Kriminaalasi 1-12-11192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-11192 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi D.R süüdistuses KarS § 200 lg.2 p.5,8-§ 25 lg.2 järgi Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav D.R, isikukood: XXX, ilma kindla elukohata, viibib Vanglas, emakeel eesti keel, keskharidusega, ei tööta. Varem kohtulikult karistatud 4 korral, viimati 15.03.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 113 järgi vangistusega 6 aastat, karistusaja algus 26.juuli 2005, karistus kantud. Alates 19.07.2012.a tõkend – vahistamine (kahtlustatavana kinni peetud 18.07.2012.
- a)Kaitsja Leelo Viil Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.R KarS § 200 lg.2 p.5,8 - § 25 lg.2 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda karistustuse kandmise alguseks 18.07.2012.a. Tõkend – vahistamine – tühistada vangistuse kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: • 4 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja juurde. • Võrdlusproovid ja –jäljed, mis asuvad PP asitõendite hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. • A. V ile kuuluv mantel, mis asub PP asitõendite hoidlas – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalmenetlusse nr 12230114726. • Sündmuskohalt leitud esemed (taburet, tabureti jalg, käepidemeta šašlõkivarras, käepidemeta jalutuskepi tüüpi must vihmavari, karbis nr 6 verele sarnanev määrdumine, leht ajakirjast) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. • Kannatanule kuuluvad määrdunud riided ja asjad, mis asuvad PP asitõendite hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista D.R-ilt menetluskulud: sundraha 725 eurot, ja kaitsjatasu 390,40 eurot, ekspertiisikulu 84 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-11192, sundraha ja menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 11.01.2013.a. Asjaolud ja menetluse käik: D.R ´t süüdistatakse selles, et tema 15.07.2012 kl 15:40 ja kl 16:40 vahelisel ajal Tallinnas Liivalaia 40 asuva maja estakaadil tekkinud tüli käigus peksis koos Dmitri R ja Avo V ´iga AT´i, lüües talle mitmel korral vastu pead ja keha, tekitades talle füüsilist valu, marrastusi ja nahaaluseid verevalumeid pea, keha ja jäsemete piirkonnas. Kui kannatanu oli pikali maas, nõudis D.R AT´ilt viimase poolt varasemalt lubatud alkoholi ostmist, 2 millest A.T keeldus. Leides A.T ´i rahakotist Nordea panga kaardi, nõudis D.R alkoholi ostmise eesmärgil AT´ilt pangakaardi pin-koodi avaldamist. Kui A.T sellest keeldus, asetas D.R maas oleva A. T tuharate vahele terava otsaga jalutukepi tüüpi vihmavarju ja surus vihmavarju otsa kannatanule pärakusse, tekitades sellega AT pärasoole ja kusepõie seina läbistavat torkehaava koos verevalumiga pärakupiirkonnas ja verejooksuga kusepõide, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma tegevusega D.R vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, tekitades relvana kasutatud esemega rasket tervisekahjustust, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 5,8 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Kannatanule tekitati füüsiline ja moraalne kahju, kannatanu ei esitanud tsiviilhagi. Menetlus kohtus: Kohtuistungil D.R selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist D.R ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavat ei saa süüdistada raske kehavigastuse tahtlikus põhjustamises, tal puudus vara omastamise eesmärk. Röövimises on süüdistus põhjendamata, kehalise väärkohtlemise ja kehavigastuse tekitamise osas tuleb kõne alla KarS § 121 ja 119 kui raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: • Kannatanu AT´i ütlused (tl 28-31, 117-123), mille kohaselt 15.07.2011.a jõudis hotell Olümpia lähedal oleva maja estakaadile, kus lisaks olid veel 3 meest. Üks neist (noorim, umbes 