1-18-9395/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-9395 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Prokurör Riina Palmi Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu L.P , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 21.08.2019 ja lõpp 14.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.01.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. L.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega KarS §424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 11 kuud. KarS §74 lg 2 alusel kuulus mõistetud 1 karistusest koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust. KarS §74 lg 1, 3 alusel jäeti ülejäänud vangistus 10 kuud 23 päeva täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Katseaja jooksul oli L.P kohustatud järgima KarS §75 lg 1 p 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg 2 p 2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 28.12.
4. Viru Maakohtu 04.07.2019 määrusega pöörati L.P-le Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 10 kuud 23 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korda ja vanglas viibib isik samuti teist korda. Mõlemal korral on isik toime pannud mootorsõiduki juhtimise olles alkoholijoobes. Kuriteod on jäänud sarnaseks, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung L.P taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et elama hakkab omaenda korteris. Lähedasteks nimetas ema, kaks poega ja endise abikaasa. Avaldas, et alkoholi probleemi polegi varem püüdnud lahendada, kuna ravi jaoks puudusid rahalised vahendid. Lubas, et nüüd vabanedes hakkab alkoholismi meditsiiniliselt ravima lähedaste abiga. Nõuete tasumise lubas ajatada. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on L.P ära kandnud 10-kuulisest 23-päevasest vangistusest 5 kuud ja 13 päeva ehk üle ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on isiku elektroonilise valve alla enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole 2 isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. L.P käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama talle endale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähedaseks on ema ja kaks poega, kellega on suhted head ning toetavad. Ema suhtleb pojaga telefonitsi ja kirja teel. Samas ei saa jätta märkimata, et üks poegadest on kriminaalkorras karistatud ning on käesoleval ajal vangistusest ennetähtaega vabastatud ja allutatud elektroonilisele valvele. Ka on kinnipeetava enda sõnul tal mõned kriminaalse taustaga tuttavad, kuid oma sõnul ta ei lase neil end mõjutada. Samas laseb kinnipeetav oma käitumisele mõju avaldada konfliktidel ja olukordadel, kuna viimane kuritegu (sõiduki juhtimine alkoholijoobes) on toime pandud peale konflikti endise abikaasaga. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et alates 07.10.2019 alustas isik riigikeele õppimist A1 tasemel. Individuaalse täitmiskava raames ei ole talle ette nähtud muid taasühiskonnastavaid tegevusi, kuna tema karistusaeg on selleks liiga lühike. Vabanemise korral puudub isikul töökoht või ei esitanud ta kriminaalhooldajale andmeid võimaliku tööandja kohta. Samas on tal võimalus registreeruda Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Kinnipeetaval on osaline töövõimetus. Kinnipeetav on omandanud elektrilukksepa eriala, mis aitab tal tööturul edukamalt konkureerida. Tal on ka keevitaja kutsetunnistus, ta on teinud erialast tööd tööstusseadmete remondi, hoolduse ja häälestuse lukksepana, on ametlikult töötanud metallilõikajana ning palkmajade monteerijana. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut hakkavad aga piirama tasumata nõuded, mida K-raha andmetel on summas 8643 eurot. L.P on probleeme alkoholi tarvitamisega, jõi kanget alkoholi enamasti üksi, vahel jõi mõned nädalad järjest. Isiku enda sõnul on alkoholi tarvitamise põhjuseks stress. Kinnipeetav tunnistab probleemi, on korduvalt üritanud alkoholi kuritarvitamist kontrolli alla saada, kuid tulutult. Mõlemad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, seega on alkoholi tarvitamisel ja isiku kriminaalse käitumise vahel otsene seos. Kohus ei sea kahtluse alla isiku soovi kaineks eluks, kuid alkoholi taastarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise oht jääb püsima ja seda olukorras, kus isik ise peab alkoholi tarvitamise peapõhjuseks stressi, kuid stressirikas võib olla nii elu- kui ka töökeskkond. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava enesehinnang hea ja puuduvad andmed vägivaldse käitumise kohta ning kriminaalseid hoiakuid isik ei väljenda. Samas alkoholijoobes võib isik käituda impulsiivselt. Probleemide lahendamise oskus on kasin. 3 Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja kohustust läbida alkoholivastane ravi, isiku kohta esitati katseajal kohtusse 3 erakorralist ettekannet ja karistus pöörati täitmisele. Ka ei suutnud isik võtta registreerimiskohustuse täitmist tõsiselt ja leidis erinevaid põhjuseid mitteilmumiseks. Ja kuigi kinnipeetav nõustus lisakohustusena läbima alkoholivastase ravi, ei võtnud ta selle kohustuse täitmiseks ise midagi ette, seega ei püüdnud ega pingutanudki alkoholi tarvitamisest loobuda. Kohus on seisukohal, et varasem tingimuslik karistus ei ole L.P-le mõju avaldanud ning ta ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul o n karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav seekord suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Samuti on kohus seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud olukorras, kus joobes juhtide süül hukkub ja saab vigastada Eestis igal aastal sadu inimesi, on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Maanteeameti andmetel toimus aastal 2018 joobes sõidukijuhi osalusel inimkannatanuga 148 liiklusõnnetust, milles said viga 209 inimest ja hukkus 13 inimest (allikas: https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta2018/luhiulevaade-liiklusohutuse-olukorrast-2018-aastal/joobes-soidukijuhi). 2019.aasta andmeid ei ole veel avaldatud. Kuna kinnipeetav ei ole aru saanud oma tegude tõsidusest ning ohtlikkusest, siis ei ole karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) L.P puhul saavutatud ning seetõttu on teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu ja tervise kaitseks – põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuse puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning L.P tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, kriminaalhooldusele mitteallumine ja riskitegurina alkoholi kuritarvitamine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4