Väärteoasi 4-19-5254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5254 Kohtunik Ülle

) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime

§ 227lg-s 4 sätestatud väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 25.09.
2. a otsusega karistati I.U

§ 227

lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot.

§ 227

lg 5 p 3 alusel võeti I.U-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks (tl 7-10; väärteotoimik tl 5-6). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud LaserCam videotõendiga ja Reval rinnakaamera videoga. Otsusest nähtuvalt oli antud teelõigul palju rattureid. Karistuse määramisel leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku süü on suur. Kiirust ületati väga olulises määras ning möödudes kahest aeglasemalt liikuvast sõidukist. Samuti arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku varasema käitumisega - I.U on üks kehtiv samalaadne rikkumine, mis on määratud

§ 227lg 3 alusel 17.07.

1. a. Kaks tegu on toime pandud lühikese perioodi jooksul. Seega varasem karistus ei mõjutanud menetlusalust isikut ning ta on jätkanud samalaadsete, kuid veel raskemate rikkumiste toimepanemist. Seega tuleb menetlusalune isik kõrvaldada liiklusest. Kohtuväline arvestas 10.09.
2. a esitatud vastulauset. Vastulause sisust lähtuva kahetsuse pinnalt kohaldas kohtuväline menetleja lisakaristust minimaalses määras ehk kuueks kuuks. Raskendavad asjaolud puuduvad.
3. Menetlusalune isik esitas 10.10.
4. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kaebuse (tl 2-5) kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist. Kaebusest nähtuvalt menetlusalune isik tunnistanud kiiruse ületamist ja väljendanud ka kahetsust toimepandud väärteo osas. Seega menetlusalune isik ei vaidlusta talle määratud põhikaristust (s.o rahatrahvi) ega ka teo toimepanemist, kuid taotleb väärteootsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Menetlusalune isik märgib, et talle karistuseks määratud rahatrahv, s.o 225 trahviühikut on sanktsiooni ülemmäära lähedane karistus. Lisakaristuse kohaldamiseks on kohtuvälisel 2 menetlejal kaalutlusõigus ning selle kohaldamine peab olema põhjendatud. Menetlusaluse isiku hinnangul ei ole kohtuväline menetleja väärteo otsuses selgelt põhjendanud, miks on tema suhtes kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja nõustub põhimõttega, et juhtimisõiguse äravõtmine peab olema vältimatu liikluskuriteos süüdimõistetute puhul. Juhtimisõiguse äravõtmine kujutab endast liikumisvabaduse riivet ja seega peab isiku õigustesse sekkumine olema selgelt motiveeritud. Menetlusaluse isiku hinnangul täidab talle määratud rahatrahv karistuslikku eesmärki. Kaebuse esitaja möönab, et kiirusmõõturi näit ei olnud väike. Kiirust ületas menetlusalune isik põhjusel, et jõuda kiiremini sihtkohta ning oli teostamas möödasõitu. Menetlusaluse isiku ees liikus üksteise järel kolm sõidukit ning möödasõitu tehes ei olnud menetlusaluse isiku hinnangul mõistlik ees liikunud sõidukite vahele reastuda. Seega tegi kaebuse esitaja möödasõidu korraga kolmest sõidukist. Möödasõidul olles selgus, et viimane sõiduk, millest menetlusalune isik möödus, kiirendas manöövri ajal, mistõttu tuli möödasõidu sooritajal kiirust veelgi lisada ning seejärel ohutult tagasi reastuda. Menetlusalune isik soovib kirjeldatud olukorra taasesitamist kohtuistungil, kasutades selleks videotõendit. Menetlusalune isik toob kaebuses välja, et möödasõitu tehes oli tee vastassuunavööndis vaba, teeolud olid kuivad ning tegemist oli valge ajaga. Seega pidas menetlusalune isik manöövrit ohutuks. Peale