4-19-6336/27

4-19-6336 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-6336 (2740,17,000770) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. oktoobri 2020 määrus, millega pöörati täitmisele süüdlasele I.U-le (ik XXX) mõistetud arest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane I.U, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
3. oktoobri 2020 määrus muutmata EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on vaidlustatav 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast Tallinna Ringkonnakohtus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas
5. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule taotluse asendada I.U-le väärteoasjas nr 2740,17,000770 määratud rahatrahv 700 eurot (175 trahviühikut) arestiga.
6. Pärnu Maakohus asendas
7. jaanuari 2020 määrusega I.U-le määratud rahatrahvi 17 päeva arestiga. Selle asendas kohus omakorda 17 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks määras kohus 2 kuud määruse jõustumisest. Määrus jõustus
8. jaanuaril
10. Pärnu Maakohtu
11. märtsi 2020 määrusega pikendati I.U üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Kohus määras uueks tähtajaks 2 kuud eriolukorra lõppemisest. Eriolukord lõppes
12. mail 2020, mistõttu oli üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
13. juuli
15. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusametnik esitas
16. juulil 2020 Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles I.U-le määratud üldkasuliku töö tühistamist ja 13 päeva aresti täitmisele pööramist. I.U ei ilmunud määratud ajal üldkasulikku tööd sooritama ega vastanud kriminaalhooldaja kõnedele. 1
17. Pärnu Maakohus jättis
18. juuli 2020 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. Kohus pikendas 13 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtaega ja määras uueks tähtajaks 2 kuud arvates määruse jõustumisest. Määrus jõustus
19. augustil
21. Kriminaalhooldusametnik esitas
22. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles I.U-le mõistetud aresti täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei sooritanud I.U määratud tähtajaks, s.o
23. oktoobriks 2020, üldkasuliku töö tunde. Süüdlane I.U ei vasta ametniku kõnedele ega ole temaga kontakteerunud, mistõttu pole õnnestunud temalt rikkumiste kohta selgitusi võtta. MAAKOHTU MÄÄRUS
24. Pärnu Maakohus rahuldas
25. oktoobri 2020 määrusega KarS § 69 lg 6 ja VTMS § 2101 lg 2 alusel kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras I.U-le asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele. Süüdlast kohustati aresti kandma seitsmendal päeval pärast määruse kättesaamist. Oma otsustust põhistas kohus järgmiselt. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2101 lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et I.U ei ole kohtu poolt määratud ajaks s.o
26. oktoobriks 2020 talle asenduskaristusena mõistetud üldkasulikku tööd ära teinud. Süüdlase I.U üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaega on pikendatud kaks korda: üks kord seoses COVID-19 tõkestamisega seonduvate piirangutega ja teine kord
27. juulil
28. Erakorralisest ettekandest selgub, et kriminaalhooldaja on otsinud I.U-le töökohti elukoha lähedale, kus tal oleks võimalik üldkasulikku tööd sooritada. I.U on teinud vaid 4 tundi üldkasulikku tööd. Kuigi hiljem on korduvalt kokku lepitud üldkasuliku töö tegemise koht ja kuupäevad, ei ole I.U määratud aegadel ilmunud ega kriminaalhooldajale teatanud, miks ta määratud ajal ei ilmunud. Samuti ei vasta ta kriminaalhooldaja kõnedele, tagasi ei helista. Selliselt anti I.U-le piisav aeg, et asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunnid ära teha. Süüdlase I.U käitumine näitab, et ta hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. MÄÄRUSKAEBUSMENETLUS
29. Süüdlane I.U esitas määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja palub asendada arest maksegraafikuga või üldkasuliku tööga. Süüdlane märgib kaebuses, et kasvatab üksi erivajadustega 9aastast last, kes käib koolis. Laps vajab järelevalvet, mistõttu peale kooli pole võimalik aresti kanda. Kaebuses on nimetatud ära ka lapsele pandud diagnoosid.
