Obsah (8)

§ 121§ 65§ 871§ 199§ 257§ 215§ 64§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märtsil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-5392 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi P

§ 121

lg 1 järgi 1 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus 1 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 1 16.12.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9662 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu 7 päeva, võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaega hakkas kohus lugema alates 22.07.
2. a, s.o kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustus 07.08.
3. a. Tartu Vangla edastas 03.03.
4. a kohtule materjalid I.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.07.
5. a ja lõppeb 29.05.
6. a. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub I.I kindel elukoht. Pereliikmete sõnul puudus tal ka varasemalt kindel elukoht – peamiselt ööbis ta sõprade-tuttavate juures või üürikorterites. Vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Tal puudus kindel sissetulek ka varem. I.I ei soovi, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Ta soovib kolida Eestist minema. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu I.I selgitas kohtuistungil, et ta ei soovi käitumiskontrolli kohaldamist, kuna tahab minna elama ja tööle XXXX sugulase juurde. Eestis on raske tööd leida ja korterit üürida. Vabanemisel läheb ta kolmeks nädalaks XXXX ravile. Prokurör toetab vangla taotlust karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tulenevalt I.I varasemast elukorraldusest ja olukorrast, millesse I.I satub peale vabanemist. Kõik eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Kaitsja advokaat Anne Vissak palub kinnipidamisjärgset käitumiskontrolli mitte kohaldada, kuna see paneb isiku raskemasse olukorda. See ei taga talle elukohta ega töökohta. I.I on vaja sellest keskkonnast välja saada, tal on XXXX inimene, kes on valmis teda toetama eluja töökohaga. Kohtu seisukoht I.I kannab liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest nelja kohtuotsuse alusel – Tartu Maakohtu 22.07.
7. a otsuse, 16.12.
8. a otsuse, 27.11.
9. a otsuse ja 08.01.
10. a otsuse. Seega tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluste tuvastamiseks kontrollida kõiki nende kuritegude eest mõistetud karistusi. Kohus on seisukohal, et I.I suhtes ei ole täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused, kuna ei ole täidetud

§ 871

punktis 1 sätestatud nõue, mille kohaselt peab isik olema karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning selle täies ulatuses ära kandma. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole oluline, mis liiki kuriteo eest isik süüdi mõisteti ega ka see, kas süüdimõistmise tulemusena karistati teda vähemalt kaheaastase vangistusega üksikkuriteo eest või moodustus taoline karistusmäär liitkaristuse mõistmisel § 63, 64 või 65 lg 1 alusel. Küll aga ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused täidetud juhul, kui vähemalt 2 aasta pikkune vangistus on mõistetud kohtuotsuste kogumis

§ 65lg 2 alusel.

I.I-le ei ole mõistetud ühe kuriteo ega kuritegude kogumi eest vähemalt 2 aasta pikkust vangistust. 2 22.07.2015. a otsusega karistas Tartu Maakohus I.I

§ 121

järgi vaid 1 kuu pikkuse vangistusega ning mõistis liitkaristuseks

§ 65lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 16.12.2014.

a otsusega 10 kuud 7 päeva vangistust. Seega tuleb kontrollida liitkaristuse aluseks olnud Tartu Maakohtu 16.12.2014. a otsusega mõistetud karistuse pikkust. Nimetatud otsusega karistas kohus I.I

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus talle liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, suurendades mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 08.01.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuu võrra. 08.01.
2. a otsusega karistas Tartu Maakohus I.I

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 257

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 215

lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määras kohus, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust ning 1 aasta 6 kuud vangistust jääb tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21.01.

1. a määrusega vähendati I.I-le 16.12.
2. a kohtuotsusega mõistetud liitkaristust 6 kuu võrra. Kohus leidis, et Tartu Maakohtu 08.01.
3. a otsusega

§ 257

järgi mõistetud 6 kuu pikkune vangistus tuleb karistusest maha arvata, sest

§ 257on kehtetu alates 01.01.2015.

a. Seega tuli Tartu Maakohtu 08.01.2014. a otsuse alusel I.I ära kanda 1 aasta 6 kuud vangistust, mitte 2 aastat. Maakohus moodustas

§ 65lg 2 alusel uue liitkaristuse, mille kohaselt tuli Tartu Maakohtu 16.12.2014.

a otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse asemel ära kanda 2 aastat vangistust. Sellise 6 kuu võrra vähendatud liitkaristuse võttis Tartu Maakohus aluseks ka 22.07.2015. a otsusega

§ 65lg 2 alusel uut liitkaristust mõistes.

Tartu Maakohus karistas I.I 27.11.2014. a otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi 1 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, lugedes mõistetud karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 08.01.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Eeltoodud otsustest nähtub, et I.I ei ole ühegi kohtuotsuste alusel tulnud kuritegude kogumi eest kanda reaalselt pikemat kui 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, mistõttu ei ole

§ 871lg 1 p 1 nõue karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks täidetud.

Seega puudub kohtul vajadus hinnata

§ 871lõikes 1 punktides 2 ja 3 sätestatud aluste olemasolu. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt Kr

MS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot. Kuna kohus jätab I.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata, tuleb tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda (Riigikohtu 02.02.2016. a otsuse nr 3-1-1-1-16 p 9.3). Ingeri Tamm kohtunik 3