunnistaja M. M. ütlustega selle kohta, et olles töö ülesannete täitmisel sai 26.08.2005 a juhtimiskeskusest teate, et XXX alevikus YYY taga on toimunud liiklusõnnetus. Kohapeal selgus, et autost väljunud seltskond on purjus, autot oli juhtinud Andrus K.A, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohapeal kontrolliti ka joovet indikaatorvahendiga Lion 500 nr 1319 A391 mis näitas joobeks 0.89 mg/l kohta. Andrus K.A tutvus protokolliga ja kirjutas sellele alla I kd (tl 53-54) Tunnistaja K. U. (L.) kinnitas, et nimetatud kuupäeval olles enne kõik tarvitanud alkoholi sõitsid kolmekesi Opeliga roolis 10
(22)1-07-69 oli Andrus K.A kes Y YY juures sõitis vastu tänava posti. Mingil ajal tuli politsei ja viis Andruse auto juurde 2 kd (tl 295-297). Koopia väärteootsusest nr. XXX I (kd tl 7). Andrus K.A enda ütlused selle kohta, et olles enne konjakit tarvitanud sõitis YYY juures vastu tänava posti. 2 kd (tl 234-235, 236-237, 239-241) Veel on esitatud süüdistus Andrus K.A’le selles, et olles 25.11.2004.a Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 15180 krooni, milline on tasumata, omades kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, 23.02.2006.a kella 09.47 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas XXX vallas XXX mnt XXX tn ristis liikudes suunaga XXX tänava suunas A. U. kuuluvat mootorsõidukit XXX reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Politseikonstaablid E. P. ja T. I. märkasid Andrus K.A juhitavat sõiduautot liikumas XXX maanteel ja otsustasid seda kontrollida. Nad järgnesid autole ja märkasid, et autoroolis istunud Andrus K.A oli auto peatudes roninud taha istmele. Autos istus veel juhi kõrvalistmel K. U. (L.). Politseikonstaabel E. P. kontrollis mootorsõidukit juhtinud Andrus K.A alkoholijoovet indikaatorvahendiga Lion SD-400, mis näitas 0,66 mg/l ehk kerget alkoholijoovet. Andrus K.A nõustus tuvastamise tulemusega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus. K.A-le koostati alkoholijoobes, juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise kohta väärteoprotokoll nr XXX, millega viimane nõustus. Kohus leidis, et Andrus K.A’ile etteheidetav tegu on tõendamist leidnud väärteoprotokolliga nr. XXX – 23.02.2006 I (kd tl 3), Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta I (kd tl 4). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega I ( kd tl 5). Koopia väärteootsusest nr. 2670,04,011133 I (kd tl 7). Tunnistaja E. P. ütlustega selle kohta, et olles teenistuskohustuste täitmisel koos politseitöötaja T. I.’iga 23.02.2006 a kella 09.47 paiku tuli XXX maanteel vastu punane XXX millega on pidevalt toime pandud õigusrikkumisi. Tunnistaja kinnitas, et nägi sõiduki roolis Andrus K.A’i, sõiduk sõitis neile vastu. Otsustasime antud sõidukit kontrollida. Järele sõitnud nägi kuidas auto ei võtnud kurvi välja ja sõitis kõnniteele ning peatus. E. P. väljus koos T. I. autost ning läksid peatunud XXX juurde. Selle aja jooksul oli juht roolist lahkunud ning istus tagaistmel. Küsimusele miks ta taha istmele on hüpanud vastas Andrus K.A et vanast harjumusest. Seejärel kontrolliti viimasel alkoholi joovet indikaatorvahendiga Lion SD 400 0596010 mis näitas joovet 0,66 mg /l kohta. Andrus K.A sai aru, et tal on tuvastatud joove, ekspertiisi ei soovinud minna ning kirjutas alla alkoholijoobe tuvastamise protokollile. Veel tehti kindlaks, et puuduvad vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise load ja sõidukil puudus kohustuslik tehnoülevaatus. I (kd tl 10-11) Tunnistaja T. I. andis analoogilisi ütlusi I kd (tl 12-13) Andrus Busch kinnitas, et oli nimetatud ajal ja kohas XXX roolis 2 (kd tl 239-241) Veel on esitatud süüdistus Andrus K.A’ile selles, et olles 25.11.2004.a Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 15180 krooni, milline on tasumata, omades kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, 12.02.2006.a kella 01.45 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, liikudes XXX mnt suunas, A. U. kuuluvat mootorsõidukit Ford Scorpio XXX reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Andrus K.A’I juhitud mootorsõiduki kinni pidanud politseiinspektorid H.H. ja A. M. märkasid, et auto peatumisel hüppas selles juhikohal istunud noormees taha istmele, kusjuures jalad jäid esiistmete vahele. Kontrollimisel selgus, et selleks isikuks osutus Andrus K.A. Juhi kõrvalistmel istus T. R., tagaistmel veel 4-5 inimest. Kohus leidis, et nimetatud kuritegu on tõendamist leidnud konstaabel H . H. ütlusega selle kohta, et ta kontrollis mootorsõidukit juhtinud Andrus K.A alkoholijoovet indikaatorvahendiga Lion 95/874, mis näitas punast tuld ehk alkoholijoovet, raskusaste määramata. Andrus K.A nõustus tuvastamise tulemusega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus. K.A-le koostati alkoholijoobes, juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise kohta väärteoprotokoll nr XXX, millega viimane nõustus. Vastulause esitas A. K.A 11
