Väärteoasi 4-19-5676 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5676 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistun

st PVT veiste vabapidamine.

§ 3lg 4 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 08.05.2002.

a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks“ punkti 4 alusel 23.10.

1. a vastu võetud põllumajandusministri määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ § 3 lg 1 sätestab, et vasikat ei tohi pidada lõastatult, välja arvatud rühmana ühissulus peetav vasikas, keda võib lõastada korraga kuni üheks tunniks piima või piimasaaduste andmise ning vajaduse korral veterinaarsete menetluste läbiviimise ajaks. xxxxxxxxxxxxxxx väärteokirjeldus: xxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige ja tegevjuht Hannes Alusalu korraldas 12.04.
2. a ja väärteomenetluse käigus täpselt määratlemata muul ajal Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Puiatu külas, Puiatu suurfarmi kinnistul asuval loomade lõaspidamisega ja tahesõnniku eemaldamisega erivajadustega veiselauda ühel veerandil 4-6 kuuste vasikate pidamise lõastatult. Kirjeldatud teoga rikkus Hannes Alusalu tööstusheite seaduse (THS) § 26 lg 1 p 3, mille kohaselt peab käitaja kasutama käitises parimat võimalikku tehnikat. Keskkonnaministri 27.03.
3. a käskkirjaga nr 319 kinnitatud lisa „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused“ peatükis 6 on tulenevalt loomade heaolust ja

st PVT veiste vabapidamine.

§ 3lg 4 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 08.05.2002.

a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks“ punkti 4 alusel 23.10.

