HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-16121
(06230101025)Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprillil 2007.a. Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Violetta Kõvask Heinar Loosaar, Rein Põld Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokurör Kaitsja vandeadvokaat Ainar Koik Vello Johanson Kriminaalasi K.R süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Süüdistatav K.R, isikukood XXX Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, prokurör ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 306, 311- 313, 315, 317, 318 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.R KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, s.o. 3 päeva 18.07.2006.a. – 20.07.2006.a., seega lõplikuks karistuseks määrata 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ning võtta K.R vahi alla kohtusaalis. Karistusaja alguseks lugeda 25.04.2007.a. Välja mõista K.R ´ilt riigituludesse sundraha 9 000,- krooni, ekspertiisitasud summas 17 327,48 krooni ja kaitsjatasud summas 18 124,80 krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „K.R , 1-06-16121, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, peale kohtuotsuse jõustumist: -2 nuga – hävitada; -CD plaat K.R´i ütluste olustikuga seostamise kohta – jätta kriminaalasja materjalide juurde. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK K.R on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ööl vastu
- juulit 2006.a. pani toime R. P tahtliku tapmise, mis seisnes selles, et lõi R.P-t noaga kolmel korral rindkeresse ja vasakusse külge, s.o. elutähtsasse piirkonda, põhjustades R.P-le: torke – lõikehaava vasakul rinnaku kõrval joonel südame parema vatsakese seina läbistava vigastusega ja torke – lõikehaava rindkere vasakul küljel eesmisel kaenlajoonel vahelihase vasaku kupli vigastusega, mis on mõlemad eluohtlikud tervisekahjustused ja millistest esimene viis vahetult R.P surma saabumisele, samuti torke – lõikehaava rinnaku joonel naha alustes kudedes, milliste vigastuste tulemusena R.P suri sündmuskohal. Seega K.R oma tegevusega pani toime KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo, s.o. teise inimese tapmise. Kohtuistungil kinnitas K.R, et on süüdistusest aru saanud, süüdi ei tunnista, ta tunnistas R. P noaga löömist, kuid eitas tapmise tahtlust. K.R seletas kohtuistungil, et 17.07.2006 õhtul viibis kodus, koos elukaaslase R. Pga. R. P-ga elas ta 5 aastat seal. Vahetult enne surma sai R. P-aga halvasti läbi, kuna R. P-l olid alkoholiprobleemid. Probleemid seisnesid joomises ja enesevalitsuse kaotamises. R. Pa joomine oli regulaarne, see olenes töögraafikust, kui olid vabad päevad siis jõi. Tema ise tarvitas ka alkoholi, kuid mitte viimasel ajal (2 ja pool aastat). R. muutus alkoholi tarvitamise tagajärjel vägivaldseks, ta lõi rusikaga näkku mingi aeg. Seoses löömisega pöördus Nõmme politseisse, kus temaga vesteldi ja anti 2 turvakodu numbrit. Politseis ei kästud mingit avaldust kirjutada, võeti tema andmed. Tema R. vastu vägivalda ei tarvitanud, kuna R. oli kiire oma kasvu kohta, ei saanud tema eest ära. 17.07.2006.a. jõi R. P terve päeva. Ta jõi kõike segamini 1 pudel kanget viina ja 2 veini. Ta läks õhtul kell 11 ajal välja ja siis tuli koju ja otse pudeli kaelast jõi. Siis tuli köögist ja läks esikusse, ta oli paljajalu ja suundus välisukse poole. Kui ta jooksis R-le järele siis tuli löök, R. P lõi teda lõualuusse. Kui R. teda rusikaga vastu lõugu lõi jooksis kööki ja haaras pesuresti pealt noa ja siis oli esikusse tagasi. R. seisis püsti ja tuikus, ta hakkas sähvima noaga R. vasakut kätt. Noaga hakkas sähvima, kuna tal oli silmade eest must, ta sai aastaid peksa ja jälle hakkas see peale. Inimene ütleb ju ükskord üles. Kui ta R. lõi oli ta pool põiki. Seal on toauks ja pisike esik, seal ruumi ei olegi, ta seisis püsti. Nägi ainult R-u