Obsah (7)

§ 84§ 7§ 61§ 63§ 148§ 149§ 83

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) ega ka VTMS-s ei sätestata tõendina sündmuskoha vaatluse protokolli. Juhul, kui kohtuväline menetleja pidas silmas

§-s 87 nimetatud vaatlusprotokolli, siis

§ 84

lg 1 järgi toimetatakse sündmuskoha vaatlust kuriteo toimepanemise kohas või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Praegu koostati protokoll järgmisel päeval pärast sündmuskoha vaatlust KKI büroos.

1. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt viibisid vaatluse juures KKI inspektorid A. A., R. O. ja R. S. Kalalaeval asusid erinevates kohtades valget ja sinist värvi plastkastid. Kolm kasti olid täidetud kohaga ja üks kast oli osaliselt täidetud latikaga. Ülejäänud kastid olid tühjad. Rohkem andmeid maale toodud kala koguse kohta protokollis ei ole. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt on selle lisaks mh kalade massi mõõtmise protokoll, kuid väärteoasja materjali hulgas seda dokumenti ei ole.
2. Väärteoasja materjali hulgas on
3. oktoobril 2018 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Rannapungerja külas koostatud kalade massi mõõtmise protokoll, mille kohaselt toimetati mõõtmist kell 18.00-18.50 ning mõõtmise juures viibisid KKI inspektorid A. A., R. O. ja R. S. Mõõtmisel kasutati kahte mitteautomaatkaalu ning kolme kasti koha kogukaal oli 130,54 kg. Ka kalade massi mõõtmise protokoll ei võimalda tuvastada maale toodud kala kogust.
4. Nimelt nähtub tunnistaja A. A. ütlustest, et kalalaeva sadamasse saabumise ajal oli lisaks temale kohal KKI inspektor P. J., kes kaalus kalad ja kirjutas saadud andmed oma märkmikusse. Fotosid kalade kaalumisest ei tehtud ja R. O. ning R. S. kaalumise juures ei viibinud. A. A. ei osanud öelda, kui palju kalakastid kaalusid. Kalade massi mõõtmise protokoll koostati päev enne sündmuskoha vaatluse protokolli, massi mõõtmise protokollis märgitud mõõtmise juures viibinud isikute arv on vastuolus A. A. ütlustega ja ei ole täpselt selge, millist kaalu mõõtmisel kasutati. Kalade massi mõõtmise protokolli ei ole võimalik siduda sündmuskoha vaatluse protokolliga.
5. Kuna A. A. ei näinud kaalude näitusid, pole võimalik ühegi tõendi abil välja selgitada, kui palju koha menetlusalune isik maale tõi.

§ 7lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus isiku süüdiolekus tema kasuks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon

1. Maakohtu otsuse peale kassatsiooni esitanud kohtuväline menetleja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Alternatiivselt palub kohtuväline menetleja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. Kohtuvälise menetleja seisukohad on lühidalt järgmised.
2. Maakohus ei järginud

§ 61lg-s 2 sätestatut ega hinnanud tõendeid kogumis.

See viga kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes, sest maakohtu otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. 12. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid. Tulenevalt

§ 63lg-st 1 on tõend mh uurimistoimingu protokoll.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et väärteomenetluses koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll on käsitatav uurimistoimingu - täpsemalt sündmuskoha vaatluse - protokollina

§ 63lg 1 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.

