← Eesti

4-20-17/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-20-17 (2780,16,010738) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. jaanuari
  3. a määrus, millega F.J-ile Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  4. jaanuari
  5. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,010738 mõistetud rahatrahv asendati arestiga Määruskaebuse esitaja F.J (isikukood XXX) RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri
  9. jaanuari
  10. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,010738 määrati F.J-ile narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut ehk 160 eurot. Otsus jõustus
  11. veebruaril
  12. a.
  13. F.J rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud. Otsus pöörati selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 119/2017/948).
  15. novembril
  16. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.
  18. jaanuaril
  19. a esitas sissenõudja kohtule taotluse F.J-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT
  20. Tartu Maakohus rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotluse ja asendas F.J-ile kohtuvälise menetleja
  21. jaanuari
  22. a otsusega määratud rahatrahvi 40 trahviühikut 4-päevase arestiga. Asendusarest pöörata täitmisele kinnipidamiskoha asukoha järgses arestimajas koheselt pärast seda, kui F.J vabaneb temale Tartu Maakohtu
  23. mai
  24. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4881 mõistetud vangistuse kandmiselt.
  25. Kohus selgitas, et F.J seisukoht otsuse täitmise aegumise kohta on ekslik. Ta on tuginenud valele seaduslikule alusele. Kuna käesolevalt on tegu rahatrahvi sissenõudega, siis tuleb lähtuda mitte KarS § 82 lg 1 p-st 3, vaid sama paragrahvi neljandast lõikest. See lõige sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, kusjuures täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Järelikult ei ole PPA Lõuna prefektuuri
  26. jaanuari
  27. a otsuse täitmine veel aegunud ning asenduskaristuse kohaldamisele iseenesest keeldu ei ole.
  28. F.J-ile PPA Lõuna prefektuuri
  29. jaanuari
  30. a otsusega määratud rahatrahv on seniajani tasumata. F.J ei tasunud trahvisummat vabatahtlikult. Nurjus ka sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõuet pöörata. Sellest saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. Eelnevast tulenevalt asendab kohus F.J-ile määratud rahatrahvi arestiga. MÄÄRUSKAEBUS
  31. F.J palub Tartu Maakohtu määruse tühistada. Ta leiab, et otsust ei saa täita, kuna see on aegunud. Lõuna Prefektuuri
  32. jaanuari
  33. a otsusega mõisteti F.J-ilt välja nii menetluskulud kui ka rahatrahv. Aegumise arvestamisel tuleks lähtuda KarS § 82 lg-st
  34. F.J on kogu aeg olnud kohtutäiturile kättesaadav, end kuna ta viibib vanglas, puuduvad tal vahendid rahatrahvi tasumiseks. F.J ei saa aru, kuidas on ühest otsusest võimalik teha kaks – nõudes ühega sisse menetluskulusid, teisega aga rahatrahvi. F.J ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, kes nõuab kulusid eraldi mõlema sissenõude eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  35. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et F.J on rahatrahv 40 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. Maakohus on F.J rahatrahvi asendanud arestiga. Eelmärgitud asjaolu määruskaebuses ka ei vaidlustata.
  36. F.J ei ole nõus maakohtu otsustusega, et tema suhtes tehtud otsuse täitmise aegumisel ei lähtuta KarS § 82 lg 1 p-st 3, vaid KarS § 82 lg-st
  38. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 82 lg 1 p 3 reguleerib otsuse täitmisele asumist. Rahatrahvi korral lõpeb otsuse täitmise aegumistähtaja arvestamine vastava kohtulahendi täitmisele pööramisega VTMS § 204 lg-s 3 sätestatud korras, mis toimub pärast seda, kui süüdlane ei pole järginud talle rahatrahvi vabatahtlikuks tasumiseks määratud tähtaegu ning seisneb lahendi koopia edastamises kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. F.J suhtes tehti väärteootsus
  39. jaanuaril 2017 ja see jõustus
  40. mail
  41. Kuna F.J ei järginud rahatrahvi vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaegu, edastas sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur lahendi koopia
  42. augustil 2017 kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Täitemenetlust alustati võlgniku F.J suhtes
  43. augustil
  44. Nimetatud kuupäevast algab KarS § 82 lg-s 4 sätestatud väärteoasjas läbiviidava täitemenetluse aegumise tähtaeg. Otsuse täitmise aegumise küsimuse lahendamisel eristatakse otsuse täitmise ja täitemenetluse läbiviimise aegumise tähtaega. Rahatrahvi sissenõudmisena tuleb KarS § 82 lg-s 4 mõelda kohtuvälise menetleja lahendiga süüdlaselt välja mõistetud rahasummade kättesaamiseks alustatud menetlust. Seega, kui riik on kohtuvälise menetleja lahendi jõustumisest alates pärast rahatrahvi vabatahtlikult tasumise tähtaega edastanud selle koopia kohtutäiturile KarS 2 § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaegu järgides, on lahend täitmisele pööratud ja täitemenetluse läbiviimine lubatav (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-104-11, p 11). KarS § 82 lg 4 näeb ette, et täitemenetlus rahatrahvi sissenõudmises võib kesta maksimaalselt neli aastat alates lahendi jõustumisest. Süüdlase poolt vabadusekaotuse kandmise ajaks täitemenetluse aegumistähtaeg peatub. Praegusel juhul jõustus kohtuvälise menetleja lahend
  45. mail
  46. Kohtutäitur teavitas sissenõudjat täitmise võimatusest
  47. novembril
  48. Seega ei olnud täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegunud. Seega on maakohus õigesti märkinud, et PPA Lõuna Prefektuuri
  49. jaanuari
  50. a otsuse täitmine veel aegunud ning asenduskaristuse kohaldamisele iseenesest keeldu ei ole.
  51. Ringkonnakohus märgib, et juhindudes TMS § 23 lg 1 esimesest lausest viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavalduse) ja täitedokumendi alusel. TMS § 33 lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Sissenõudja esitab täitemenetluse alustamiseks täitmisavalduse ja täitedokumendi, kui täitedokumendist tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Praeguses asjas nähtub F.J määruskaebusest, et tema suhtes on avatud antud asjas mitu täitetoimikut. Antud asjaolu ei mõjuta aga kuidagi otsuse täitmise aegumist kõne all olevas asjas, ehk F.J-ile Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  52. jaanuari
  53. a otsusega väärteoasjas nr 2780,16,010738 mõistetud rahatrahvi asendamises arestiga.
  54. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja F.J määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.