manöövri sooritamist võttis kaebuse esitaja kiiruse järsult maha, mis on näha ka videotõendil. Kiirus on fikseeritud politseiametnike poolt hetkel, kui kaebuse esitaja oli möödasõidul. Menetlusalusel isikul on ka varasemalt olnud liiklusrikkumisi, kuid vaatamata sellele, leiab menetlusalune isik, et teda ei saa pidada paadunud liiklusrikkujaks, keda peaks liiklusest eemal hoidma. Väärteootsus ei keskendu konkreetse juhtumi eripärale. Menetlusaluse isiku hinnangul tuleks käesolevalt arvestada, et menetlusalune isik on xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige ning tema töö iseloom nõuab igapäevast autokasutust. Menetlusaluse isiku peres kasvab kaks lasteaiaealist last ning menetlusaluse isikute kohustuseks on ka laste transportimine lasteaeda ja koju. Kohtuväline menetleja ei ole nimetatud aspekte lisakaristuse määramisel arvestanud.
5. Vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile edastati väärteoasja materjalid 11.10.
6. a menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 13).
7. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 14).
8. Tartu Maakohtu 28.10.
9. a määrusega (tl 19) võttis kohus I.U kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.
10. Kohtuväline menetleja esitas 08.11.
11. a kohtule kirjalikus seisukoha (tl 24-25), milles leiab, et kohtuvälise menetleja 25.09.
12. a otsus väärteoasjas nr 2780,19,010235 tuleb jätta muutmata ning menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Samuti ei tuvastanud kohtuväline menetleja mõõtemetoodilisi ja protseduurilisi reeglite rikkumisi. Rikkumise iseloomustamisel on olulisel kohal teo toimepanemise aeg ja koht. Kõnealune maantee on toimepandud rikkumise kellajal tiheda liiklusega maantee. Seega seadis menetlusalune isik oma tegevusega ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejad. Rikkumise toimepanemise kohas on ühel pool maanteed mets, mis suurendab tõenäosust, et maanteele võivad liikuda ka metsloomad. Tähelepanuta ei saa jätta ka mõõdetud kiiruse suurust. Kohtuväline menetleja osundab, et kehtiva liiklusseaduse järgi on kiiruse ületamine keelatud ja seda ka möödasõidul. Möödasõit ei ole kohustuslik ning on liikluses üks ohtlikemaid manöövreid. Videosalvestiselt nähtuvalt liigub rikkumise toimepanemise ajal Tõrvandi-RoiuUniküla teel liigub ka teisi sõidukeid. Kiirust ületanud mootorsõiduk Mercedes-Benz oli 3 sõidukiiruse fikseerimisel lõpetanud möödasõitu, jõudnud oma suunavööndisse ja lisas veel hetkeks kiirust juurde. Seejärel nähes ilmselt politseipatrulli, kahandas kiiruse normi piiresse. Menetlusalusele isikule määratu karistus on kooskõlas kehtivate õigusaktide ning kohtupraktikaga. Sellises määras piirkiiruse ületamine pidi olema juhile tajutav, seega on I.U poolt piikiiruse ületamine toimepandud tahtlikult. Töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. Menetlusaluse isiku põhjendused juhtimisõiguse säilimiseks (pere, töö), olid isikule teada ka enne toimepandud rikkumist, kuid ei mõjutanud teda rikkumise toimepanemisest hoidumast. Möödasõitu saab sooritada ka piirkiirust mitte ületades. Rikkumist toimepannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et määratav karistus võib olla range ning piirata võidakse ka tema juhtimisõigust. Seega menetlusalune isik pani toime olulise liiklusnõuete rikkumise ning seda kohas, mida tuleks lugeda tavapärasest ohtlikumaks paigaks. Kohtuvälise menetleja hinnangul on oht, et isik paneb toime samalaadseid süütegusid, täiesti reaalne. Samalaadse rikkumise pani menetlusalune isiku toime kõigest kaks kuud varem, s.o 17.07.
13. a (