(22)1-07-69 väärteoprotokollile 22.02.2006.a väites, et ei ole mootorsõidukit juhtinud, kuna istus tagaistmel, jalad esimese kahe istme vahel I (kd tl 20). Andrus K.A eitab kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemist, väites et alkoholijoobe tõttu ei mäleta kellega koos ja kus ta oli 2 (kd tl 240). Kohtuistungil tunnistab ennast süüdi täielikult. Andrus K.A süü on tõendatud veel väärteoprotokolli nr. XXX 12.02.2006 I (kd tl 17). Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta I (kd tl 18). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega I (kd tl 19) Tunnistaja A . M. ütlustega, kes andis analoogilisi ütlusi mida H . H. ning lisas, et auto juurde minnes nägi kuidas Andrus Busch istus teistel süles ning jalad ulatusid esiistmete vahelt armatuurlaua suunas, autost oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Juhi kohal kedagi ei istunud auto tagaistmel võis olla 4-5 inimest I (kd tl 23-24) Tunnistaja T. R. kinnitas, et Andrus Busch oli roolis I (kd tl 27) Tunnistaja S. T. andis analoogilisi ütlusi I (kd tl 31-32) Koopia väärteootsusest nr. XXX (1 kd tl 7) Andrus K.A enda ütlustega selle kohta, et ta 10.02.2006 a roolis ei olnud 2 ( kd tl 236-237, 239-241) kuid kohtuistungil tunnistas ennast süüdi. Süüdistatavatele Andrus Buschile, Egert Metsale ja K. U. (L.) on esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul 02.06.2005.a kella 21.30 kuni 04.06.2005.a kella 19.00 võtsid koos alaealise K . R.’iga XXX maakonnas XXX vallas XXX asulast XXX aiaga piiratud kinnistult P. T.'ele kuuluv 100 l sõjaväekatla väärtusega 5000 krooni, tekitades vargusega P. T. 5000 krooni suuruse varalise kahju. Sõjaväekatel seisis eramu seina ääres vihmaveetoru all. Andrus Busch, Egert Mets, K. U. (L.) ja K. R. tõstsid sõjaväekatla üle 2,5 m kõrguse traataia ja läbi kuuseheki XXX bussipeatuse juurde XXX maantee äärde, kus tõstsid katla kaasavõetud teki abil autokatusele. Vargusega vajutati maha traatvõrkaed ja lõhuti kinnistut ümbritsevat kuusehekki. Sõjaväekatla müüs K. U. (L.) XXX linnas YYY elukaaslase R. L. nimelt, saades müügist 1000 krooni. Raha jagasid K. U. (L.) A. Busch ja E. Mets omavahel ära. Alaealise K. R. osas on materjalid eraldatud iseseisvaks kriminaalasjaks nr XXX I (kd tl 72). 03.04.2006.a on K. R. suhtes menetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel. Andrus K.A tunnistab, et ta koos Egert Mets' a ja K. U.'ega (L.) panid toime 100 l sõjaväekatla varguse XXX vallas XXX 2 kd (tl 239-241) Egert Mets eitab oma osalust varguse toimepanemises, tema osutas sõbrale ainult abi 2 kd (tl 266-268). K. U. (L.) tunnistab varguse toimepanemist osaliselt 2 kd (tl 295-296, 299-302, 303-305). Kohus leiab, et nimetatud kuritegu on tõendamist leidnud P . T. avalduse ja ütlusega selle kohta, et 04.06.2005 a avastas, et temale kuuluvast majavaldusest aadressil XXX krundilt on kaduma läinud metall tünn 1,2-1,3m läbimõõduga mille väärtuseks hindab 5000 krooni. I (kd tl 57, 63-64) Sündmuskoha vaatlusprotokolliga I kd (tl 65-66). YYY müügilepinguga 03.06.2006.a I kd (tl 67) Tunnistaja R. L. ütlustega selle kohta, et tema elukaaslane K. U. (L.) tuli 03.06.2005 a tema elukohta koos Egerti nimelise noormehega ja koos sõideti EMEXisse vanametalli viima. EMEXis andis allkirja, selle kohta, et tema nimel oli metalli viidud, sai raha andes selle edasi oma elukaaslasele I kd (tl 68-69). Tunnistaja K. R. kinnitas, et metalltünni vargus oli K. U. (L.) idee, seda kuulsid Andrus K.A, Egert Mets, R. S. Tünni toomiseks tehti ettevalmistusi tuues Egert Metsa juurest tekk, mille saaks auto katusele panna. Seejärel sõideti XXX alevikku ja jäeti auto bussipeatusse seisma ning K. ja Andrus läksid tünni järele, mõne aja möödudes tulid tagasi ja kutsusid Egerti ka kaasa. Umbes 10 minuti pärast tulid nad kolmekesi tünni veeretades võsast välja ning tõstsid tünni auto katusele. Rooli taha istus Andrus K.A ja sõidu ajal ülejäänud hoidsid tünnist kinni. Järgmisel hommikul viisid K. U. (L.) ja Egert Mets tünni EMEXisse /1 kd tl 73-74, 75-77/. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses annab K. R. samasisulisi ütlusi mida tunnistajana ülekuulamisel I kd tl ( 75-76). Tunnistaja R. S. kinnitas, et kui oli läinud ühel juunikuu 2005 a K . juurde rääkis viimane et olid ühe metalltünni varastanud kutsudes ka R. S. tünni viima EMEXisse millega viimane nõus ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli mõne aja möödudes kuulnud, et tünn oli metallikokkuostu viidud, seda kinnitas ka Egert Mets, kes oli selle eest ka raha saanud I kd (tl 51-52) K. U. (L.) 12
(22)1-07-69 kinnitas, et kui nad sõitsid ühel õhtul XXX ütles Egert Mets, et XXX on üks metalltünn mida võiks viia vanaraua kokkuostu. Koos sõidetigi XXX ning Egert Mets osales ka metalltünni veeretamises ning sai hiljem peale tünni müüki ka raha. 2 kd (tl 295-297, 299-302, 303-305) Andrus K.A kinnitas, et koos K. U. (L.) ja Egert Metsaga varastasid ühest XXX vallast metalltünni. Koos lükkasid tünni auto juurde ja tõstsid auto katusele. Roolis oli Andrus K.A, tema hoidis ees katusel olevast tünnist kinni, K. R. ja Egert Mets istusid taga ja hoidsid kätega auto katusel olevast tünnist kinni. Järgmisel päeval viisid K., K. ja Egert tünni EMEXisse ning said selle eest kokku 1080 krooni mis ka oma vahel ära jaotati. 2 kd (tl 239-241). Egert Mets kinnitas, et osales küll tünni varguses kuid ei saanud aru, et paneb toime varguse. K. palus teda appi ning kuna viimane tegeleb vanaraua kokkuostuga ei tekkinud tal mingit kahtlust 2 kd tl (266-268), I kd (tl 70-71). Kohus leiab, et Metsa sellesiulised ütlused on vastuolus K.A ja R. ütlustega, mille kohaselt oli juttu vargusest. Samuti pole tuvastatud
§ 39eksimust teo keelatuses.