märtsi

1. a otsus asjas nr 3-1-1116-10, p 8).
2. Kriminaal- ega väärteomenetluse seadustikust ei tulene, millal ja kus tuleb sündmuskoha vaatluse tulemused protokollina vormistada. Sündmuskoha vaatluse käigus kogetud ja vaadeldud asjaolude hilisem arvutikirjas vormistamine ei muuda protokolli lubamatuks ega ebausaldusväärseks tõendiks.
3. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt toimus sündmuskoha vaatlus
4. oktoobril 2018 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Rannapungerja külas ja sama protokolli lisaks on
5. oktoobril 2018 koostatud kalade massi mõõtmise protokoll. Maakohtu seisukoht, et massi mõõtmise protokolli pole võimalik sündmuskoha vaatluse protokolliga seostada, on alusetu. Sündmuskohta vaadeldi ja kalade massi mõõdeti
6. oktoobril
7. Maale toodud kala kogus on tõendatud kalade massi mõõtmise protokolliga. See, et massi mõõtmise protokoll ja sündmuskoha vaatluse protokoll koostati erinevatel päevadel, ei anna alust massi mõõtmise protokolli tõendikogumist välja jätta.
8. Vaatluse käigu fotografeerimine ja fotode protokolli juurde lisamine ei ole kohustuslik. VTMS § 50 kohaselt võib vajaduse korral kriminaalmenetluses sätestatud korras talletada menetlustoimingu protokolli lisana tõendusteavet fotol, joonisel, filmil, heli- või videosalvestises või muul viisil. Tulenevalt

§ 148

lg-st 1 võib vajaduse korral tõendusteabe peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli- või videosalvestises või joonisel või muul näitlikustaval viisil.

§ 149

lg 1 järgi talletatakse uurimis- või muu menetlustoimingu tingimused, käik ja tulemused fotol, kui seda peab vajalikuks uurimisasutuse ametnik või kui pildistamise kohustus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et fotode puudumine ei muuda vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-141-09, p 7). Seega ei muuda kogu sündmuskoha vaatluse fotografeerimata jätmine selle käigus kogutud teavet ebausaldusväärseks.
3. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolli, kalade massi mõõtmise protokolli ja A. A. ütlustega kogumis. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt kaaluti kolm kohakasti ja seejärel vastavalt mõõtemetoodikale kolm tühja kalakasti. Nähtuvalt kalade massi mõõtmise protokollist ja A. A. ütlustest fikseeris kala ja tühjade kalakastide kaalu P. J. Saadud näidud kajastati kalade massi mõõtmise protokollis. Vastus kassatsioonile
4. Menetlusaluse isiku kaitsja palub jätta maakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus rikkunud väärteomenetlusõigust. Väärteoasjas olevate tõenditega ei ole võimalik tuvastada kaldale toodud kala kogust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Vaidlusaluse väärteoasja lahendamise sõlmküsimuseks on, kas menetlusaluse isiku kalapüügilt toodud kala kogus erines rohkem kui kümme protsenti KKI-le teatatud ja püügipäevikusse märgitud andmetest (korra § 20 lg 4 rikkumine). Maakohus on selle võrdlemisi lihtsakoelise küsimuse lahendamisel eksinud menetlusõiguse nõuete vastu, eirates tõendite hindamise põhimõtteid ja jättes oma seisukohad jälgitavalt põhjendamata. See tingib kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise.
6. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu tõendatud mh
7. oktoobril 2018 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolliga, milles kirjeldatakse
8. oktoobril 2018 toimetatud vaatluse käiku ja selle käigus kogutud teavet. Protokolli lisaks on kalade massi mõõtmise protokoll, mille kohaselt tehti mõõtmised
9. oktoobril
10. Mõõtevahendina kasutati kahte mitteautomaatkaalu. Märgitud on mh kalade kaal koos mahutiga, mahuti kaal ja kalade kaal ilma mahutita.
11. Väär on maakohtu seisukoht, et menetlusseadus ei sätesta tõendina sündmuskoha vaatluse protokolli. Väärteomenetluses kohaldatakse tõendite kogumise osas kriminaalmenetluse sätteid, kui seadustik ei näe ette erisusi (VTMS § 31 lg 1).

§ 83

lg 1 järgi on vaatlus uurimistoiming, mille eesmärgiks on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt võib vaatlusobjektiks olla mh sündmuskoht. Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega (

§ 84). Vaatlus fikseeritakse vaatlusprotokollis (§ 87).