§ 227lg 3).

Kohtuväline menetleja leiab, et 6 kuud on piisav aeg selleks, et hinnata ümber oma hoiakud ning seejärel naasta liiklusesse ohutu ning viisaka juhina. Menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjustatavusele. Menetlusaluse isiku süü on suur. Rahatrahvi ja lisakaristuse kohaldamine konkreetses asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

1. Kohus arutas väärteoasja 08.01.
2. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.09.
4. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja I.U kaebus rahuldamata.
5. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse I.U-le ette, et tema juhtis 28.08.
6. a kell 17.55 Tartu maakonnas, Kambja vallas, Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee 2.kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz GLS 350D 4MATIC, registreerimismärgiga xxxxxxx kiirusega 162 km/h (+/-5 km/h). Seega I.U ületas lubatu sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h.

§ 227

lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kohtu hinnangul on väärtoeasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et 28.08.2019.a kell 17.55 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee 2.kilomeetril juhtis I.U mootorsõidukit Mercedes-Benz GLS 350D 4MATIC, registreerimismärgiga xxxxxx kiirusega 162 km/h (+/5 km/h). Seda kinnitab heli- ja videosalvestis (millega on asendatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll) ning salvestuse nr 024624 väljatrükk (väärteotoimik tl 2). Kohtu hinnangul on helija videosalvestise puhul tegemist lubatava tõendiga VTMS § 31 lg 11 alusel. Nimetatud salvestiselt ja selle väljatrükilt nr 024624 nähtub, et kiirusemõõtmist on teostatud seadmega LaserCam4 LE

1. REVAL rinnakaamera videost nähtuvalt oli kaamera paigaldatud statiivile. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRS19/00117 (väärteotoimik tl 7) 15.05.
2. a. Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandus- ja taristuministri 18.12.
3. a määruse nr 65 lisa p-le 7.
4. Liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid on kantud mõõteseaduse (MõõteS) § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad mõõtjad ning läbinud 4 vastava koolituse. I.U juhitud mootorsõiduki (Mercedes-Benz GLS 350D 4MATIC, registreerimismärgiga xxxxxx) kiirust mõõdeti Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee 2.kilomeetril ning kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 162 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 5 km/h. Vaidlust ei ole selles, et Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee 2.kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt

§ 15lg 1 pl-le 1 90 km/h.

Seega on eeltoodud tõenditega veenavalt tuvastatud, et I.U ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h. I.U süüd kinnitavad ka I.U enda ütlused, millest nähtub, et tema ületas 28.08.2019. a mootorsõidukiga Mercedes-Benz GLS 350D 4MATIC lubatud sõidukiirust möödasõitu tehes. I.U ütlustest nähtuvalt sooritas ta möödasõitu korraga kolmest sõidukist ning kuna viimane sõiduk, millest ta möödasõitu sooritas, kiirendas, siis kiirendas omakorda veel lisaks I.U enda juhitud mootorsõidukit. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis I.U mootorsõidukit Mercedes-Benz GLS 350D 4MATIC, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 162 km/h (+/- 5 km/h), ületades sellega

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Seega on I.U tegevuses tuvastatud

§ 227lg 3 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

1. Kohus on seisukohal, et I.U on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et I.U juhtimisõigust omava isikuna (väärteotoimik tl 10-11) oli teadlik asulavälisel teel kehtestatud piirkiirusest. I.U ütlusi arvesse võttes leiab kohus, et I.U ületas lubatud sõidukiirust teadlikult, st ta oli teadlik, et ületab sõidukiirust ja ta ka tahtis kiirust ületada. Nii on I.U kohtuistungil andnud ütlusi, et ta tegi kolmest sõidukist korraga möödasõitu. Tulenevalt asjaolust, et tema ees sõitvad autod kasvatasid kiirust, vajutas ka I.U gaasi juurde, et ees liikunud autodest mööda sõita. Kõnealusel päeval kiirendas I.U tunduvalt rohkem, kui ehk ise oleks soovinud. Lisaks kinnitab I.U tahtlust ka ületatud kiiruse suurus, milleks oli mitte vähem kui 67 km/h. Sellises määras kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja selgelt on tegemist juhi teadliku valikuga.
2. Eeltoodust tulenevalt I.U tegevuses täidetud

§ 227lg-s 4 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. 13. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati I.U-le karistuseks rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot.

§ 227

lg 5 p 3 alusel võeti I.U-lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks.

§ 227

lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. 5

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

§ 227

lg-s 4 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel on kohtu arvates põhjendatult arvesse võetud ületatud kiiruse suurust (s.o mitte vähem kui 67 km/h). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti, et arvestada tuleb

§ 227normitehnilist ülesehitust ja sisu.

Nimetatud asjaolu iseloomustab teo raskust ja ohtlikkust kuna tegu kvalifitseeritakse

§ 227

lg 4 järgi, mis näeb ette karistamise kiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Samuti on oluline, et I.U on ületanud kiirust kõrvalmaanteel ajal, kui liikluses oli ka kaasliiklejaid. Seda, et teo toimepanemise ajal oli teel tihe liiklus, kinnitab heli- ja videosalvestis, millest nähtuvalt oli lisaks I.U juhitud mootorsõidukile liiklemas veel teisi sõidukeid. Äärmiselt suurel kiirusel sõites on ohustatud kõik liiklejad, kuna piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Veegi enam, politseiametnikud olid nimetatud teelõigul teostamas koolieelset liikluse rahustamist õhtusel tipptunnil. Karistuse määramisel on arvesse võetud kergendava asjaoluna I.U kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtul ei ole sellele vastuväiteid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka ei tuvastanud kohus raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistuse määramisel tuleb arvestada, et karistusregistri väljatrükist (väärteotoimik tl 4) nähtuvalt on I.U varasemalt karistatud samalaadse väärteo, s.o mootorsõiduki poolt lubatud sõidukiiruse ületamise toimepanemise eest. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17.07.2019. a otsusega määrati I.U-le

§ 227lg 3 alusel rahatrahv summas 400 eurot.