Eeldatakse, et isik teab ühiskonnas kehtivaid käitumiseeskirju, olgu need siis õigusnormid või muud inimeste käitumist reguleerivad sotsiaalsed normid. Enamasti teab tegija väga hästi oma teo keelatust antud juhul ka varguse toimepanemist. Sel juhul tegutsetakse otsese ebaõigusteadvusega. Eriti ilmneb see antud süüteos, milline tegu oli kavatsetud, põhjalikult läbi kaalutud mida tõendab asjaolu, et võeti kaasa tekk et oleks võimalik varastatu auto katusel ära viia. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et vargus pandi toime öösel elumaja juurest, kus ei viibinud omanikke, siseneti krundile üle aia. Taolised asjaolud viitad üheselt salajasele ja mittelubatavale käitumisviisile. Seega kohus leiab, et Egert Metsa ütlused tuleb kõrvale heita kui mitteusaldusväärsed ja kohtuotsuse tegemise aluseks võtta eelpool refereeritud tunnistajate, kaassüüdistatavate ja teised kirjalikud tõendid. Egert Metsa’le on esitatud veel süüdistus selles, et olles varem toime pannud varguse, olles seega
§ 199
lg 2 p 4 tähendatud isik, võttis 13.07.2004.a õhtupoolikul ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX maakonnas XXX alevikus telgis K. V. kuuluvast käekotist viimasele kuuluva rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli õpilaspilet ja pangakaart ning sularaha 100 krooni ja A. K.'ile kuuluva rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli õpilaspilet, linnaliini bussisõidukaart õpilasele ja sularaha sentides ning U. K.'ile kuuluva mobiiltelefoni Siemens A60 väärtusega 1500 krooni, millised esemed peitis ta esialgu telgi läheduses olevatesse põõsastesse Egert Mets eitab varguse toimepanemist ja kinnitab, et viibis küll nimetatud ajal telgis kuid, raha ja mobiiltelefoni vargusest ei tea midagi 2 kd (tl 266-268, 1 kd tl 102-103, 104-105). Kohus leidis, et Egert Metsa ütlused on vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega, nii on kindlaks tehtud, varguse toimepanemise ajal olid telgis Egert Mets, Andrus K.A ja K. R.. Egert Metsa süü on tõendamist leidnud U. K. avaldusega I kd (tl 80-82) selle kohta, et 13.07.2004 a õhtul varastati temale kuuluv ja tütre kasutuses olnud mobiiltelefon Siemens, tütrele kuuluv rahakott, kus oli 50 krooni ja kuukaart. Kannatanu A. K. ütlused I kd (tl 83-84) selle kohta mobiiltelefon ja rahakott olid K. V. käekotis. Millalgi öösel tuli K. ja N. tema telki ning K. kinnitas, et tema rahakott ja A. K. rahakott ning mobiiltelefon on ära varastatud. Kannatanu K . V. andis analoogilisi ütlusi I kd (tl 9293). Peale vargust käskis Egert Mets K. R. varastatud asjad oma koju viia, mida viimane ka tegi. Mõni päev peale vargust viis M . R. K. R. palvel A. K. ja K. V. rahakotid ja õpilaspiletid omanikele tagasi. Vargusega on K. V. tekitatud 200 krooni suurune varaline kahju, A. K. 100 krooni suurune varaline kahju ja mobiiltelefoni vargusega on U. K.'ile tekitatud 1500 krooni suurune varaline kahju. Tunnistaja Andrus K.A ütlustega I kd (tl 98-99) selle kohta, et A. k. käekott oli tema ja Egert Metsa vahel, rohkem tema seljataga ning et Egert Mets siblis midagi tema selja taga ja käis vahepeal telgist väljas. Tagasi tulles mõne aja pärast avastasid tüdrukud asjade varguse ja hakkasid poisse süüdistama. Andrus K.A kinnitas, et teda otsiti läbi kuid midagi ei leitud, samas tõendas ka et K. 13
(22)1-07-69 R. asju võtta ei saanud kuna kuulas kogu aeg N. pleierit. Samuti kinnitab viimane ka K. R. sõnu, et järgmisel päeval ütles Egert Mets K. R.’ile, et ta tooks asjad põõsast ära. Tunnistaja K . R. ütlustega I kd (tl 100-101) selle kohta, et tema kuulas telgis pleierit, samas märkas kuidas Egert Mets käis telgist väljas ja pärast tema käiku avastas K. V. et rahakotid olid kadunud. K. otsis kõik poisid läbi. Veel kinnitas K. R., et järgmisel päeval ütles Egert Mets temale et ta tooks põõsastest ära mobiiltelefoni ja rahakotid. Rahakotid tõi ära kuid mobiiltelefoni ei leidnud. K . R. ütluste olustikuga seostamise protokolliga I kd tl (106-110) milles R. näitas olustiku sündmuskohal ette ja jäi selle juurde, et Mets ütles talle kuhu varastatud rahakotid ja mobiilteleni peitis. Vastastamisprotokoll I kd (tl 114-116) milles kinnitas K.A, et Egert Mets võttis käekotist rahakoti ja mobiiltelefoni. Samal ajal olid telgis K. R. ja 3 tüdrukut. K.A kinnitas, et ta oli sel hetkel ees kui Egert Mets kotis soris. Kahtlustatava Egert Mets ütlused 2 kd (tl 266-268;1 kd tl 102-103, 104-105) selle kohta et tema telgist väljas ei käinud ja K . R. korraldusi pole andnud on ümber lükatud eelpool refereeritud tunnistajate, Andrus K.A ütlustega, olustikuga seostamise protokolliga, vastastamisprotokolliga. K. U. (L.) on esitatud süüditus selles, et olles 19.01.2005.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud
§ 424
