veebruari 2012 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav N.K Prokurör Ringkonnaprokurör Günter Koovit Süüdistatav N.K , ik: XXX, varem korduvalt karistatud, kinni peetud 08.12.
1 Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1.N.K-le esitati süüdistus selles, et ta tekitas 18.10.2010.a kella 19.00 paiku Tallinnas aadressil Õismäe tee 99 asuva maja kõrval A O raske tervisekahjustuse, nimelt lõi noaga A O rinna piirkonda, tekitades A O tervisele eluohtliku tervisekahjustuse, so rinnaõõnde tungiva torke- lõikehaava paremal pool rindkere eespinnal koos parema kopsu ülasagara, seesmise rindkerearteri ja roidevaheliste arterite vigastusega. Tervisekahjustuse tekitamisega, millega on põhjustatud oht elule, pani N.K toime
1.2. Samuti esitati talle
lg 2 p 5,9 järgi süüdistus sellest, et ta isikuna, keda on 07.12.2009.a Harju Maakohtu poolt karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, -19.11.2010.a. kella 17:20 ajal Tallinnas aadressil Paldiski mnt 102 asuvas Espriti kaupluses, pani toime võõra, OÜ-le Balticline Trade OÜ-le kuuluva vara, kogusummas 2501 krooni varguse katse, -20.11.2010.a. kella 15:02 ajal Tallinnas aadressil Sütiste tee 28 asuvas Maxima kaupluses pani toime võõra, OÜ-le Maxima Eesti kuuluva vara, kogumaksumusega 378 krooni, varguse katse, -15.12.2010.a. kella 20:35 ajal Tallinnas aadressil Mustakivi tee 13 asuva Lasnamäe Centrumi Tiimari kaupluses, pani toime võõra, AS-le Tiimari Baltic kuuluva vara, kogumaksumusega 1105 krooni, varguse katse, -20.04.2011.a Tallinnas aadressil Viru väljak 4/6 asuvas Viru Keskuse kauplustest pani toime võõra, Antista AS-le, Klick Eesti AS-le, OÜ-le Charlot kuulava vara varguse katse, -15.07.2011.a ajavahemikul kell 11.00-12.00 Tallinnas aadressil Ehitajate tee 117 maja II korruselt pani toime võõra, Arthur Vatter´ile kuuluva vara, maksumusega 100 eurot, varguse. - 26.08.2011.a. kella 18:10 paiku Tallinnas aadressil Paldiski mnt 56 asuvas Selver AS-i kaupluses Merimetsa Selver kaupluses, pani toime võõra vara, maksumusega 0,39 eurot, varguse katse. -08.12.2011 a kella 16:15 ajal Tallinnas aadressil Kadaka tee 56A asuvas Selveri kaupluses, pani toime võõra, Selver AS-le kuuluva vara, kogumaksumusega 61,98 eurot, avaliku varguse katse. 2 HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas N.K süüdi
lg 2 p 5, 9 järgi ning karistas vangistusega 6 kuud.
p 1 järgi ning karistas teda vangistusega 4 aastat ja 6 kuud.
lg 1 alusel, mõistes liitkaristuse mitme kuriteo eest, luges kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ning mõistis N.K-le liitkaristuseks vangistuse 4 aastat ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas N.K-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel luges karistusest kantuks N.K poolt eelvangistuses viibitud aja, see on 10 päeva. Kandmisele kuuluvaks luges 2 aastat 11 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 08.12.2011.a. N.K suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine- jäeta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. APELLATSIOON: 3. Apellandist süüdistatav märgib, et kohtuotsus on kindlasti põhjendatud, kuid mõistetud karistus on liialt karm.