30-aastane, 180 cm pikk, sportliku kehaehitusega, tumedad juuksed, kitsam nägu) küsis kannatanult raha, ta vastas, et tal ei ole raha, meesterahvas ei uskunud teda. Seejärel haaras meesterahvas kinni kannatanu jaki parema käe varrukast ja lõi teda jalaga pähe, sellest kannatanu tundis füüsilist valu ja kukkus pikali. Seejärel hakkas meesterahvas koos oma kaaslastega teda peksma jalgadega pähe, näkku, üle kogu keha võis lööke olla üle 15. Kõige noorem mees võttis tema vasakust pükste taskust rahakoti, sorteeris seda ning küsis (nõudis) pangakaardi pin-koodi korduvalt. Olles maas, tundis, et teda torgiti mingi orgiga läbi tema pükste pärakusse, selle torkamise tagajärjel tundis tugevat ja teravat füüsilist valu. Samal ajal noorem meesterahvas nõudis pin-koodi ütlemist. Ta ise võttis selle ora välja, kirjeldab seda kui umbes 40 cm pikkuse terava otsaga orki. Selle torkas talle pärakusse seltskonnast kõige noorem mees. Ta püüdis meeste juurest ära joosta, kõige noorem püüdis temalt kätte saada ka seljakotti, kuid see ei õnnestunud. Hetk hiljem kaotas teadvuse. Sündmuse toimumise ajal oli alkoholijoobes. Talle esitatud sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelil fotol nr 4 (tl 119) märkis punase ristiga koha estakaadil, kus teda peksti ja kus talle suruti pärakusse orki pin-koodi saamise eesmärgil, fotol nr 10 (tl 121) on kujutatud ese, millega talle võidi torgata pärasoolde. • Isiku (A.T ) vaatluse protokoll (tl 32-46), milles on talletatud kannatanu väliselt nähtavad vigastused 16.07.2012 kl 12.35 – verevalumid näo, pea, jäsemete ja keha piirkonnas. • Isiku ekspertiisiakt nr 171 ja ravidokumendid A.T tekitatud tervisekahjustuste iseloomu, raskuse ja tekkemehhanismi kohta (tl 204-206, 2-5), mille kohaselt teda 3 • • • • • • • • • peksti näkku, tal on tugev turse põskede piirkonnas, oli teadvusekadu, peksti ka kõhtu ja rindkeresse, tal diagnoositi peapõrutus, peavalu, rindkere ja siseorganite põrutus. Viibis ka intensiivravis, teostatud operatsioon. Ekspertiisiakti nr 171 kohaselt tuvastati kannatanul pärasoole ja kusepõie seina läbistav torkehaav koos verevalumiga pärakupiirkonnas ja verejooksuga kusepõide, mis võis olla tekitatud pikliku teravaotsalise eseme sisestamisest pärasoolde pärakuava kaudu. Nahamarrastused, nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse näo piirkonnas võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, sh saabastatud jalaga, või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga esemeid või pindu. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 15.07.2012. Pärasoole ja kusepõie seina läbistav haav on eluohtlik tervisekahjustus, ülejäänud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 8-20), milles on talletatud olustiku tingimused vahetult pärast teo toimepanemist, nähtuvad sündmuskohalt Liivalaia 40 leitud esemete tunnused, samuti sündmuskohale lähenemisteedele suunatud turvakaamerate asukoht. Sündmuskohalt võeti kaasa ja pakendati paberkottidesse taburet, tabureti jalg, varras, vihmavari, käepide, proov verele sarnanevast määrdumisest ning leht ajakirjast. Tunnistaja PK(KÜ XXX juhataja) ütlused (tl 24-25), kes kinnitas, et maja estakaadil elavad asotsiaalid, tunnistaja kinnitas valvekaamerate toimimist. 15.07.2012.a kella 16.18 ajal märkas estakaadil liikumist, edasisi sündmusi ei tea. Asitõendi (turvakaamera videosalvestise) vaatlusprotokoll (tl 48-60), millest nähtub, et D.R (käes hiljem sündmuskohalt leitud vihmavari) suundub koos D.R iga kl 15:40 estakaadi poole; sellel järgnevalt nähtub R i tegevus estakaadi ees kl 16:23. Asitõendi (turvakaamera videosalvestise) vaatlusprotokoll (tl 62-81), millest nähtuvalt lahkub A.T estakaadi juurest kl 16:40, sellele järgnevalt lahkuvad D.R ja A.V , D.R ei ole enam vihmavarju kaasas, hiljem nii D.R kui A.V ´i ilmuvad