alusel rahalise karistusega 15000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis, juhtis 16.02.2006.a kella 01.52 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, XXX maakonnas XXX alevikus majade nr 9 ja 10 juures A. U. kuuluvat mootorsõidukit XXX reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Samuti tema, 16.02.2006.a hommikupoolikul, enne kella 09.00 XXX linnas XXX YYY kortsutas ära konstaabel J. P.'i poolt koostatud ja K. U. (L.) tutvumiseks esitatud väärteoprotokolli nr XXX 16.veebruarist 2006.a, kägardades dokumendi kokku. K. U. (L.) eitab mootorsõiduki juhtimist 2 kd (tl 299-303, 304-305). Kohtuistungil tunnistas K. L. (U.) süüdi ennast täielikult. Kohtuistungil on kindlaks tehtud, et YYY konstaabel J. P., olles töökohustuste täitmisel XXX alevikus koos konstaabel I. M. märkas 16.02.2006.a kella 01.52 paiku YYY tankla poolt liikuvat sõiduautot XXX reg nr XXX, mis peatus XXX alevikus maja nr 10 taga. Juhikohalt väljus pikemat kasvu noormees, kelles J . P. tundis ära K . U. (L.) ning kelle juurde astus konstaabel I. M. K. U. (L.) asus mootorsõiduki juhtimist eitama, ei allunud politseiametnike korraldustele, käitus agressiivselt ning kuna tema juures oli tunda alkoholilõhna, toimetati ta YYY politseiosakonda kainestusmajja. Tema alkoholijoovet kontrolliti 16.02.2006.a kell 07.00 indikaatorvahendiga Lion 500, mis näitas 0,45 mg/l ehk kerget joovet. K. U. (L.) nõustus tuvastamise tulemusega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus I kd (tl 124). Hommikul tutvustas konstaabel J. P. K. U. (L.) väärteoprotokolli nr XXX alkoholijoobes, juhtimisõigust tõendava dokumendita, liikluskindlustuse poliisita ja sõiduki registreerimistunnistuseta mootorsõiduki juhtimise kohta. K. U. (L.), kellele selgitati väärteomenetluses tema õigusi ja kohustusi ja esitati väärteoprotokoll tuvtumiseks ja allkirjastamiseks 16.02.2006.a. XXX linnas X XX politseiosakonna kainestusmajas rikkus ära konstaabel J. P.'i poolt koostatud ja talle tutvumiseks esitatud väärteoprotokolli nr. XXX, kortsutades dokumendi tahtlikult ära pallikujuliseks ja visates selle J. P.’i suunas. Seejärel toimetati K. U. (L.) YYY joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, kus K. U. (L.) vereanalüüsiga ei nõustunud I kd (tl 125) K. U. (L.) tunnistab, et kortsutas ära temale 16.02.2006.a. esitatud väärteoprotokolli, kuid väidab, et tutvumiseks ei esitanud seda politseiametnik. 2 kd (tl 299-303, 304-305). Kohus leidis, et K. L. (U.) etteheidetav tegu on tõendamist leidnud väärteoprotokolli nr XXX vaatlusprotokoll I kd (tl 121-123) 14
(22)1-07-69 millest on näha dokumendile tekitatud vigastused, mille tagajärjel on dokument muutunud raskesti loetavaks. Protokollile on kantud märge K. U. (L.) kortsutas tahtlikult protokolli ära. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta I kd (tl 124), kainestusmajas kell 07.00 tuvastati joove millega K. U. (L.) oli nõus, ega soovinud ekspertiisi teostamist. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt I kd (tl 125) kui K. U. (L.) tuvastati ekspertiisi, ta keeldus vereproovist, mida loetakse Liiklusseaduse § 20 lg 5 alusel ta joobeks olevaks. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koopia I kd (tl 126) kust nähtub, et kainenema toimetasid K. U. (L.) konstaablid M. ja P. kella 02.31 ajal kuna ta oli juhtinud alkoholijoobes mootorsõidukit. Tunnistaja R. S. ütlused I kd (tl 130-131) kes kinnitas samuti, et nägi sõiduautot XXX, mille roolis istus K. U. (L.) samal ööl umbes kella 01.40 paiku YYY tankla juures, ta ajas U. (L.) veidi juttu ja U. (L.) sõitis edasi. Tunnistaja J. P. kinnitas, et jälgis U. (L.) sõiduautot XXX alevi vahel ja nägi kuidas auto peatus maja nr 10 taga ja autost väljus juhiuksest pikemat kasvu noormees, kelles ta tundis ära K. U. (L.). Niipea, kui ta U. (L.) juurde jõudis, hakkas U . (L.) sõiduki juhtimist eitama. Ta väitis et tuli tagaistmelt, kuid see ei tundnud P. võimalik, kuna tagaistmel istus 3 inimest, juhiiste oli lükatud taha. U . (L.) toimetati kainestusmajja kainenema, tema kohene toimetamine kiirabijaama ei olnud võimalik tema allumatuse tõttu. Hommikul puhus U. (L.) indikaatorvahendisse ja siis oli temal kerge joove. Kui ta sai aru et tal on tuvastatud joove ja kainestusmajast välja ei saa, hakkas U. (L.) märatsema ja kortsutas väärteoprotokolli ära 1 kd (tl 132-133) Tunnistaja I. M. kinnitab sõiduauto jälgimise ja juhi kinnipidamise osas P . ütlusi, lisades veel et auto oli kogu aeg tema nägemisulatuses ning kui auto maja nr 10 juurde sõitis, olid nad sellel kannul ja nägid kuidas juhiuksest väljus U. (L.). Tema kinnipidamisel avaldas U. (L.) vastupanu, sõimas politseinikke ja mängis jalutut, kuna tal olid tugevad alkoholilõhnad juures, otsustati ta kainenema toimetada. 1 kd tl (134-135) Andrus K.A tõendas, et K. U. (L.) oli auto roolis kui auto samal ööl YYY juurest sõitma hakkas. Tema viibis selles autos tagaistmel. Kes auto haljasalale parkis, ta öelda ei oska. Tunnistaja M. R. andis ütlusi et tema istus K. juhitud sõiduautosse YYY tankla juures, tema istus kõrvalistuja kohale, U. (L.) oli roolis, taga istusid D. ja T. U. (L.) pidas korra kinni ja keeras seejärel majade vahele, kohe tuli ka politseiauto. Seega tunnistaja kinnitab täielikult politseiametnike sõnu. Mingit S. nimelist, vastupidiselt K. U. (L.) väitele, ta autos ei näinud. 1 kd (tl 146-148) Tunnistaja A. Š. kainestusmaja töötaja kinnitab, et öösel toodi kainestusmajja kanderaamil K . U. (L.), kelle alkoholijoovet kohe kontrollida ei saanud. Hommikul lasi ta J. P. palvel puhuda ja tuvastas joobe 0,45 mg/l kohta. Samuti nägi ta pealt, kuidas K. U. (L.) J. P. esitatud väärteoprotokolli ära kortsutas. 