lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav F.A , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; kesk-eri haridus; elukoht: XXX; telefon: XXX; töökoht: XXX; varem karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 28.-29.03.2019. Tõkendit ei ole kohaldatud. järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada F.A
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka aeg, mil F.A oli 28.-29.03.2019, s.o 2 (kaks) päeva kahtlustatavana kinni peetud, ning lugeda kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 2.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et 3 (kolme) kuud ja 28 (kahtekümmend kaheksat) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.A ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas − XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
on käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 8 alusel määrata, et F.A on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
75 lg 4 alusel määrata, et F.A on hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohustatud registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest − Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla − ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 3.
ära mootorsõiduki Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 21.11.
Süüdistuse kohaselt juhtis F.A 28.03.2019 kella 22.09 paiku Tartumaal Tartu vallas Igavere külas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 114. kilomeetril mootorsõidukit Toyota Avensis registrimärgiga nr XXX, olles alkoholijoobes (tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,48 mg/l). Oma käitumisega rikkus F.A liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kokkuleppe sisu
lg 1 jär gi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.A-le karistuseks 4 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel lisakaristusena F.A-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks.
kohaselt arvata karistusaja hulka 2 päeva (28.-29.03.2019), mille vältel F.A oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.A ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et F.A on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab F.A endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et F.A on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 54 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 864 eurot tuleb tasuda osade kaupa 3 kuu jooksul, kohustades F.A tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 288 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav F.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et ta on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest, ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse F.A süüdi tunnistada
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.