lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.N-ilt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.N, 1-08-11006, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „E.N, 1-08-11006, menetluskulu“. 2 Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud (
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 300.- krooni advokaat Karl Saavo süüdimõistetu E.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokurörile, kriminaalhooldusametnikule, kaitsjale ja allkirja vastu E.N-ile. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 26.08.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuses (kohtunik Kaie Uusen) on märgitud: „Süüdi mõista E.N Kars § 329 järgi karistada 4 (nelja) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.08.2008.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada E.N-ile mõistetud 3 (kolme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päevane vangistus KarS § 69 lg 1 alusel 234 (kahesaja kolmekümne nelja) tunnise üldkasuliku tööga, mille E.N on kohustatud ära tegema 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuulise tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: • Elama kohtu määratud alalises elukohas; • Ilmuma kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talitusele“ Kohtuotsus jõustus 03.09.2008.a. 02.09.2009.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja erakorraline ettekanne, kinnitatud kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt 02.09.2009.a. 2 3 Erakorralises ettekandes teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku, pöörata karistus E.N-i suhtes täitmisele, kuna E.N on üldkasulikust tööst tehtud vaid 68 tundi, tegemata on 166 tundi, E.N ei pea kinni üldkasuliku töö teostamise ajakavadest ja ei täida nõuetekohaselt registreerimiskohustust. 14.09.2009.a kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku, pöörata karistus E.N-i suhtes täitmisele, juurde. Ka prokuröri hinnangul kuulub karistus täitmisele pööramisele. E.N ja tema kaitsja taotlesid erakorralise ettekande rahuldamata jätmist ja seda, et E.N-ile antaks veel võimalus üldkasulikku tööd edasi teha. Juhuks kui kohus seda taotlust rahuldama ei peaks, siis taotlesid E.N ja tema kaitsja, et võimaldataks E.N karistust kanda ositi, kuna E.N on võimalus tööle minna. Kohtu seisukoht KarS § 69 lõikes 6 sätestatu kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoiab kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Kohtu hinnangul on KarS § 69 lg 6 alusel põhjendatud erakorralises ettekandes tehtud ettepanek rahuldada ja karistus E.N-i suhtes erakorralises ettekandes kajastatud asjaoludel täitmisele pöörata, kuna E.N on hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja ta ei ole nõuetekohaselt täitnud registreerimiskohustust. E.N on üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud sellega, et ei ole kinni pidanud üldkasuliku töö tegemise ajakavadest, 234-st üldaksuliku töö tunnist tehtud vaid 68 ning tegemata on 166 tundi. Mõjuvaid põhjusi üldkasuliku töö tegemise ajakavadest kinni pidamata jätmiseks ja üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ei ole olnud. Kontrollnõuetest registreerimiskohustuse on E.N täitmata sellega, et: jätnud nõuetekohaselt • ei ilmunud 17.09.2008.a registreerimisele – ei saanud komandeeringu tõttu kutset kätte; • järgmist registreerimisnõude täitmist lükkas kahel korral edasi, tuues põhjuseks töötamise ja registreerimine toimus alles 12.12.2008.a; • 30.03.2009.a kohtumisele ei ilmunud – helistas ja teatas, et töö võimaldab tulla kas 31.03. või 01.04.2009.a, kuid lubadusest kinni ei pidanud ja teatas 02.04.2009, et ei saa ilmuda, kuna ei ole sõiduks raha ja andis lubaduse tulla registreerima 06.04.2009.a, millest pidas ka kinni; • 09.07.2009.a registreerimisele ei ilmunud, helistas 15.07.2009 ja lepiti kokku uus aeg – 20.07.2009.a, kuhu E.N ka ilmus; • 19.08.2009 ei ilmunud registreerimisele, ilmus alles 21.08.2009.a. E.N on nimetatud registreerimiskohustuse mittenõuetekohase täitmise põhjuseks ja üldkasuliku töö tegemise ajakavade järgimata jätmise põhjuseks töötamise, kodused mured, terviseprobleemid, finantsolukorra. Nimetatud asjaolud ei ole olnud oma olemuselt sellise ulatuse ja raskusega, et annaksid põhjendatud aluse käsitleda neid mõjuvate põhjustena üldkasuliku töö tegemise ajakavadest kinni pidamata jätmiseks ja registreerimiskohustuse täitmata jätmiseks. 3 4 Soovi ja tahtmise korral oleks olnud võimalik oma kodune elu ja töötamine ühitada ka üldkasuliku töö tegemise kohustusega ning registreermiskohustuse nõuetekohase täitmisega. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhoolduametnik püüdnud igati E.N-i elu-ja tööolu järgida ja arvestada ning on pakkunud üldkasuliku töö tegemise võimalusi E.N-ile kõige sobivamates ja talle lähemates erinevates kohtades. Sellele vaatamata on jätnud E.N üldkasuliku töö tegemata. Kriminaalhooldusametnik avaldas 14.09.2009.a kohtuistungil, et juunist E.N ei tööta ja ta pakkus juunis mittetöötavale E.N-ile veelkordselt võimalust üldkasuliku töö tegemiseks tema elukoha järgi – Alatskivil, kuid E.N üldkasulikku tööd tegema ei hakanud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt teatas E.N, et talle on sealsed üldkasuliku töö tegemise juhendajad vastuvõtmatud. Kohtu hinnangul on E.N olnud kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.augustist 2008.a kuni käesoleva ajani piisavalt aega ja võimalusi, et soovi ja tahtmise korral talle karistuseks mõistetud üldkasulik töö ära teha. Käesolevaks ajaks on karistusest tehtud vaid tühine osa ja enamus on tegemata. E.N-i faktlisest käitumisest vabaduses viibides nähtub, et tal puudub vajalik soov ja tahe täita vabaduses viibides nõuetekohaselt registreerimiskohustust ja pidada kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavadest. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistus E.N-i suhtes täitmisele pöörata. Kriminaalkorras 4-l korral karistatud isikuna teadis ja teab E.N , et kontrollnõuete täitmata jätmise korral ning üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumise korral pööratakse karistus tema suhtes täitmisele. Kohus ei pea põhjendatuks anda E.N-ile veel nn viimast võimalust üldkasuliku töö ärategemiseks, sest kohtul pole alust arvata, et E.N oma senist käitumist ja suhtumist üldkasuliku töö tegemisse oluliselt paremuse poole muudaks. Kohtuistungil kinnitas E.N, et kavatseb järgnevalt Soome tööle minna ja üldkasulikku tööd saaks ta teha nädalavahetustel töölt Soomest koju tulles. Kohtu jaoks ei ole usutav, et isik, kes suvel üldse tööl ei käinud ja siis ka üldkasulikku tööd ei teinud, hakkaks Soomest Eestisse nädalavahetustel üldkasulikku tööd tegemas käima. Kohus ei pea põhjendatuks anda E.N-ile võimalust ka karistuse ositi ärakandmiseks. E.N on isegi olnud võimalik ligi aasta vältel karistuse kandmisest, s.o üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoiduda ning talle veelkordselt võimaluse ositi karistuse ärakandmiseks andmine ei ole neil asjaoludel põhjendatud. Lisaks puuduvad ka KarS § 66 lg 1 kohaldamiseks nõutavad mõjuvad põhjused karistuse kandmise ositi mõistmiseks. Üksnes E.N-i kohtuistungil ositi karistuse kandmise põhjuseks nimetatud asjaolu, et tal oleks võimalus minna tööle oma venna firmasse alates 21.09.2009.a, ei ole KarS § 66 lõikes 1 sätestatu tähenduses piisav karistuse kadmise ositi kohaldamiseks. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.