1 kd (tl 149-150) Tunnistaja V. K. kes oli samuti A. Š., J. P. ja K. U. (L.) samas ruumis, kinnitab et J. P. oli politseivormis väärteoprotokolli koostamise ja selle K. U. (L.) esitamise ajal. Samuti kinnitab ta et K. U. (L.) kortsutas esitatud väärteoprotokolli pallikujuliseks ja viskas selle J. P. suunas. 1 kd (tl 151) Politseiametnike ütlustest nähtub, et K. U. (L.) väide, nagu ta oleks enne politseinike tulekut veel auto kõrval konjakit joonud, et vasta tuvastatud asjaoludele. Samuti ei vasta tõele tema väide, et kõrvalistuja uks oli katki ja sealt ei saanud välja kuna ei M. R. ega D. R., kes selle autoga samal õhtul sõitsid, ei kinnita et kõrvalistuja uksel oleks midagi viga olnud. M. R. seletab et ta ise istus kõrvalistuja istmel. 15
(22)1-07-69 K. U. (L.) tuvastati kontrollimisel kerge joove. Ajal mil ta kinni peeti kuni joobe tuvastamise toiminguteni, ei olnud tal võimalik alkoholi tarvitada. Välise alkoholijoobe tunnusena nimetasid konstaablid tugevat alkoholilõhna suust. Kuna U. (L.) käitus kainestusmajas peale joobe tuvastamist agressiivselt ja ei nõustunud väärteoprotokolliga ega millegi muuga, oli täiesti õigustatud tema ekspertiisi toimetamine. Ja nagu öeldud, ekspertiisis ta ei nõustunud vereproovi andmisega mistõttu arsti formuleering oli – joobeseisundi tuvastamisest keeldumine mis Liiklusseaduse § 20 lg 5 alusel loetakse joobeseisundiks. Temaga tegeles konstaabel J. P., kes talle hommikul kainestusmajas väärteoprotokolli tutvumiseks esitas. Konstaabel täitis seejuures oma töökohustusi, oli politseivormist ja selgitas väärteoprotokolli sisu. Teatavasti ei toimunud see protseduur mitte kohvikus vaid kainestusmajas kuhu ei satu suvalised inimesed väärteoprotokollidega millele soovitakse süüdlase selgitust jne. Seega ei saa kuidagi olla tõene väide, nagu ei saanuks K. U. (L.) aru, mida temalt soovitakse ja et tegu on politseiametnikuna, kes ta öösel kinni pidas. K. U. (L.) ei suutnud taltsutada oma käitumist ja valas pahameele välja esitatud dokumendi ja selle esitaja peale. Ta tegi seda tahtlikult, millisele järeldusele jõudis ka dokumendi esitaja, kandes vastava märke protokollile. Tahtlikule tegevusele viitab ka teo toimepanemise viis – palliks kortsutamine ei ole juhuslik, kogemata toimepandav tegevus. Seadusandja on leidnud, et selline käitumine – ametliku dokumendi rikkumine – ei ole õigusriigis lubatud tegevus, selle toimepanemise eest tuleb karistada isikut rahalise karistusega. Dokument ei hävinenud, kuid selle palliks kortsutamisega oli selle välimus rikutud ja endist kuju enam taastada ei õnnestu. Seega täitis K . U. (L.) oma käitumisega – ametliku dokumendi rikkumisega
§ 346
süüteokoosseisu, ta on selle toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti on tõendatud et K. U. (L.) juhtis 16.02.2006.a joobes mootorsõidukit, ja kuna ta omab varasemat kehtivat karistust joobes juhtimise eest 19.01.2005.a Pärnu Maakohtu otsusega, täitis ta oma käitumisega
§ 424
süüteokoosseisu, ta on selle toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. K. U. (L.) olles 19.01.2005.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud
§ 424
alusel rahalise karistusega 15 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, omades seega kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis, juhtis 18.03.2006.a kella 01.14 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, XXX maakonnas XXX alevikus liikudes YYY tankla suunas A. U. kuuluvat mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et politseikonstaablid R. S. ja A. T. märkasid K. U.’t (L.) sõiduauto XXX roolis, mis liikus politseiautole vastu XXX alevikus YYY tankla juures. Sõiduauto XXX keeras kõrvalteele ja jäi seisma. Politseikonstaablid tulid sõiduautost välja ja suundusid XXX poole ja nägid, kuidas juhi kohal istunud K. U. (L.) ronis kõrvalistmele ja seal istunud tütarlaps, kelleks osutus K. T., istus talle sülle. Kuna sõiduautot juhtis K. U . (L.), kontrollis konstaabel R. S. tema alkoholijoovet indikaatorvahendiga Lion SD, mis näitas 0,57 mg/l, mis on kerge joove. K. U. (L.) nõustus tuvastamise tulemusega, joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest ta loobus /1 kd tl 156/. R. S. kõrvaldas K. U. (L.) sõiduki juhtimiselt kainenemiseni /1 kd tl 157/. Konstaabel A. T. koostas K. U. (L.) alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise kohta väärteoprotokolli 16