1. a vastu võetud põllumajandusministri määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ § 3 lg 1 sätestab, et vasikat ei tohi pidada lõastatult, välja arvatud rühmana ühissulus peetav vasikas, keda võib lõastada korraga kuni üheks tunniks 2 piima või piimasaaduste andmise ning vajaduse korral veterinaarsete menetluste läbiviimise ajaks.
2. Keskkonnainspektsiooni 25.10.
3. a üldmenetluse otsusega (tl 21; väärteotoimik tl 1-2) karistati Hannes Alusalut THS § 162 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. xxxxxxxxxxxxxxxxxxkaristati THS § 162 lg 2 alusel rahatrahviga 4000 eurot. Kohtuvälise menetleja põhjenduste kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud väljavõtetega Äriregistrist, tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustega, samuti menetlusaluse isiku esindajate ütlustega. Kohtuväline menetleja leidis, et Hannes Alusalu ja xxxxxxxxxxxxxxx tegu ei saa pidada vähetähtsaks, kuna vasikate pidamine viisil, kus vasikas ei saa piisavalt liikuda, kepsutada, raskusteta maha heita, puhata, üles tõusta ja end puhastada, võib vasikatel stressi põhjustada. Stress tõstab aga vasikate veres kortisooli taset, mis vähendab looma loomulikku kaitsevõimet. Lisaks vähendab kortisool antikehade tootmist vasika organismis ja keharakkude vastupanuvõimet haigustekitajatele. Lõastamine võib põhjustada vasikatele ka lämbumis- või vigastusohtu. Hannes Alusalu pani toe toime vähemalt otsese tahtlusega, kuna oli teadlik, et vasikaid ei tohi lõastatult pidada, aga olude sunnil siiski tegi seda. Süüd vähendava asjaoluna arvestati, et Hannes Alusalu eesmärk ei olnud vasikaid lõastada. Suure vasikate sündivuse tõttu hoiti suuremaid vasikaid lõapidamisega laudas, kus oli hetkel ruumi vasikaid pidada. Hannes Alusalu ei võtnud ette ümberehitustöid, et oleks võimalik kõikide vasikate vabapidamine. xxxxxxxxxxxxxxxxx üks juhatuse liikmetest teo toimepanemise hetkel oli Hannes Alusalu, kellel oli õigus teha iseseisvaid otsuseid ja suunata xxxxxxxxxxxxxxxxx kui juriidilise isiku tahet. xxxxxxxxxxxxxxxxx puhul määrab tahtluse Hannes Alusalu tahtlus. Hannes Alusalu pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. xxxxxxxxxxxxxxxxx süüd vähendava asjaoluna arvestatakse, et Hannes Alusalu, kelle korraldusel vasikad lõastati, ei tööta enam ettevõttes. Ettevõtte uus juhatuse liige on asunud aktiivselt tegutsema selle nimel, et leida võimalus tagada kõikide vasikate vabapidamine.
4. 11.11.
5. a esitas Hannes Alusalu Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kaebuse (tl 17-19), milles taotletakse Keskkonnainspektsiooni 25.10.
6. a otsuse väärteoasjas nr 940019000418 osalist (s.o Hannes Alusalu puudutavas osas) tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist Hannes Alusalu suhtes. Kaebuses leitakse, et kohtuvälise menetleja 25.10.
7. a otsus on alusetu ja põhjendamatu, kunaxxxxxxxxxxxxxxxx endine juhatuse liige Hannes Alusalu ei ole teinud iseseisvaid otsuseid, mis viis rikkumiseni, vaid vastupidiselt on oma tegudega proovinud saabuvat tagajärge ära hoida. Kõik asjakohased otsused on tehtud äriühingu omaniku ja nõukogu poolt. Menetlusalune isik toob kaebuses välja, et temale etteheidetav tegu on tehtud juriidilise isiku poolt vaatamata kaebaja kui juriidilise isiku juhtorgani liikme asjakohasele tähelepanujuhtimisele vastavale probleemile. Kaebuses viidatakse Riigikohtu lahenditele nr 4-16-4811/27 ja 3-1-1-84-16 ning TsÜS § 35 ja § 37 lg-tele 1, 2.xxxxxxxxxxxxxxro ainuaktsionär on xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning oma Eestis tegutsevaid ettevõtteid juhib ta läbi OÜ xxxxxxxx(registrikood xxxxxxxx). Nii on OÜ xxxxxxxjuhatuse liikmed osalenud pidevalt ka xxxxxxxxxxxxxxx koosolekutel, andes omaniku suuniseid ettevõtte tegutsemiseks. Dr xxxxxxri esindaja Eestis on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkes eelnevalt oli xxxxxxxxx juhatuse liige ning käesolevalt on xxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige. Menetlusalune isik Hannes Alusalu on