Kohtu hinnangul on oluline seegi, et pärast I.U-le piirkiiruse ületamise eest rahatrahvi määramist on I.U jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Käesoleval ajal arutatava kiiruse ületamise on I.U toime pannud kõigest 21 päeva pärast talle määratud trahvi tasumist. Kohtu arvates ilmestab I.U käitumine liikluses tema suhtumist talle mõistetud karistusse, aga ka õiguskorda üldiselt. Kohtuistungil I.U küsitlemisel selgus, et tema jaoks ei ole olemas

§ 51

lg.3 p.5,6, lg.4 reegleid möödasõidu ohutuse tagamiseks ja ainsa võimalusena näeb kiiruse suurendamist. I.U-le varasemalt määratud rahaline karistus ei ole avaldanud piisavat mõju. I.U-le on määratud rahatrahv, mis on tasutud, kuid mingeid järeldusi I.U sellest teinud ei ole. Samuti peab kohus oluliseks, et käesoleval ajal on I.U ületanud kiirust väga olulises määras, seades ohtu kõikide teiste liiklejate elud ja tervised, aga ka vara. Kuigi asjaolu, et I.U-le määrati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.10.2019. a lühimenetluse otsusega (tl 31)

§ 227

lg 1 alusel mõjutustrahv summas 57 eurot, ei saa olla aluseks käesolevas väärteoasjas otsuse tegemisel, ilmestab see kohtu hinnangul siiski I.U suhtumist kehtestatud liikluskorda. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati I.U-le karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, mis kohtu hinnangul on proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab I.U süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. 6

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

§ 227

lg-s 4 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtu hinnangul on õige kohtuvälise menetleja seisukoht, et I.U suhtes on vajalik kohaldada ka lisakaristust, lähtudes menetlusaluse isiku süüst ja eripreventiivsetest kaalutlustest (mida kohus käsitles eelnevalt). Kohus leiab, et liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka I.U suhtes paremini karistuseesmärke saavutada (varasemalt määratud rahatrahv eesmärke täitnud ei ole). Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna kohtu arvates ei saa õiguskorra kaitsmise huvidega olla kooskõlas olukord, kus isik karistamatult jätkab liiklusalaste rikkumiste toimepanemist (ja järjepidevalt kujutab endast ohtu teistele) ning teda liiklusest ei eemaldata. Lisaks vajavad kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvid isiku jõulisemat karistamist olukorras, kus isik on varasemalt samalaadse liiklusalase süüteo toime pannud. Seda põhjusel, et välistada isikutel tekkida võivat karistamatuse tunnet olukordades, kus riiklik sund on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik vahend, st üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, et I.U vajab juhtimisõigust oma töö ning perekonna (eelkõige väikeste laste) tõttu. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohas tooduga, et I.U oli ka rikkumise ajal teada, et teda võidakse karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega. See ei hoidnud I.U rikkumise toimepanemisest. Puutuvalt menetlusaluse isiku väitesse, et tema kohustuseks on igapäevaselt oma alaealise lapsi viia lasteaeda (asub kodust ligikaudu 6 km kaugusel) ning tuua ka koju, märgib kohus, et I.U kinnitusel on ka tema elukaaslasel olemas juhtimisõigus. Seega säilib perekonnal võimalus laste transportimiseks. Menetlusaluse isiku kinnitusel ei võimalda juhtimisõiguse äravõtmine täita tal oma tööülesandeid, millest sõltuvad teised töötajad ning teenida sissetulekut, millest omakorda sõltuvad pereliikmed. Samas on I.U kinnitanud, et ta on nii xxxxxxxxxxxkui ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ainus juhatuse liige. I.U igakuine netosissetulek on ligikaudu 2600 eurot, kuid sõltub ka kuust. Kohus märgib, et äriühing saab korraldada endale autojuhi palkamise. Samuti saab seda korraldada menetlusalune isik ka eraisikuna, seejuures lähtub kohus menetlusaluse isiku sissetulekust, mis seda ka eelduslikult võimaldab. Kohtu hinnangul on proportsionaalne toimepandud süüteoga ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega võtta I.U-lt juhtimisõigus ära kuueks kuuks. 14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.09.2019. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,19,010235 tuleb jätta muutmata ja I.U kaebus rahuldamata. Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, sh kaebuse esitamisel maakohtule. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, jäävad menetluskulud I.U kanda. Ülle Raag 7 Kohtunik 8