30. Tallinna Ringkonnakohtu
31. novembri 2020 määrusega võeti I.U määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja kohtumenetluse pooltele anti seisukohtade, taotluste esitamiseks aega
32. novembrini
33. Nimetatud tähtaja jooksul esitas seisukoha kriminaalhooldusametnik, kes palus jätta kaebuse selle põhjendamatuse tõttu rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34. Ringkonnakohtunik jätab määruskaebuse rahuldamata. 2
35. Maakohus pööras I.U aresti täitmisele karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 alusel. Määruskaebuses ringkonnakohtule palub I.U maakohtu määrus tühistada ja asendada arest rahatrahviga või üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 69 lg 6 ei näe ette võimalust asendada aresti rahatrahviga. Viidatud õigusnormi alusel on kohtul võimalik määrata I.U-le karistuse täitmisele pööramisest kergemate alternatiividena kas täiendavaid kohustusi KarS § 75 lg 2 alusel või pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Süüdlase sisuline taotlus üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks on aga ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu.
36. Maakohus pööras I.U aresti täitmisele, kuna ta ei sooritanud üldkasuliku töö tunde määratud tähtaja jooksul. Süüdlane I.U ei ole esitanud kohtutele põhjendusi selle kohta, miks ta perioodil
37. august 2020 kuni
38. oktoober 2020 ei ilmunud sooritama 13 tundi üldkasulikku tööd. Kaks kuud minimaalse arvu üldkasuliku töö tundide sooritamiseks on kriminaalkolleegiumi hinnangul piisav aeg. Kriminaalhooldusametnik on avaldanud erakorralises ettekandes, et I.U ei vastanud ametniku kõnedele ega võtnud ametnikuga ühendust. Määruskaebuses ei ole I.U esitanud üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise kohta mingeidki põhjendusi. Nii on ringkonnakohtule tuvastatav, et I.U jättis tahtlikult üldkasuliku töö tunnid sooritamata, hoidis sellest kõrvale. Rikkumisi õigustavaid mõjuvaid põhjuseid ei esine. KarS § 69 lg 6 alusel on aresti täitmisele pööramise esmaseks eelduseks see, et süüdlane on tahtlikult rikkunud talle pandud kohustusi ja ei esine rikkumisi õigustavaid mõjuvaid põhjuseid. Määruskaebusmenetluses puudub vaidlus, et I.U jättis põhjuseta sooritamata tähtaegselt 13 tundi üldkasulikku tööd. See tähendab, et KarS § 69 lg 6 alusel karistuse täitmisele pööramise esmane eeldus on täidetud. Järgnevalt tuleb anda hinnang, kas maakohtu poolt KarS § 69 lg 6 alusel I.U rikkumisele valitud õiguslik tagajärg on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei teinud I.U aresti täitmisele pöörates kaalutlusviga. Määruskaebuses viitab I.U, et tal on 9aastane laps, kes vajab järelevalvet. Ringkonnakohus märgib, et niisugune I.U argument ei ole tänaseks enam tõsiseltvõetav. Süüdlasel I.U on olnud enam kui küllaldaselt aega tegutseda oma lapse parimates huvides ja vältida seda, et tal tuleb minna aresti kandma. Väärteootsus, millega I.U-le määrati rahatrahv, tehti
39. juulil
40. Kuna I.U trahvi aastate jooksul ei tasunud, asendati see alles käesoleva aasta alguses arestiga, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga. Vaadates menetluse käiku, on I.U olnud ajaliselt piisavalt võimalik vähemalt
41. jaanuarist 2020 leida mõned tunnid oma päevadest, et määratud 13 tundi üldkasulikku tööd ära sooritada ja pidada silmas parimal viisil oma lapse huve, vajadusi. Mis põhjusel I.U seda pika aja jooksul korduvalt teha ei soovinud, on kohtutele teadmata. Süüdlase I.U lapse huvide tagamise vajadusega on tema aresti täitmisele pööramise küsimuse kaalumisel kohtud piisavalt arvestatud. Jättes korduvalt põhjuseta üldkasuliku töö tunnid määratud ajaks sooritamata, suhtus ta sellega kaasnevatesse tagajärgedesse ükskõikselt. Süüdlane I.U pidi arvestama, et selliselt käitudes, pööratakse tema arest varem või hiljem täitmisele ja see toob kaasa (ajutiselt) tagajärjed tema senisele elukorraldusele. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määrus jääb seadusliku ja põhjendatuna muutmata.
42. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
43. oktoobri
44. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3