8. a suvel teavitanud MxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxÜ arendusjuht) probleemidest seoses keskkonna kompleksloaga ja noorloomalauda nõuetele mittevastavusega ning seoes loomade hukkumisega Pilu loomalaudas, kuhu loomi viia ei saanud. Seejärel on xxxxxxxxxxxxteavitanud omanikku vajadusest laudainvesteeringu järele. 3 15.01.
9. a toimunud xxxxxx OÜ-ga seotud põllumajandusettevõtte koosolekul arutati muu hulgas investeerimisküsimusi. Koosolekul antud suunised olid kohustuslikuks täitmiseks kõigile grupi ettevõtetele, sh xxxxxxxxxxxxxxxxxo. Menetlusalune isik Hannes Alusalu tõi koosolekul välja, et osades lautades, sh käesolevas menetluses puudutatud Puiatu noorloomalaudas, toimub seadusevastane tegevus ja küsis juhiseid. Hannes Alusalule vastati, et xxxxxxxxxxxja Dr xxxxxxr arutasid küsimust ning viimasele ei meeldinud need plaanid. Polnud kindel, kas lahendused on püsivad ja tasuvad. Lootus on
10. a alustada ehitusega. Seega Hannes Alusalu kui juhatuse liige sai palgatöölisena järgida üksnes omaniku antud suuniseid. Sellist xxxxxxxxxxx vastust saab võtta kui nõukogu otsust ja juhist juhatuse liikmele, seejuures võttes arvesse senist praktikat ja töökorraldust xxxxxxxxxxi omanduses olevates ettevõttetes. Lisaks eeltoodule leiab kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on alusetult jätnud arvestamata kaebaja toodud põhjendustega, millised on esitatud kohtueelses menetluses. Seega leiab menetlusalune isik, et tema, kui xxxxxxxxxxxxxxx endise juhatuse liikme tegevuses puuduvad väärteo tunnused lähtudes KarS § 2 lg-s 2 sätestatust - puudub isiku süü, täpsemalt tahtlus talle etteheidetava teo toimepanemisel. Kaebaja soovib osa võtta kohtuistungist. Menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. AS xxxxxxxxxxxx osas ei ole kohtuvälise menetleja otsust vaidlustatud.
11. 13.11.
12. a kirjaga (tl 22) nõudis kohus välja väärteotoimiku.
13. 21.11.
14. a määrusega (tl 1-2) võttis kohus Hannes Alusalu kaebuse menetlusse ning küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta esitatud kaebuse kohta.
15. Kohtuväline menetleja esitas 06.12.
16. a kohtule kirjaliku seisukoha (tl 37) väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Keskkonnainspektsiooni 25.10.
17. a üldmenetluse otsus õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Hannes Alusalu xxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liikmena ja tegevjuhina vastutas xxxxxxxxxxxxxxxxxx väljastatud kompleksloas olevate nõuete, sh parima võimaliku tehnika kasutamise eest vasikate hoidmisel, täitmise eest. Nimetatud asjaolu tunnistas Hannes Alusalu menetlusaluse isikuna antud ütlustes. Lisaks leiab kohtuväline menetleja, et väide nagu oleks väärteoni viinud xxxxxxxxxxxxxxx emafirma omaniku ning nõukogu esindaja juhised ja otsused, on alusetud. Kaebusele lisatud kirjavahetused ning koosoleku protokoll ei sisalda ühtegi nõukogu või omaniku otsust, mille kohaselt on nõukogu või omanik andnud Hannes Alusalule juhise korraldada vasikate lõastatult pidamine. Asjaolu, et kirjavahetusest nähtuvalt ei finantseeritud uute lautade ehitust, ei välista Hannes Alusalu süüd ega tahtlust kompleksloa nõuete rikkumisel ja vasikate lõastatult pidamise korraldamisel. Uute hoonete ehitamine ei ole ainus võimalik abinõu kompleksloa nõuete täitmisel ja vasikate lõastatult pidamisest hoidumiseks. Kompleksloa nõudeid oli võimalik kaebajal täita ka muudel viisidel, näiteks karja/poegimise vähendamine, teiste ruumide rentimine, olemasoleva karja ümberpaigutamine selliselt, et vasikad saaks paigutada vabapidamiselauta. Kaebajal oli juhatuse liikme ja tegevjuhina võimalus ja kohustus tagada kompleksloa nõuete täitmine, kuid ta jättis võimalikud abinõud rakendamata ning korraldas seega tahtlikult vasikate lõastatult pidamise. Lisaks toob kohtuväline menetleja välja, et asjakohatud on ka kaebaja viited Riigikohtu lahenditele, kuivõrd käesolevas asjas heidetakse kaebajale ette tegevust, mis seisnes vasikate lõastatult pidamise korraldamises, mitte aga tegevusetuses. 4 Kohtuväline menetleja esitas tõendite nimekirja, milliste uurimist ta kohtuistungil taotleb. Menetluskulud jätta Hannes Alusalu kanda.
