Väärteoasi 4-18-996 K O H T U M Ä ÄR U S Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.märtsil 2018.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.01.2018.a. otsusele väärteoasjas nr 4101,17,023881 Kaebuse esitanud isik F.B Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine Resoltusioon Jätta F.B kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.01.2018.a. otsusele väärteoasjas nr 4101,17,023881 vaatamata. läbi Tagastada kaebus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse põhjendused F.B on 23.02.2018.a.. esitanud Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.01.2018.a. otsuse väärteoasjas nr 4101,17,023881 tühistamiseks. Esimese asjaoluna toob kohus välja, et kaebus ei vasta VTMS§ 15 sätestatud kaebuse vormistamise nõuetele. Vaatamata sellese ei pea kohus vajalikuks kaebuse tagamistest puuduste kõrvaldamiseks. Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud põhjendamatult. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohast ning materjalidest nähtub, et F.B poolt Ühistranspordiseaduse § 85 lg.1 rikkumise asjaoludel 20.12.2017 koostatud väärteoprotokollis on kirjas, et „Kohtuvälise menetleja otsus on tutvumiseks kättesaadav alates „22" jaanuar
- a Aadressil: Tallinn, Paldiski mnt. 48A, E 8.15-18.00 T-N 8.1517.00 ja R 8.15-16.00" Samas väärteoprotokollis on ka menetlusalune isik andnud oma ütlused ja allkirja andmisest väärteoprotokolli kättesaamise kohta. VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks saamise päevast. Kohtuvälise menetleja kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada seadus ei sätesta. Kohtuvälise menetleja otsus käesolevas väärteoasjas oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 22.01.2018.a.. Nimetatud kuupäev on märgitud ka menetlusaluse isiku F.B suhtes 20.12.2017.a. koostatud väärteoprotokollis nr
- Samuti on väärteoprotokollil menetlusalune isik F.B oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt VTMS §-le
- Seega oli kaebaja tutvunud ka VTMS § 19 lg 1 p-s 7 sätestatuga ja pidi teadma, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend VTMS sätestatud korras. Samuti on väärteoprotokollis märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures alates 22.01.2018.a. kättesaadav või menetlusosalisele oleks tehtud takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures. Sisuliselt ei ole kaebaja seda ka oma kaebuses põhistanud. Kaebaja ei ilmunud 22.01.2018.a. kohtuvälise menetleja juurde otsuse järgi ning nähtuvalt materjalidest edastas kohtuväline menetleja otsuse kaebaja e-postile ( mille kaebaja oli ise andnud ) 19.02.2018.a. Seega arvestades vastavalt VTMS§ 114 lg.4 alusel kaebuse esitamise tähtaega, mis on 15 päeva otsuse kättesaamisest alates 19.01.2018.a., oleks kaebuse esitamise viimane tähtaeg olnud 05.02.2018.a. Kaebus on kohtule esitatud 23.02.2018.a. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). 2 Kaebusest ei nähtu, et F.B niisugused takistused oleksid esinenud. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta otsusele tähtaegselt järgi ei läinud või ei esitanud kaebust pärast otsuse saamist e-postiga. Seega järeldab kohus, et kaebaja on ise jätnud kasutamata võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu tuleb F. B kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3