(22)1-07-69 nr XXX. K. U. (L.) protokolliga nõus ei olnud, leides, et tema istus kõrvalistmel. /1 kd tl 155/. Kahtlustatavana ülekuulamisel K. U. (L.) eitab kuriteo toimepanemist, väites et roolis oli Andrus K.A /2 kd tl 299-303/. Vastupidiselt K. U. (L.) ütleb politseinik A. T. et ta nägi, kuidas temale vastusõitvat sõiduautot XXX juhtis K. U. (L.), temale tuttav isik liiklusalaste rikkumiste poolest. Sel ajal kui politseinikud peatatud sõiduauto juurde suundusid nägid nad kuidas U . (L.) kõrvalistmele ronis ja ennast tütarlapse alla istuma sättis. Tagaistmel olid Andrus K.A ja J. J., kes olid silmnähtavalt purjus. Kohapeal ajas U. autojuhtimist tagasi, väites et autot juhtis keegi I. nimeline isik, kes ära jooksis. Kumbki politseinikest kedagi auto juurest lahkumas ei läinud, mistõttu U. väide tõele ei vastanud. (Kohtueelsel uurimisel kuulati üle R. I. nimeline isik, kes ütleb et ei ole U. sõiduautot juhtinud.) Politseiametnikud kontrollisid K. U. (L.) joovet, see näitas 0,57 mg/l kohta ehk kerget joovet. Joobetuvastamist U. (L.) ei vaidlustanud. K. T. ütluste kohaselt istus U. (L.) kogu aeg tema all, st tema istus U. (L.) süles ja autot juhtis üks võõras mees kes siis kui politseiauto nende juurde sõitis, autost väljus ja lahkus. Seega leiab kohus, et politseiametnike ütlused on tõepärased ja lähevad kokku sündmuse tehioludega, tunnistaja K. T. andis tõele mittevastavaid ütlusi ajendatuna soovist päästa sõber vastutusest joobes juhtmise eest. Kogutud tõenditega on tõendatud, et U. (L.) juhtis mootorsõidukit, oli seejuures alkoholijoobes ja kuna ta omab varasemat kehtivat karistust joobes juhtimise eest, täitis ta oma käitumisega
§ 424
süüteokoosseisu, ta on selle toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. K. U. (L.), olles 20.03.2006.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud
§ 424
alusel 8 kuulise vangistusega 2 aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise kohta joobeseisundis, 28.04.2006.a kella 01.16 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maakonnas XXX vallas liikudes XXX küla suunas, R. L. kuuluvat mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. 28.04.2006.a kella 00.30 paiku sai politsei teate, et XXX alevikus kihutavad ringi kaks sõiduautot. Politseikonstaablid R. S. ja A. T. otsustasid infot kontrollida ning sõitsid XXX elurajoonist tulevale kruusateele ja jäid ootama. Mõne aja pärast märkasid nad, et neile lähenevad suurel kiirusel kaks sõiduautot. A. T. väljus politseiautost ja pidas sõidukid kinni märguandega. A. T. 5 m kaugusele jäi seisma sõiduauto XXX reg nr XXX, mille roolis istus K. U. (L.). Sõiduautos olid veel Andrus K.A ja T. R. Sõiduauto peatudes hüppas K. U. (L.) auto taha istmele. Samal ajal sõitis XXX kõrvale politseiautoga R. S., kes samuti nägi kuidas K. U. (L.) autos juhikohalt taha hüppas. Kuna mootorsõidukit juhtis K. U. (L.), kontrollis A. T. tema alkoholijoovet indikaatorvahendiga Lion SD 400, mis näitas 0,49 mg/l kohta ehk kerget joovet 1 kd (tl 179). K. U. (L.) kõrvaldati otsusega sõiduki juhtimiselt kainenemiseni 1 kd (tl 180). Politseikonstaabel A. T. koostas K. U.’ele (L.) alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise kohta väärteoprotokolli nr XXX, millega K. U. (L.) nõustus 1 kd (tl 178) Kahtlustatavana ülekuulamisel K. U. (L.) eitas kuriteo toimepanemist, väites et tema sõidukit ei juhtinud, vaid roolis oli J. nimeline noormees, kelle perekonnanime ta ei tea 2 kd (tl 303-305), Kohtuistungil tunnistas K. U. (L.) ennast süüdi nimetatud süüdistuses. Kohus leidis et K. U. (L.) süü on tõendatud tunnistaja politseiametnik A. T. ütlustega selle kohta, et nad pidasid kinni kaks kihutavat sõiduautot, milles esimese roolis oli K. U. (L.), kes sõiduki peatudes ennast taha istmele viskas, teise roolis M. R. Seda, kes esimesena peatunud sõiduautot juhtis, nägi ka sõiduauto kõrvale politseiautoga sõitnud R. S. kinnitades, et sõidukis olid veel Andrus K.A ja T. R., kedagi teist sõidukis ei olnud. Seega ei saa kuidagi tõele vastata K. U. (L.) väide, et autot juhtis isik, keda autos 17
(22)1-07-69 ei olnudki. Tunnistaja R. S. lisab et peale mõningast vestlust nõustus K. U. (L.) kohapeal, et juhtis siiski nimetatud sõidukit s.o elukaaslasele kuuluvat XXX. 1 kd (tl 182-183) Tunnistaja T. R. ütlused et autot juhtis J. J. kes hüppas taha istmele, ei ole kooskõlas politseiametnike ütlustega. Samuti kõrvutades J. J. ütlusi T. R. ja Andrus K.A ütlustega, ütleb J., et peale politseinike lahkumist läks rooli K. U. (L.) naine ja sõitis YYY tanklani, T. R. ja Andrus K.A seevastu ütlevad, et R. L. tuli küll korra kohale, et politseinikele autodokumente näidata, kuid ta istus oma XXX rooli ja sõitis minema, autot hakkas aga edasi juhtima J. Seega on J., Buschi, R. ja U. (L.) vahel kokku lepitud versioon, mille kohaselt J. juhtis autot ja puges pagasiruumi politsei tulles, samas ei ole kokku suudetud leppida sellistes asjaoludes, milliseid nad oleksid pidanud ühtmoodi mäletama ja see teeb nende ütlused ebausaldusväärseteks. Tunnistaja A. T. kontrollis K. U. (L.) alkoholijoovet mis oli 0,49 mg/l kohta ehk kerge joove. Joobetuvastamist K. U. (L.) ei vaidlustanud. Süüdistatava süü on tõendatud veel väärteoprotokolliga nr XXX 28.04.2006.a I kd (tl 178(, alkoholijoobe tuvastamise protokolliga I kd (tl 17), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega I kd tl
(180)Süüdistatava K. U. (L.) kinnitas, et pani nimetatud kuriteo toime. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate R. S., A. T. ja süüdistatava enda süü omaksvõtuga on tõendatud et K. L. (U.) elukaaslasele kuuluvat sõiduautot juhtis just nimelt K. U. (L.), kuna politseitöötajad nägid seda sündmust vahetult pealt. Joove on tuvastatud seaduslikult ja seda ei ole vaidlustatud. Varasemat kehtivat karistust samasuguse teo eest omades täitis K. U. (L.)