18. 13.12.
19. a esitas menetlusalune isik kohtule nimekirja tõenditest, mille uurimist kohtuistungil taotletakse (tl 44).
20. Kohus arutas väärteoasja 03.02 ja 21.02.
21. a kohtuistungitel, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
22. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus märgib, et käesoleval juhul on menetluse esemeks Hannes Alusalu väärteoasi, mida kohus arutab täies ulatuses. Sama numbriga väärteoasja raames menetlusalusele isikule xxxxxxxxxxxxxxo esitatud väärteoetteheidet kohus ei käsitle, kuna puudub menetlusaluse isiku xxxxxxxxxxxxxxx kaebus. Hannes Alusalu väärteoasja lahendamisel tuleb käsitelda kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid täies ulatuses. Väärteo asjaolud ja poolte esitatud seisukohad on toodud eespool.
23. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Keskkonnainspektsiooni 25.10.
24. a üldmenetluse otsus tuleb väärteoasjas nr 940019000418 tuleb jätta muutmata. Hannes Alusalu kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10.1.Käesolevas väärteoasjas on rikkumisetteheide tehtud Hannes Alusalule kui füüsilisele isikule, kes oli rikkumise toimepanemise ajal xxxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige. Asjas on olemas tõendid ja vaidlust ei ole selles, et Hannes Alusalu oli aprillis 2019 xxxxxxxxxxxxxxxxjuhatuse liige. Väärteotoimikus on väljavõte äriregistrist seisuga 04.07.2019, millest nähtub, et H.Alusalu on xxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige. xxxxxxxxxxxxxxx on kantud äriregistrisse (väärteotoimik lk.4- Äriregistri andmed) alates 19.12.1996 ja ta on äriregistris käesoleva ajani tegutseva ettevõttena. ÄS § 2 lg.1, lg.2, lg.3 järgi on äriühing näiteks aktsiaselts, kes on kantud äriregistrisse ja ei ole äriregistrist kustutatud. Seega on äriühing xxxxxxxxxxxxxxxxõigusvõimeline juriidiline isik. KarS § 37 järgi . ÄS § 306 lg.1 järgi on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi, § 307 lg.1 järgi võib aktsiaseltsi kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, § 308 lg.2 järgi peab juhatuse liige olema teovõimeline juriidiline isik. Väärteotoimikus lk.9 on väljavõte äriregistrist, millest nähtub, et Hannes Alusalu oli xxxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige alates 01.03.2001 kuni 19.07.2019 (väärteotoimik tl.9), seega oli ta väärteo toimepanemise fikseeritud ajal 12.04.2019 äriühingu juhatuse liige. Sel ajal oli aktsiaseltsil kaks juhatuse liiget- teine juhatuse liige oli (äriregistri andmete järgi) J xxxxxxxxt. ÄS § 315 lg.1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, TsÜS § 35 sätestab juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused- täita seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hannes Alusalu andis kohtuistungil ütlusi, et tema xxxxxxxxxxxxxxxxxxhatuse liikmena pidi vastutama kogu töö korraldamise eest, ka vasikate pidamise korraldamise eest. Lõaspidamine ei ole lubatud, kuid see oli alternatiiv, et oleks võimalik vasikate pidamine üldse. Sellised 5 otsused olid Alusalu poolt hädaotsused. Uued korraldused tulid xxxxxxxxxxx poolt, kes andis ka korralduse ehituslepingut mitte alla kirjutada, ehkki kõik ettevalmistustööd ehituse alustamiseks olid tehtud. H.Alusalu juhatuse liikmena ei olnud nõus sellisel viisil vastutama. Selliste tõenditega on tõendatud, et Hannes Alusalu xxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liikmena vastas väärteo toimepanemise ajal 12.04.2019 aktsiaseltsi juhatuse liikme tunnustele, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi ja kellel lasuvad juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustused. 10.2.Loomakasvatus, s.h. veisekasvatus on tegevusala, millel tegutsemiseks on vajalik kompleksluba (THS § 19 lg.1, lg.2 p.8). THS § 26 lg.1 p.3 sätestab: Eestis veisekasvatuses rakendatava parima võimaliku tehnika (PVT) järeldused on esitatud „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVTjäreldustes“, mis on kinnitatud Keskkonnaministri 27.03.2015.a. käskkirjaga nr . 319 lisana. Selle akti peatükis 6 sätestatakse:

§ 3

lg.4 p.1 annab volituse Vabariigi Valitsusele või tema volitatud ministrile kehtestada nõuded põllumajandusloomade pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta. Põllumajandusministri määrus nr . 78 23.10.2002 sätestab „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“, mille § 3 lg.1 on sõnastatud THS § 162 lg.1 sätestab vastutuse 10.3. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxa andis 21.02.2020 kohtuistungil (tl.71-72) ütlusi, et tema on kontrollinud kompleksloa tingimusi xxxxxxxxxxxxxxx loomapidamislautades, on valmistanud ette kompleksloa väljaandmise xxxxxxxxxxxxxe ja kompleksloa muutmise.

järgi ei tohi loomad lõastatult olla. 2019 aprillis kui Puiatu farmi käidi kontrollimas, siis olid noorloomalaudas alla 6 kuu vanused vasikad lõastatult. Tunnistaja ütles seda xxxxxxxxxxxx inimestele, kes kontrollil kaasas olid, kaasas oli ka Hannes Alusalu. Vastuseks oli: me teame, et ei tohi. Vasikad olid järjestikuselt lõastatud laudas umbes ühe veerandi peal, tunnistaja arvuliselt ei lugenud, mitu vasikat oli lõastatult. Lõastatud oli kettidega. Sellist olukorda, millal on lubatud lõastamine- näiteks raviprotseduur- seal ei olnud. Kohapeal nähtu ei vastanud ka kompleksloa tingimustele. Kontrollil oli kaasas ka saksakeelseid inimesi, kellele tunnistaja seletas. xxxxxxxxesindaja (saksakeelne), kes kaasas oli, ütles, et kompleksloas planeeritud arendust ei tule, see on seisma pandud. Tunnistaja arvates oleks ehk ka selles laudas saanud lõaspidamise ala kohandada vabapidamiseks- vastavate aedade või seintega (11:31:32). Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxx on xxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige alates 19.07.2019. 03.02.2020 kohtuistungil andis tunnistaja ütlusi (tl.59-60), et kontrollimise ajal aprillis 2019 oli rikkumine- Puiatu farmis vasikate lõaspidamine. Rikkumine oli olemas siis ja on mingil määral ka praegu. Juriidilise isiku poolt tasuti trahv ära, kuna rikkumine oli. xxxxxxxxxxon emaettevõte kogu austerlaste grupile, xxxxxxxxxxxxxxx omanikud on Austria investorid. Juulis 2019 oli ka xxxxxxxxxx juhatuse liige, nüüd enam mitte. xxxxxxxxx annab tegevusjuhiseid ja pigem nõuandeid, kuna tunnistaja on värske juhatuse liige. Praegu käivad lauda renoveerimistegevused ja 2-4 nädala pärast on vasikad lõast lahti. Hakati ehitama, kuna sellist rikkumist ei saa ettevõttes lubada. 6 Menetlusalune isik Hannes Alusalu andis 03.02.2020 kohtuistungil (tl.57-59) ütlusi et vasikate lõaspidamine on seotud tema süüga, kuid see oli alternatiiv, et vasikaid üldse tol ajal pidada. Kompleksloa paljud punktid olid täitmata, uut ehitust ei tehtud. Et loomad Puiatus olid, oli uus korraldus xxxxxxxxxxi poolt, seal vähendati lehmade arvu ja nendele kohtadele pandi vasikad. Menetlusalune isik on teavitanud olukorrast nõukogu liikmeid, teatanud, et on hädaolukord ja peab ümberehitusi tegema. Tehti nõukogu otsus (xxx protokoll), et ehituslepingut ei allkirjastata ja ehitama ei hakata. Kui oleks ehitatud nii nagu olid kõik ettevalmistused tehtud, oleks veebruari lõpuks vasikate pidamiseks nõuetekohased hooned olemas olnud. Puiatu farmis ei olnud ilma ümberehituseta võimalik vasikaid pidada muul viisil kui lõas. Menetlusalune isik andis seletuse planeeritud ümberehitustest ja juba ettevõetud abinõudest. xxxxxxxxxxxo ainuomanik xxxxxxxxxxxxxxxx juhtis xxxxxxxxxxxxx läbi xxxxxxxxx. Kõik otsused, mis tulevad läbi xxxxxxxxx, olid meile täitmiseks, see oli ainuomaniku korraldus. xxxxxxxxxxxxs oli 2019 algul 635 lüpsilehma ja poegimine oli ajastatud just selleks ajaks kui uus laut pidi valmis olema. Kõik vasikakohad olid vasikaid täis. Sellelt lauda veerandilt, kus vasikad lõas olid, olid lüpsilehmad ära viidud ja vasikaid ei saanud seal vabalt pidada, kuna see oleks neile ohtlik olnud. Lõas oli umbes 10 vasikat. Need tõendid tõendavad, et 12.aprillil 2019.aastal ja enne seda peeti Axxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvas Puiatu suurfarmi kinnistul asuvas veiselaudas 4-6- kuuseid vasikaid lõastatult. Loomapidamise, s.h. vasikate pidamise korraldamine kuulus xxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liikme Hannes Alusalu pädevusse ja vastutusalasse. Sellega leidis aset Tööstusheite seaduse § 26 lg.1 p.3 rikkumine, kuna viidatud õigusakt näeb ette, et kompleksloa kohustusega käitises peab kasutama parimat võimalikku tehnikat.

§ 3

lg.4 p.1 ja selle alusel antud aktide järgi ei tohi vasikaid pidada lõastatult, vasikate pidamise parim võimalik tehnika on vabapidamine. Seega on Hannes Alusalu tegevuses tuvastatud Tööstusheite seaduse § 162 lg.1 sätestatud väärteo kompleksloa nõuete rikkumine- objektiivne koosseis. 10.