Ka kohtupraktikas on selgitatud, et väärteomenetluses koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll on käsitatav uurimistoimingu (täpsemalt sündmuskoha vaatluse) protokollina

§ 63

lg 1 mõttes ja kala loendamise protokoll sündmuskoha vaatluse protokolli lisana

§ 148tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.

märtsi

1. a otsus asjas nr 3-1-1-116-10, p 8), mistõttu on tegemist süüteomenetluses lubatava tõendiga.
2. Maakohus osutab, et sündmuskoha vaatluse protokoll koostati päev pärast sündmuskoha vaatlust KKI büroos. Seejuures ei selgita maakohus, kas ja kuidas mõjutab see kõnealuse protokolli usaldusväärsust. Kassaator märgib õigesti, et seadus ei sätesta sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise (s.o sündmuskoha vaatluse käigus kogutud teabe tõendina vormistamise) aega ja kohta. Seda saab põhjendada asjaoluga, et protokolli koostamise aeg ja koht võivad sõltuda mitmest tegurist, nt konkreetse süüteo tehioludest, vaatluse eesmärgist, vaatlusel osalevatest isikutest, vaatluse käigust, vaatlusprotokolli lisadest, aga ka ilmastikuoludest jms. Kolleegium leiab, et juhul, kui uurimistoimingu protokolli ei ole võimalik või otstarbekas vormistada uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut. Võib väita, et selline toimimine ongi praktikas pigem reegel kui erand. Seega ei tingi ainuüksi sündmuskoha vaatluse protokolli koostamine või vormistamine sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas a priori vaatlusprotokolli ebausaldusväärsust. Küll aga peab protokolli koostaja viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 31-1-31-11, p 20.1).
5. Lisaks ei ole maakohus põhjendanud, kuidas mõjutab vaatlusprotokolli usaldusväärsust tõik, et kalade kaalumist ei fotografeeritud. Uurimistoimingu tingimused, käigu ja tulemused ning kogutud tõendusteabe võib talletada fotol menetlustoimingu protokolli lisana, kui selleks esineb vajadus või kui see on kohustuslik (VTMS § 50,

§ 149lg 1).

Maakohus ei viita, et kaalumise fotografeerimine oleks olnud kohustuslik. Kohtupraktikas on selgitatud, et fotode puudumine ei muuda vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-41-09, p 7).
3. Maakohtu järeldused, mis puudutavad sündmuskoha vaatluse protokolli lisaks olevat kalade massi mõõtmise protokolli, ei ole mõistetavad. Esmalt asub maakohus seisukohale, et sündmuskoha vaatluse protokolli lisana märgitud kalade massi mõõtmise protokolli väärteo asja materjalide hulgas ei ole. Seejärel jätkab maakohus siiski kalade massi mõõtmise protokolli analüüsimisega. Seega on maakohtu põhjendused vastuolulised.
4. Kalade massi mõõtmise protokolli kohta märgib maakohus täpsemalt, et see ei võimalda tuvastada maale toodud koha kogust, sest massi mõõtmise protokoll koostati päev enne sündmuskoha vaatluse protokolli. Ka siinkohal ei selgita maakohus, kuidas osutatud asjaolu protokolli usaldusväärsust mõjutab. Samuti piirdub maakohus vaid väitega, et massi mõõtmise protokollis märgitud mõõtmise juures viibinud isikute arv on vastuolus A. A. ütlustega, jättes tähelepanuta, et A. A. kirjeldas maakohtu istungil antud ütlustes kalade massi mõõtmise käiku ja selgitas, et R. O. ja R. S. viibisid mõõtmise juures alates tühjade kalakastide kaalumisest. Põhjendamata on jäänud ka kohtu järeldus, et ei ole täpselt selge, millist kaalu mõõtmisel kasutati.
5. VTMS § 110 p 2 ja § 134 lg 1 kohaselt märgitakse maakohtu otsuse põhiosas istungil tõendamata jäänud asjaolu, tõend, mida ei peeta usaldusväärseks, ning põhjendus, miks kohus seda usaldusväärseks ei pea. Seejuures peab kohtu mõttekäik olema otsuse lugejale jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus väärteoasjas nr 3-1-110-17, p 10). Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, mistõttu ei ole väärteomenetluse lõpetamiseni viinud argumendid arusaadavad. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
8. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
9. veebruari
10. a otsuse ning saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)