§ 424
süüteokoosseisu, ta on selle toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Veel on esitatud K. U. ( L.) süüdistus selles, et 21.07.2006.a sõitsid Andrus K.A ja K. U. (L.) kahe autoga XXX linnas ringi ja tankisid õhtusel ajal bensiini YYY tanklas. Maksid nad ühe tankimise eest ja sõitsid minema. YYY pöördus politsei poole ja politseist helistati K. U . (L.) kodusel telefonil ja päriti aru, miks jäeti maksmata teise tankimise eest. K. U. (L.) kuulis samal õhtul koju minnes, et politsei oli koju helistanud ja tankimisega on probleeme ning sõitis koos Andrus K.A, R. L., T. R., M. M. ja S. T. XXX asuva YYY bensiinijaama tagasi. Neid pahandas asjaolu, et oli pöördutud politseisse ja nad tegid tanklas kõva häält, mille peale neil paluti oodata tankla ees kuni saabub politsei. Samal ajal kutsus YYY sündmuskohale ka turvateenistuse. Turvatöötajad M. P. ja R. A. läksid tankla ees seisnud seltskonna juurde. M. P. uuris Andrus Buschilt, miks jäeti bensiini eest maksmata kui nende vahele tuli K. U. (L.) kes oli alkoholijoobes ja asus YYY turvatöötajaid M. P. ja R. A., samuti sündmuskohale saabunud politseiametnikke P . N. ja M. K. sõimama ja ähvardama, kasutades ebatsensuurseid väljendeid (munn, urod, ahv, kits), lubades kõigile peksa anda, lõuga anda, hambad sisse lüüa, maha tappa jne, ning tungis avalikus kohas kõrvaliste isikute nähes turvatöötajale M. P. kallale ning lõi teda ühel korral käega õla piirkonda, haaras tal riietest ning lükkas teda, samal ajal kui M. P. püüdis käsi ees hoides rünnakut vältida, ning hammustas M. P. paremast käest, enne kui politseinikud ja teine turvatöötaja K . U. (L.) eemale tõmbasid, tekitades M. P. füüsilist valu ja marrastused paremal õlavarrel. K. U. (L.) osutas kinnipidamisel tugevat vastupanu ja jätkas valjuhäälset karjumist ja ähvardamist. Lõpuks nõudis K. U. (L.) kiirabi väljakutsumist, kes temal vigastusi ei tuvastanud. K. U. (L.) tunnistas end kohtuistungil süüdi täielikult. Süüdistatava süü on leidnud tõendamist kannatanu turvatöötaja M. P.’i ütlustega et kohale jõudes oli seal suurem seltskond noori purjus inimesi, selgitamist vajas kas seltskond oli jätnud maksmata bensiini eest ja selleks läksid nad kõigepealt videolt vaatama. Selgus, et maksmata oli jäetud kuid kui ta soovis sellest autojuhiga rääkima hakata, tuli nende vahele K. U. (L.). Vaidlus tekkis ainult seetõttu, et üks purjus noormees K. U. (L.) hakkas räuskama, ähvardama, lubas kõigile peksa anda ja maha tappa. Seejärel haaras K. U. (L.) temast kinni, tõukas teda, toimus rüselus. Kui K. U. (L.) pikali tõmmati et tal käed raudu panna, hakkas ta rüselema ja selle käigus hammustas M. P. paremast 18
(22)1-07-69 käest. M. P. tõendas, et ta hammustamist rüseluse käigus ei näinud kuid tundis kuidas käsi oli K. U . (L.) suus ja käsi oli pärast verine. Konflikt suudeti lõpetada politseinike ja teise turvatöötaja sekkumisega. 3 kd ( tl 4-7) Kiirabi tuvastas kannatanul 22 07.2006.a marrastused paremal õlavarrel ja paremal labakäel – seega kerged tervisekahjustused. Tuvastatud vigastused lähevad kokku kannatanu seletusega et teda käest hammustati. Tunnistaja P. N. ütlustest nähtub, et kui tema sündmuskohale jõudis, oli kamp noori ümber turvamehe ja K. U. (L.) sõimas turvameest roppude sõnadega sh kuradi urod, kui vormi ära võtad, löön mättasse. Seega kohus leiab, et K. U. (L.) ähvardas turvameest olles samal ajal teadlik, et isik kannab vormiriietust. Kohus lükkab eeluurimisel antud süüdistatava väite, et ta ei saanud aru, kellega tegemist, ümber Peale seda kui N. politseiametnikuna andis K. U. (L.) korralduse politseiautosse istuda, tungis viimane turvatöötajale politseiametnike ja oma seltskonna silme all kallale nagu tuleneb ka P. N. ütlustest. K. U. (L.) oli sedavõrd agressiivne, et politseinikel ei õnnestunud teda kinni võtta, ta rabeles ja ähvardas kõiki. 3 kd tl ( 11-12) Tunnistaja R. A. annab samasisulisi ütlusi lisades et nad läksid P . traumapunkti, kuna K. U. (L.) oli P. sõrme katki hammustanud. 3 kd (tl 13-14) Andrus K.A ütlustest nähtub, et nad karjusid ja räuskasid tanklas ja nõudsid politsei kutsumist. Kohale saabusid turvatöötajad, kellel olid spetsiaalsed riided seljas. Andrus Busch sai küll aru, kellega tegemist on turvatöötajaga, ka ütleb K.A, et K. U. (L.) tõukas P. kuid seetõttu et viimane ütles midagi mõnitaval toonil. Lisaks sõimas K. U. (L.) turvatöötajaid 3 kd tl (15-16) R. L., kes on U. (L.) elukaaslane arvas, et K. U. (L.) sai küll aru, et tegemist oli turvatöötajatega. Tema arvates andis turvatöötaja ise põhjust enda ründamiseks kuna tõukas ise K. U. (L.). Samas ükski teine tunnistaja seda ütlust ei kinnita.3 kd tl 17-18 ning ei kinnita ka turvakaamera salvestus, kuna sellest nähtub, et turvamees paneb käed ette mitte ei tõuka K. U. (L.), aktiivne pool on K. U. (L.), kes turvamehe poole liigub, turvamees taganeb kuni toimub rüselus. Mingeid vigastusi K. U. (L.) ei saanud hoolimata et ta karjus ja nõudis kiirabi. Seda et süüdistatav agressiivne oli, näitab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, millest nähtub, et tema suhtes tuli öö jooksul kahel korral tarvitada ohjeldusmeetmeid. Hommikul 8.45 tuvastati temal 0,56 mg/l. Kohus on seisukohale, et kogu see sündmus – ähvardamine, sõimamine ja vägivaldne käitumine turvatöötaja suhtes - leidis aset kõigi tanklas viibinud isikute silme all ja vastuvaidlematult rikkus sellega K. U. (L.) käitumine avalikku korda. Kuna avaliku korra rikkumine oli seotud vägivallaga mida süüdistatav kasutas turvatöötaja suhtes, kes oli vormiriietuses, nimesildiga, ning kes kutsus teda korrale – selle peale süüdistatav vastas rüselemise ja hammustamise ning sõimuga. Seega on tõendatud vastuhakkamine avalikku korda kaitsvale isikule. Kohus leiab, et K. U. (L.) täitis
§ 263
p 1, 2 süüteokoosseisu, ta on selle kuriteo toimepanemises süüdi, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus 19
(22)1-07-69 Tsiviilhagi esitatud YYY poolt seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega 28.08.2005.a süüdlase vastu 9381 krooni nõudes I kd (tl 36) Tsiviilhagi esitas P. T. seoses 100 l sõjaväekatla vargusega ajavahemikul 02.06.2005-04.06.2006.a. süüdlaste vastu 5000 krooni nõudes I kd (tl 57, 63-64) Tsiviilhagi U. K. seoses mobiiltelefoni Siemens A60 vargusega 13.07.2004.a. süüdlase vastu ei esitanud, kuna temale on varaline kahju hüvitatud 3 (kd tl 56) Tsiviilhagi esitas K. V. seoses rahakoti ja sularaha vargusega 100 krooni nõudes I kd tl (92-93) Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepandud isiku positiivse mõjutamise hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest.