1. Menetlusaluse isiku kaitseväide seisneb selles, et ta on püüdnud rikkumist ära hoida ja tagada loomade (vasikate) nõuetekohane pidamine, kuid seda on takistanud xxxxxxxx omanike ja xxxxxxxxxxkorraldused ja otsused, mis olid juhatuse liikmele H.Alusalule täitmiseks. H.Alusalu tegutses juriidilise isiku üldkoosoleku otsuse või muu organi õiguspärase otsuse kohaselt, puudub H.Alusalu tegevuse õigusvastasus ja süü. Koos kaebusega esitati kohtule 15.01.2019 toimunud xxxxxxxxxxga seotud põllumajandusettevõtete koosoleku protokoll (tl.5-7), kus arutati investeerimisküsimusi ja on protokollitud Hannes Alusalu küsimus „Kui kiiresti saab karja vanadest lautadest ära viia“ ja küsimus investeeringutest uutesse hoonetesse. Vastus: Talle ei meeldinud need plaanid, nad arutasid dr. Lxxxxxxxxxx Polnud kindel, et lahendused on püsivad ja tasuvad…. Lootus on 2020.a alustada ehitustega. On protokollitudxxxxxxxxxxxxx informatsioon: Oli 07.01.2010 koosolek Austrias, kus otsustati, et 2019.a ei tehta ühtegi investeeringut hoonetesse, s.t. ühtegi uut hoonet ei ehitata. Kohtule on esitatud 09.07.2018 H.Alusalu kiri (tl.10) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx arendusjuht), kiri ja selle tõlge dxxxxxxxxxxxle 25.09.2018 (tl.13, tl.15), milles põhjendatud uute ehitiste ja investeeringute vajadust, et tagada keskkonnanõuete täitmine. Tl.11-12 on xxxxxxxxxxxxxxxxi kiri 18.11.2018 ja selle tõlgexxxxxxxxxx juhtidele, milles teatatakse xxxxxxxxxxi saamisestxxxxxxx OÜ juhatuse liikmeks. Kohtul tuleb seega kontrollida, kas Hannes Alusalule etteheidetud ja kohtu poolt tuvastatud käitumist saab lugeda õigusvastaseks. Õigusvastasus seisneb isiku teo vastuolus olemises 7 mõnele õigusnormile. Seega ei ole olukorras, kus kohus on tuvastanud süüteo koosseisupärasuse, vajalik tuvastada selle teo õigusvastasust, vaid tuleb teha kindlaks, kas esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Õigusvastasust välistavad asjaolud on kirjeldatud KarS 2.peatüki 2.jaos. KarS § 27 järgi Käesoleva väärteoasja kontekstis on aktuaalne ja menetlusaluse isiku poolt kaebuses esile toodud, et Hannes Alusaluxxxxxxxxxxxxxxxxxjuhatuse liikmena pidi täitma äriühingu omaniku ja nõukogu otsuseid, TsÜS § 35 kohaselt pidi olema juriidilisele isikule lojaalne. ÄS § 317 järgi annab nõukogu juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Arvestades töökorraldust ja praktikat xxxxxxxxxxxxxxxxi omanduses olevates ettevõtetes, tuli Hannes Alusalul täita xxxxxxxxxxx poolt antud juhiseid. TsÜS § 37 lg.1 järgi juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kohtul tuleb kontrollida, kas xxxxxxxxxxxxxxx nõukogu või muu pädeva organi otsus välistab käesoleval juhul Hannes Alusalu käitumises õigusvastasuse. Käesolevas asjas ei ole esitatud kohtule ühtki dokumenti, mis oleks vormistatud või pealkirjastatud kui xxxxxxxxxxxxxxo nõukogu otsus. Kohtule esitatud 15.01.2019 protokoll koosoleku kohta Mäos (tl.5-7) nõukogu otsuse tunnustele ei vasta. Ka muud kohtule esitatud ja kohtuliku arutamise käigus uuritud tõendid ei kanna aktsiaseltsi nõukogu otsuse kvaliteeti ÄS § 322 lg.1, lg.2 jj. tähenduses. Äriregistri andmetest (tl.9) nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxr on xxxxxxxxxxxxxxo juhatuse liige alates 19.07.
2. Enne seda kuupäeva ehk näiteks seisuga 04.07.2019 (tl.4) isikut nimega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxr äriühingu registrikaardil ei esine. Seega ei ole võimalik tugineda asjaolule, et sellenimelise isiku juhise näol oli tegemist juriidilise isiku pädeva organi õiguspärase otsusega. Kohus rõhutab, et menetlusalusele isikule Hannes Alusalule on tehtud väärteoetteheide selles, et ta rikkus kompleksloa nõudeid, mis seisnes selles, et korraldas vasikate pidamise lõastatult. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et nõukogu või omanik tegid otsuse pidada vasikaid lõastatult või rikkuda muul viisil kompleksloa nõudeid. Kohtule esitatust nähtub küll, et aktsiaseltsi omanikult on tulnud informatsioon, et investeeringuid hoonetesse ei tehta aastal 2019, kuid aktsiaseltsi omanikult või nõukogult pärinevat otsust pidada vasikaid lõas (ketis) nii nagu nad 12.04.2019 olid, ei ole kohtule avaldatud ega esitatud. Seega ei saa käesolevas asjas rääkida omaniku või nõukogu korraldusest H.Alusalule pidada vasikaid lõastatult kui õigusvastasust välistavast asjaolust. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tuvastatud faktiline olukord- et lõastatult peeti umbes 10 vasikat. Arvestades asjas esitatud faktoloogiat (s.h. veiste suurt hulka ja mitme loomapidamishoone olemasolu - H.Alusalu, xxxxxxxxxxxxxxa jaxxxxxxxxxxx ütlused) on tõepärane, et suhteliselt väikese arvu vasikate pidamine muul viisil kui lõastatult olnuks korraldatav. Võimalikule lubatavale pidamisviisile viitas ka tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxxx oma ütlustes. TsÜS § 37 lg.1 sätestab: Kohus juhib esmalt tähelepanu, et viidatud TsÜS § 37 lg.1 räägib juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutusest juriidilise isiku ees. Teisalt, viidatud sätte teise lause sõnastus nõuab vastava õiguspärase otsuse olemasolu. Seega saaks õigusvastasust välistavast asjaolust 8 rääkida hüpoteetilises olukorras, kus selline otsus on olemas. Käesolevas asjas ei ole sellist konkreetset otsust nimetatud ega kohtule esitatud, mistõttu õigusvastasust välistavat asjaolu ei esine. Asjas ei ole avaldatud ega esine ka muid asjaolusid, mis oleksid käsitletavad kui Hannes Alusalu käitumises õigusvastasust välistavad. 10.
3. Kohus on seisukohal, et Hannes Alusalu on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 järgi paneb Asjas on tõendamist leidnud, et Hannes Alusalu oli teadlik vasikate lõaspidamise keelust. Vasikate pidamine Puiatu farmis lõastatult oli H.Alusalu sõnul ainus tehnoloogiliselt võimalik viis ja mujale ei olnud võimalik vasikaid paigutada. Kohus leiab, et selline loomapidamise korraldamine on H.Alusalu poolt teadlik ja tahtlik tegevus. Eeltoodust tulenevalt on Hannes Alusalu tegevuses täidetud Tööstusheite seaduse § 162 lg.1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. KarS § 14 lg.2 järgi
4. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Hannes Alusalule karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Tööstusheite seaduse § 162 lg.1 näeb ette Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on Hannes Alusalu käitumises on vastutust kergendava asjaoluna KarS § 57 järgi puhtsüdamlik kahetsus. Kohtu hinnangul on selline kahetsus avaldunud ka kohtumenetluses. Vastutust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Kohtuväline on arvesse võtnud H.Alusalu süü juures, et isik korraldas vasikate lõaspidamise olude sunnil. Süüd vähendava asjaoluna on arvestatud, et menetlusaluse isiku eesmärk ei olnud vasikaid lõastada, vaid seda tehti olemasolevate tingimuste raames hoones, kus oli ruumi vasikaid pidada. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Hannes Alusalule karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses ehk 300 eurot, mis on ¼ maksimaalsest karistusmäärast. Kohtu hinnangul on mõistetud karistus proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab isiku süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni 25.10.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940019000418 tuleb jätta muutmata, Hannes Alusalu kaebus rahuldamata.
5. Menetluskulud Kohtule teadaolevalt on väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulud, sh menetlusalusel isikul kaebuse esitamisel maakohtule. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises 9 menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, jäävad menetluskulud Hannes Alusalu kanda. Ülle Raag Kohtunik 10