kätt, mis oli verine. Siis pani R. mõlemad labakäed ette, siis ta tõukas teda vastu kappi. Ta hakkas vastu. Köögist võttis ta rohelise peaga oma lemmiknoa. Pärast läks oma tuppa voodisse ja pani noa padja alla. Jäi magama ja magas 7.30 –ni. Hommikul esikusse minnes R. lamas seal oma tavalises asendis silmad kinni, nägu rahulik. R-u käsi oli verine. Kuna ta oli kõhuli, siis ta muud ei näinud. Särk oli ka tegelikult verine. Edasi toimetas vannitoas ja pani end riidesse ja läks polikliinikusse. Kui tagasi tuli polikliinikust, hakkas vaatama nahavärvi ja katsus kahe näpuga säärt. Siis helistas kiirabisse ja ütles, et inimene on vist surnud. Varem ei helistanud kiirabisse, kuna R. on ka varem 24 h põrandal verisena maganud. Ise tarvitas ka sel hommikul alkoholi, kuna lõug valutas, jõi ära 2 klaasi veini ja siis helistas kiirabisse. See mis juhtus ei ole tahtlik, ega ta mingi mõrtsukas ei ole. Ta kahetseb seda, et inimest ei ole. Kahetsen, et ma terariista haarasin ja kasutasin R. P vastu nuga, mis viis R. surmani. Kannatanu L. K seletas kohtuistungil, et R. P oli vend. R. oli sõbralik, abivalmis ja heasoovlik. K.R teab ta 3 – 4 aastat, kuna vend tõi ta perekonda ja tutvustas teda. Veera ja R. olid elukaaslased. Suhtles R-ga paar korda kuus, käis R-u juures ja siis nägi Veerat ka. Veera oli tihti purjus, riiakas, noris kogu aeg R-u kallal. R. tarvitas alkoholi, kui ikka alkohol koju toodi, siis ära see joodi. R. oli alkoholi tarbides sõbralik ja heatahtlik. Veera oli alkoholi tarbides riiakas. R. suhtus Veerasse väga hästi. R-u ja Veera perevägivallast ei ole ta midagi kuulnud. Veera on ainult rääkinud, et R. on teda löönud, kuid ta ei uskunud seda. R-u surmast sai teada õe M. A käest, A. T helistas. Tema arvates K.R peaks mingi karistuse ikka saama, kui ta tappis inimese, millise, seda ei oska öelda. Tsiviilhagi esitada ei soovi. Kannatanu M. A seletas kohtuistungil, et R. P oli vend, kes oli igati normaalne, töökas, hooliv vanemate ja õdede ja venna suhtes. Ta oli humoorikas, armastas nalja. K.R teab juba 15 aastat, kui nad R-ga tulid külla, ja siis pikka aega pole Veerat näinud. Veera ja R. olid elukaaslased. R-u ja Veeraga kohtusid tavaliselt perekondlikel sündmustel, viimane kohtumine oli 2005 suvel vanematekodus Munamäel. Veera oli seal purjus ja üksinda toas. Ühel õhtul hakkas Veera märatsema ja karjuma. R. püüdis teda sõnadega rahustada. Veera ei rahunenud isegi siis, kui ta politsei lubas kutsuda. R. võitles viinavõtmise vastu päris kõvasti. Algul R. ei võtnud ja tõi Veerale pudeli, et Veera peab võtma, kuna ta on alkohoolik. Aga viimasel aastal langes R. täitsa alkoholi võrku. Ta lasti E E-st lahti. Veera jõi iga päev. R. ei muutunud alkoholi tarbides kurjaks ega agressiivseks mitte kunagi. Seda ta ei oska öelda, kuidas R ja Veera omavahel läbi said. Perevägivallast nende vahel ei tea ta midagi. R-u surmast sai teada A. T käest, kes helistas, ta elab samas majas ja on venna tuttav. Jutt oli tema abikaasa ja T vahel, tema kuulis kõrval, et abikaasa küsis, kas ta on tapetud ja kas ta sai nuga. Varalisi nõudmisi mul ei ole K.R-i suhtes ja karistuse otsustab kohus, sest surnuid me tagasi ei too. Tunnistaja A. T seletas kohtuistungil, et tundis R. P-t 1978 aastast, töötasid koos. R-ga ühes majas elasid 10 – 12 aastat. K.R teab 10 aastat. R. oli hinnatud töömees. Kui koos töötasid, siis R. ei tarvitanud alkoholi. Viimastel aastatel oli kaastöötajate sõnul R-l alkohol probleemiks. R-u ja Veera omavahelistest suhetest ei tea midagi. Tema korter on maja teises otsas ja viimasel ajal elas ta rohkem suvilas. Tookord nägi R-u korteri ukse taga lamamas, maja oli politseid täis. Läks tookord sinna täiesti juhuslikult. Veerat on mõnikord hoovi peal näinud džinnipurgiga jalutamas. Vahel olid Veera ja R-u vahel kõvemad hääled aga füüsilist tegevust nende vahel ei ole ta näinud. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et K.R süü R. P tahtlikus tapmises on tõendatud nii tema enda kui ka kannatanute ja tunnistaja kohtuistungil antud ütlustega, samuti ka asjas leiduvate ja kohtuistungil kontrollitud kirjalikke tõenditega: Sündmuskoha vaatlusprotokollid fototabelitega (tl. 2 – 11, 12 – 14); Kiirmenetluse otsusega 17.04.2006.a. R.P karistamise kohta AS § 70 järgi (tl. 17), millest nähtub, et 17.04.2006.a. R. P lamas joobnud olekus avalikus kohas, bussipeatuses. AS § 70 alusel määrati rahatrahv summas 180,- krooni. R.P karistuse õiendiga (tl. 18), millest nähtub, et R. P ei ole varem kohtulikult karistatud, väärteokorras ühel korral. Asitõendite – rohelist ja musta värvi plastmassist käepidemega noa vaatluse protokollidega fototabeliga (tl. 19 – 21); Surnu R. P kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr 620 19.07.2006.a. antud eksperdiarvamusega koos fototabelitega (tl. 24 – 34), millest nähtub, et R. P surma põhjuseks on torkelõikehaavad rindkere eesmisel ja vasempoolsel külgpinnal südame eeseina ja vahelihase vasakut kuplit läbivate vigastustega. Lahangul sedastatud torke – lõike vigastustest omavad rindkere ja kõhuõõnde ulatuvaid haavakanaleid kaks vigastust: torke – lõikehaav vasakul rinnaku kõrval joonel – südame seina vigastusega ja torke – lõikehaav vasakul eesmisel kaenlajoonel – vahelihase vasaku kupli vigastusega. Mõlema vigastuse puhul on tegemist eluohtlike vigastustega, millest esimene põhjustas südame seina vigastusest tingitud verisüdamepauna, südame tamponaadi ja sellega ägeda südame puudulikkuse, mis viis vahetult R. P surma saabumisele. Torke – lõikehaavad tekitatud üksteisele järgnevalt lühikese, minutite või nende osadega mõõdetava ajavahemiku jooksul. Torke – lõikehaavad on R. P-le tekitatud ühelt poolt teritatud, terava otsalise torke – lõike vahendiga, milleks võib olla nuga tera laiusega kuni ületa 2,5 cm ning pikkusega vähemalt 6 – 7 cm. R. P-le lisaks tekitatud pindmised marrastused, kriimustused ja pindmised marrasnaha haavad. R. P veres leitud etanooli sisaldus 4,01 promilli, mis vastab elaval inimesel üliraske alkoholi joobele. Asitõendite kohtuarstliku täiendekspertiisi aktis nr 30 30.10.2006.a. antud eksperdiarvamusega koos fototabeliga (tl. 38 – 41); DNA ekspertiisi aktis nr GE – 1904 – 06/5026 16.10.2006.a. antud eksperdiarvamusega (tl. 43 – 44); Isiku kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr 250 20.07.2006.a. antud eksperdi arvamusega (tl. 79 – 80), millest nähtub, et K.R´il 20.07.2006.a kohtuarstlikul läbivaatusel on tuvastatud tervisekahjutused: nahaalune verevalum alalõual paremal, limaskestaalune verevalum ülahuulel vasakul, nahaalused verevalumid mõlemal küünarvarrel. Antud tervisekahjustused võisid olla tekitatud 17.07.2006.a. löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikas) alalõua ja suu piirkonda. Nahaalused verevalumid mõlemal küünarvarrel on iseloomulikud tekitamise viisil – survest sõrmedega. Tervisekahjustused ei põhjustanud ohtu elule tekitamise momendil ega sellele järgnevalt. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 155 28.09.2006.a. (tl. 84 – 85), millest nähtub, et K.R ei põe vaimuhaigust, ei esinenud tal inkrimineeritava teo ajal ajutist vaimutegevuse häiret, s.t. tema oli inkrimineeritava teo ajal võimeline oma teo keelatusest aru saama ja seda vastavalt juhtima, s.t. oli süüdivusseisundis. Samuti on ekspert märkinud, et K.R on emotsionaalselt labiilne – võib kergesti erutuda, millega võib kaasneda impulsiivne – demonstratiivne käitumine, sealjuures vägivaldne. Kahtlustatava K.R´i ütlustega, mis olid antud tema ütluste olustikuga seostamisel (tl. 66 – 68), mille käigus sündmuskohal näitas K.R kööki, kus tal toimus sõnavahetus R. P-ga, samuti näitas koha, kust ta peale lõuahoobi saamist haaras noa ja näitas, kuidas tema hakkas esikus tuigerdanud elukaaslast selle noaga hekseldama ning kus ta juba hommikul ärgates avastas lamamas R. P-t. