lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.P; ik: XXX; elukoht: xxx; töökoht: xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Proos, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1. P.P süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva. 2.
Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 5 (viis) päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo, mis vastab
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on arusaadav, tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi. Kuna kohtutäitur võttis kuu aja jooksul kõik raha ära, siis enam raha ei olnud ja pidi raha kuskilt saama. Seetõttu võttiski rahakoti. Nüüd on kohtutäituriga kokkulepe, et kontole jäetakse miinimumsumma alles, peab iga kord avalduse kirjutama. Võlgnevusi tasub osade kaupa 30-40 euro kaupa, mõnikord ka rohkem. Sel päeva oli kaasas 5 eurot ja mõtles, et proovib mängides teenida kasiinos, kuid ei õnnestunud, siis selline asi juhtuski. Tunnistaja T A selgitas, et läks 21.07.2019 hommikul kasiinosse õlut jooma, vaatas telefoni. Lähenes naisterahvas, kes küsis suitsu. Ütles, et oled kasiinos, ostku endale ise. 10 minutit hiljem varastas rahakoti ära, milles oli 180 eurot. Turvatöötaja või saalitöötaja tuli küsima kas ta on T A, et leiti sinu rahakott. Kui palju sendisahtlis oli, ei tea, paberrahas oli 180 eurot. Naisterahvast on varem seal kandis näinud, kaupluses. Senini midagi hüvitatud ei ole. Kohtuistungil vaadati kasiino turvakaamerate salvestist, millelt on näha, kuidas tunnistaja siseneb kasiinosse ja istub hiljem saalis laua taga ning vaatab telefoni. Mõnikümmend minutit hiljem on menetlusalune isik teenindaja juures, liikudes eelnevalt määda tunnistajast T. Aist. Teenindaja juurest lahkudes möödub menetlusalune isik uuesti tunnistajast, võtab midagi laualt ning väljub kasiinost. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud. Menetlusalust isikut on varem samalaadsete süütegude eest karistatud rahatrahvidega, arestidega, kuid menetlusalune isik jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Arvestades varasemaid õiguserikkumisi taotleb karistuseks aresti 10 päeva. Ei ole vastu, et aresti kandmine määratakse ositi, kuid ühe osa pikkus ei tohiks olla väiksem kui 5 päeva. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega
Menetlusalune isik võttis Xxx kasiinos laualt ära T Aile kuuluva rahakoti ning võttis rahakotist 180 eurot, tekitades sellega T Aile varalist kahju 180 eurot.
218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.
lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu.
lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga
Antud juhul varastati sularaha 180 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse. Seega 2 peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt
lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo
Kohus leiab, et 21.07.2019 kell 09:41 xxx asuvas Xxx kasiinos T Aile kuuluva rahakoti ning selles oleva sularaha 180 eurot varguse toime panemine P.P poolt on tõendatud väärteoasjas leiduvate kirjalike tõendite ja videosalvestisega. Varguse toimepanemist menetlusaluse isiku poolt tõendab kasiino turvakaamera videosalvestis, millelt on näha, kuidas menetlusalune isik 21.07.2019 kell 09:41:59 Xxxi kasiinos tumedate juuste, tumedate pükste ning dressipluusiga naisterahvas võtab laualt eseme ning seejärel liigub kiiremal sammul kasiino välisukse poole ning lahkub. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida menetlusaluse isiku poolt
Väärteomenetluses on tuvastatud, et menetlusalune isik, viibides Xxx kasiinos, võttis laualt T Aile kuuluva rahakoti ning lahkus sellega kasiinost. Menetlusalune isik võttis rahakotist 180 eurot ning mõne aja pärast tõi rahakoti ilma rahata kasiino juurde tagasi ning asetas selle kasiino ukse ette. Seega on sedastatav, et rahakott selles sisalduvaga oli menetlusaluse isiku jaoks võõras vara ning menetlusalune isik ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis menetlusalune isik lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine menetlusaluse isiku poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine menetlusaluse isiku poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ehkki menetlusalune isik tõi tagasi rahakoti, oli sealt puudu 180 eurot ning ei ole tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik oleks soovinud raha tagastada. Vastupidi, menetlusaluse isiku eesmärgiks oligi raha varastamine ning rahakoti muu sisu ja rahakott teda ei huvitanud. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks sellele on menetlusalusel isikul ka kolmteist kehtivat väärteokaristust, s.h ka
Need väärteod on kehtivad seetõttu, et menetlusalune isik on jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata. Seega on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel tähtsust, kuivõrd
Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata
lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu kvalifitseerida
Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, eesmärgipäraselt, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik P.P pani toime
Karistuse mõistmine 3
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalust isikut on karistatud ka korduvalt arestidega narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses ning varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Arvestades väärteo varavastast iseloomu, asjaolu, et menetlusalusel isikul on seitse tasumata rahatrahvi ja teda on korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Samuti puudub menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud andmete kohaselt tal ka kindel töökoht või mõni muu püsiv ja legaalne sissetulek ning menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt on tema sissetulekuks vaid toetus. Samas on tal varasematest menetlustest hulgaliselt võlgnevusi, millede täitmine on täiturite menetluses, mistõttu ei oleks selline karistus ka täidetav. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol, kuivõrd selline karistus on menetlusaluse isiku poolt korduvalt jäetud täitmata ja tuleb kohaldada aresti. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastatud asja väärtust, mis ei ulatunud
lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi vähesel määral alla eelmärgitud piirmäära ülemmäära. Seega leiab kohus, et menetlusaluse süü on hinnatav keskmisena. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning lisaks on isikul ka kaks kehtivat kriminaalkaristust
Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kohus peab võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga mõistes selle mõningal määral alla keskmise määra, kuivõrd menetlusalusele isikule inkrimineeritakse vaid ühe väärteo toimepanemist ning see peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem nii samalaadsete kui teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule ei ole võimalik mõista aresti ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Arvestades asjaolu, et menetlusaluse isiku tervislik seisund eeldab tihedat suhtlust raviarstidega, leiab kohus, et menetlusaluse isiku esitatud taotlus aresti kandmiseks ositi on põhjendatud ning kohus määrab aresti kandmise ositi kahes osas viie päeva kaupa korraga, andes menetlusalusele isikule ka piisava ajavaru aresti ärakandmiseks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.