§ 56
lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Andrus K.A on karistatud kriminaalkorras kahel korral viimati karistati teda 25.05.2005 a
§ 422
lg 1 järgi liiklusnõuete rikkumisega teisele inimesele üliraskete vigastuste põhjustamise eest 2 aastase vangistusega 2 aastase katseajaga. Uued kuriteod on toime pandud katseajal. Käesolevas asjas on süüdistus kolmel korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises ja ühes varguses. Väärtegude toimepanemise eest alates 2004 a kokku karistatud 14 korral , tasumata on üle 57 000 krooni rahatrahve. Alates 2005 a pole Andrus K.A tasunud mitte ühtegi krooni temale mõistetud rahatrahve, tööle isik asunud ei ole. Kohtustungil väitis, et alles kavatseb tööle minna. Esimene kohtuistung toimus 07.märtsil 2007 a. Kohus andis võimaluse alustada rahatrahvide tasumist, seda Andrus K.A ei teinud. Kohus leidis, kuna Andrus K.A on toime pannud uued kuriteod katseajal, 25.05.2005 a on teda karistatud liiklusõnnetuse põhjustamises ja kannatanule üliraskete kehavigastuste tekitamises on K.A uuesti istunud rooli alkoholijoobes kolmel korral pannud toime varguse leidis kohus, et isik pole teinud mitte mingisuguseid järeldusi temale mõistetud karistustest ning temale tuleb mõista vangistus milline tuleb ära kanda reaalselt kinnipidamisasutuses. Üldkasuliku töö mõistmine on välistatud kuna
§ 69
lg 1 näeb ette kuni 2 aastase vangistuse puhul võib kohus asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Andrus K.A’il on mõistetud 25.05.2005 a 2 aastane vangistus millele lisandub käesoleva kriminaalasjaga mõistetud karistus seega lõplik karistus on üle kahe aasta. Karistuse määra juures, mida joobes juhtimiste eest saab mõista kuni 3 a ja varguste eest kuni 5 a, tuleb arvestada et ta põhjustas joobes liiklusõnnetuse, kahel korral soovis vabaneda vastutusest taha istmele ronimisega, ühel korral oli joove keskmine, ühel korral joobes, mille raskusaste tuvastamata. Varguse puhul esinevad kolm koosseisulist raskendavat asjaolu ehk kuritegu pandi toime grupis, sissetungimisega kinnistule ja ta on varem varguse toimepannud isikuks. Kergendavaid ja koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi on põhjendatud ning Andrus K.A’ilt tuleb välja mõista 9381 krooni YYY kasuks. Süüdistatav Egert Mets kandis temale korduvate joobes mootorsõiduki juhtimiste eest mõistetud vanglakaristust 21.juunist 2005.aastast kuni 10.04.2007.a. Kandmata karistus 4 kuud 27 päeva. Teda 20
(22)1-07-69 on 2004.aastal karistatud varguste eest, millised pani toime nii nagu käesolevas asjas ühel juhul, koos K. U. (L.). Menetluses olevas süüdistuses kaks varguse fakti, millest üks on toime pandud enne viimast kohtuotsust ja teine pärast kohtuotsust millest võib kohus teha järelduse, kui vähe hoolis tookord Egert Mets temale mõistetud karistusest mida ta veel kandmagi asunud ei olnud. Kohus asub seisukohale, et enne ja peale kohtuotsust toime pandud teod tuleb karistused mõista eraldi. Karistus tuleb mõista tingimisi sanktsiooni alammäära lähedastes piirides.
§ 75
lg 2,4 järgi panna Egert Metsale lisakohustus mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotisaalabiprogrammides, juhul kui kriminaalhooldaja taotleb. Egert Metsa’l kuulub hüvitamisele K. V. kasuks 100 krooni. Süüdistatav K. U. (L.) on II kd tl 286-289 on temal väärtegude eest tasumata trahve 37 850 krooni suuruses summas. Ta on osa tegusid toime pannud enne viimast, 20.märtsi 2006.a kohtuotsust, avaliku korra raske rikkumise ja ühe joobes juhtimise 28.04.2006.a, peale kohtuotsust. Tähelepanuväärne on ka see, et kõik kuriteod, peale varguse XXX, on ta toime pannud katseajal. U. (L.) on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist kahel korral rahalise karistusega sh joobes juhtimise ja politseiametniku solvamise eest. Lisaks on teda karistatud viimasel kahel korral tingimisi vangistustega ehk teise korraga karistust suurendatud. Seega ei ole ükski mõistetud karistustest K. U. (L.) mõjutanud viisil, mis oleks olnud piisav teda hoidumast kuritegude toimepanemisest. Seda enam, et kuriteod mis toime pandud katseajal, tuleb täitmisele pöörata ka varasem kohtuotsus. Kohus leiab, et üldkasulik töö kohaldamine on veel viimane võimalus K. L. (U.) ära kanda karistus vabaduses olles. Kohus arvestab ka asjaolu, et perre on sündinud 2005 ja 2006 a kaks last viimase poole aasta jooksul uusi rikkumisi ei ole, samas leiab, et tuleb kohaldada ka lisakaristust ja ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Kannatanu P. T. poolt esitatud tsiviilhagi 5000 krooni suuruses summas kuulub lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras kuna kannatanu ütluste kohaselt oli tegemist sõjaväe katlaga, millist tsiviilkäibes ei ole on vajalik täpsustada hagi hinda. Asitõendid: CD plaat jätta toimiku materjalide juurde. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine: Välja mõista Andrus K.A´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400) viis tuhat nelisada krooni ja menetluskulu riigiõigusabi osutamise eest ( kolm tuhat viissada kuuskümmend kuus) 3566 krooni ja 55 senti ning tasuda see 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „Andrus K.A, 1-07-69, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista K. L.´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400) viis tuhat nelisada krooni, menetluskulu õigusabi osutamise eest (üks tuhat üheksasada üksteist) 1911 krooni ja 60 senti ja tasuda see 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „K. L., 1-07-69, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 21
(22)1-07-69 Välja mõista Egert Metsa´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o (5 400) viis tuhat nelisada krooni menetluskulu riigiõigusabi osutamise eest ( kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm) 2823 krooni ja 15 senti ning tasuda see 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049696, selgituseks märkida: „Egert Mets, 1-07-69, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Igor Pütsep kohtunik 22
(22)