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil antud seletusi, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on K.R ’i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Vaatamata sellele, et K.R seletas kohtuistungil, et temal puudus tahtlus tappa R. Pat, kuid arvestades seda, et K.R tekkinud tüli käigus lõi korduvalt R. P-t noaga rindkere piirkonda, seega elutähtsate elundite piirkonda, R. P-le olid nende noalöökide tagajärjel tekitatud väga rasked eluohtlikud kehavigastused, sealhulgas ka lõike –torkehaavad rindkere eesmisel ja vasempoolsel külgpinnal südame eesseina ja vahelihase vasakut kuplit läbivate vigastustega, mis tingisid verisüdamepauna, südame tamponaadi, mis vahetult viisid R. P surma saabumisele, K.R-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud tahtliku tapmisena. Ka Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja rindkere piirkonda tervisekahjustuse tekitamine võib kaasa tuua kannatanu surma. Lüües kannatanut sellise eseme ja jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ja siseorganiteni ulatumiseks möönab lööja igasuguse tagajärje, sealhulgas ka surma saabumise, seega kohtu arvates tegutses K.R mitte otsese vaid kaudse tahtlusega. K.R seletas kohtus, et tema vaid kaitses end purjus R. P eest, kes lõi teda ühe korra rusikaga näkku, sellest löögist ta maha ei kukkunud. Need K.R-i ütlused on kooskõlas ka tema suhtes läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisi järeldustega, kust nähtub, et K.R oli tuvastatud 20.07.2006.a. nahaalune verevalum alalõual paremal ja nahaalused verevalumid mõlemil küünarvarrel. Hädakaitse hindamisel tuleb aga arvestada kaitsjat ähvardava ohu suurust, selle olemust, ründe visadust, intensiivsust, kaitsevahendeid ja nende kasutamise viisi. Antud juhul K.R maksimaalselt ähvardavaks ohuks oli füüsiline vägivald paari kerge rusikahoobi näol, K.R läks peale seda takistamatult kööki, võttis sealt nuga ja hakkas tema enda sõnade kohaselt R. P-t noaga sähvima ehk hekseldama. Samas ei teinud K.R enda kinnitusel noaga eemaletõrjuvaid liigutusi, R. P oli raskes alkoholijoobes (vastavalt laiba ekspertiisiaktile – veres 4,01% etanooli, mis elaval inimesel vastab üliraskele alkoholijoobele), tuikus, ta oli paljakäsi, nagu oli hiljem tuvastatud olid R. P laiba labakätel ja vasakul küünarvarrel sedastatud pindmised marrastused, kriimustused ja pindmised marrasnaha haavad, mis aga tähendab, et hoopis R. P kaitses end K.R-i eest, seega on välistatud, kohtu arvates, K.R-i poolt toimepandu kvalifitseerimine KarS § 115 , so. provotseeritud tapmisena. Nii kannatanud kui ka tunnistaja iseloomustasid R. P-t heasüdamliku inimesena. Kannatanud seletasid kohtuistungil, et R.P oli tasakaalukas ja väga sõbralik mees, kes ka napsitamise ajal ei muutunud kurjaks ja agressiivseks, K.R aga seevastu iseloomustati väga alkoholilembese, riiaka ja temperamentsena, kes tihti karjus R. P peale ja noris temaga tüli. Karistuse mõistmisel arvestab kohus K.R´i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. K.R ´it ei ole varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud, kuid teda süüdistatakse raske isikuvastase esimese astme kuriteo toimepanemises, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks võib pidada viimases sõnas avaldatud kahetsust, kohus leiab, et K.R´ile tuleb karistuseks määrata reaalse vangistuse, kuna aga ta kahetseb tehtut, võib piirduda karistuse alammäära lähedase karistuse määraga. Kriminaalasja materjali juures on asitõendid: 2 nuga, mis peale kohtuotsuse jõustumist võib hävitada, CD plaat K.R´i ütluste olustikuga seostamine tuleb aga jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik Heinar Loosaar Rahvakohtunik Rein Põld Rahvakohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.