p.1 järgi karistuse mõistmisel ei süüvinud kohus toimepandu motiividesse ega arvestanud tema süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vaatamata varasemale karistatusele, pole ta eelnevalt kunagi toime pannud 1 astme kuritegusid. Prokuröri seisukoht tema agressiivsusest ja kuriteo toimepanemine kavatsetusega pole põhjendatud. Viimane asjaolu ei tulene teo kirjeldusest. Igal isikul on oma piir mille ületamisel ta muutub agressiivseks. Sellise käitumise tingis kannatanu käitumine ja tema väärikuse alandamine. Ta ei soovi üle kanda oma süüd kannatanule. Saab aru, et peab oma tegude eest vastutama vastavalt toimepandule. Palub siiski uuesti materjalid üle vaadata ja uue otsusega teda karistusest tingimisi osaliselt vabastada. Kontroll tema tegevuse üle tagab karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamise, tagab õiguskuuleka käitumise ja võimaluse näidata et agressiivne käitumine oli ühekordne. Soovib osaleda kohtuistungil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: 4. Apellant- süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja palub teda tingimisi karistusest osaliselt vabastada. Kaitsja toetab esitatud taotlust. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja mõistetud karistus kooskõlas
Apellatsioonis esitatud taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 3 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
p 1 järgi karistuse mõistmisel pole kohus arvestanud kannatanu käitumisega ega karistust kergendavate asjaoludega. Palub uue otsusega tema karistamisel kohaldada
Apellatsioonikohus osutab, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Tegemist on raske teise isiku tervisevastase kuriteoga. Kohus on N.K
p 1 järgi ehk tervisekahjustuse tekitamise eest, millega oli põhjustatud oht teise isiku elule, karistanud 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Seega on tegemist sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Apellatsioonis viidatud süü tunnistamist, mis on hinnatav
lg 1 p 3 ettenähtud puhtsüdamliku kahetsusena, on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud. Samuti on kohtule teada olnud süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtukolleegium leiab, et arvestades nii kuriteo raskust, kui ka süüdlase isikut, on kohtu poolt mõistetud karistus kooskõlas
5.2 Kohtukolleegium leiab, et apellandi taotlus tema karistusest tingimisi osaliselt vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on antud juhul piisava selgusega põhistanud veendumust miks N.K tuleb karistada reaalse vangistusega ja miks on välistatud tema tingimisi karistusest vabastamine. Kolleegium maakohtu põhistatud järeldusega nõustub. Ringkonnakohus lisab vaid, et Riigikohus on korduvalt märkinud( nt otsused nr 3-1-1-9906, 3-1-1-10-09), et kuigi karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul, ei tulene otseselt
esimeses lõikes sätestatust karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on 4 põhjendatav kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Käesolevas asjas ei ole maakohus selliseid teo toimepanemise erandlikke tehiolusid ega ka süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi tuvastatud ning neile ei viidata ka apellatsioonis. N.K on varem üle kümne korra karistatud. Teda on ka varem tingimisi karistusest vabastatud, kuid lühiajalised vangistused ega ka tema tingimisi vabastamised pole suutnud mõjutada teda elama õiguskuulekalt. Vaidlustatud kriminaalasjas on ta süüdi tunnistatud seitsme varavastase kuriteo toimepanemises ja ka raske tervisevastase kuriteo toimepanemises. Riigikohus on korduvalt ka sedastanud, et lühiajalise, nn šokivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kohtukolleegium leiab, et kuigi antud juhul ei ole üldse alust rääkida
sätestatu kohaldamisest, siis N.K suhtes, keda on varem korduvalt karistatud vangistusega ja kes on vangistuses juba ka viibinud, ei kanna šokivangistus endas enam ka mingit hoiatusefekti. Kolleegium osutab veel Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-96-11 sedastatule, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem.
Seega pole N.K, keda on karistatud 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega, karistusest tingimisi vabastamine kooskõlas ka ülalnimetatud Riigikohtu juhistega. Vastavalt karistusregistri andmete on N.K varem korduvalt, läbi aastate, karistatud ka väärtegude toimepanemiste eest, sh. narkootikumide ebaseadusliku tarvitamise eest/ 1 kd. 25-35/. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei sobi kriminaalhooldusele isik, kellel on sõltuvusprobleeme. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17. veebruari 2012 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.