kaamera vaatevälja taas, kui liikuvad estakaadi suunas tagasi. kl 16:52 lahkuvad nad koos Mardi tänava poole. Salvestiste põhjal on tuvastav sündmuse ajavahemik ja osavõtjate ring. Tunnistaja OJ ütlused (tl 127-129), kes andis politseile välja kannatanu asjad (musta värvi nahast rahakott, Stockmanni kliendikaart, Partnerkaart, Rimi kaart, Solarise kaart, Säästukaart, restorani Caramba visiitkaart, ID-kaart) ja hoiustamise akti nr 2660. AT tuli vastuvõturuumi 15.07.2012. Asitõendite (sündmuskohalt leitud ja kannatanul kaasas olnud asjade) vaatlusprotokoll ja hoiustamise akt nr 2660 (tl 130, 131-156), milles on talletatud käepidemeta šašlõkivarras, vihmavarju tunnused ja verekahtlane määrdumine, kannatanu riiete verekahtlane määrdumine ja teksade tagumisel poolel parema tagatasku juures olev rebend, samuti nähtub, et Nordea pangakaarti tal asjade hulgas enam ei olnud. Nordea panga vastus (tl 193), millest nähtuvalt on A.T panga klient, kellel oli 15.07.2012 miinussaldo. Asitõendi (politsei väljakutse audiosalvestiste) vaatlusprotokoll (tl 212-219), millest nähtub kuriteo lõpuleviimise aeg (hiljemalt 16:49) ja kannatanu kõrvaliste isikute poolt leidmise asjaolud. Vaadeldi kõnesid häirekeskuse telefoninumbrile 112 ja kõnesid politsei telefoninumbrile 110. Häirekeskusesse on teatatud verise näoga meesterahvast, kes lamab Stockmanni ülekäigurajal, samuti on samast meesterahvast teatatud politsele. Tunnistaja AM ütlused KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel (tl 225-227) sellest, mida tervisekahjustustega mees rääkis enne kiirabi ja politsei saabumist, mh kinnitas, et temalt võeti ära pangakaart. Ütluste kohaselt sõitis ta 15.07.2012 õhtupoolsel ajal hotelli „Olümpia“ lähedal, jalakäijate ülekäigurajale lähemale sõites nägi kahe sõiduraja vahel jalakäijate ülekäigurajal lamavat meesterahast, ta läks vaatama, mis on 4 • • • • juhtunud. Koos teise sõiduauto juhiga tiriti mees eemale, meesterahval oli väga tursunud nägu, see oli ka verine. Mees ka selgitas, et ta peksti läbi ning temalt võeti ära kaardid. Tunnistaja OB´i ütlused (tl 98-100), millest nähtuvalt oli ta sündmuse ajaks ära joonud viis pudelit kosmeetilist lahust, mäletab, et sündmuse eel olid tema asukoha külastajate hulgas Dmitri koos oma sõbraga, kes koos elavad Tatari tänaval ja Andruse-nimeline mees. Tunnistaja AV´i ütlused (tl 105-106), millest nähtuvalt estakaadil tekkis alkoholi tarbimise käigus Andrusel sõnavahetus Rolandiga, mis kasvas üle füüsiliseks konfliktiks. Roland hakkas Andrust esimesena rusikatega näkku peksma, seejärel Andrus lõi Rolandile vihmavarjuga ribidesse, tunnistaja võttis vihmavarju ära. Nägi ainult kätega peksmist. Mingil ajal läksid Andrus ja Roland lahku. Tema madratsi kõrval oli peale kaklust vere loik, võimalik, et tema jope määrdus verega. Rolandi elukohta ei tea, kuid kirjeldab teda kui 30-40aasta vanust umbes 180-185 vm pikkuse ja kõhna kehaehitusega meesterahvast. Tunnistaja DR ütlused (tl 174-181, 182-186), millest nähtub, et tema ja D.R (kes elab koos D.R iga Tatari tänaval mahajäetud majas) tulid estakaadile, kus joomise käigus tekkis tüli kannatanuga – kannatanu ei tahtnud minna ja osta alkoholi juurde. Tema peksis kannatanut ainult põlvega rinda. Samuti peksid kannatanut Avo ja Roland. Kui kannatanu oli maas, jäi Roland tema juurde, nõudis pin-koodi – selle küsimist kuulis R , kannatanu keeldus selle ütlemisest. Sellele järgnevalt nägi D.R , et kannatanu pärakust ulatub välja Rolandi vihmavari. Samuti nägi, et pükstes, kohal, kuhu oli torgatud vihmavari, oli üsna suur auk. Süüdistatava D.R-i poolt kahtlustavana antud ütlused (tl 228-230), milles ta selgitas, et kannatanuga tekkis tüli ja kaklus viimase poolt alkoholi ostmise kohta antud lubaduse täitmata jätmise põhjusel, mille käigus küsis D.R temalt pin-koodi, et lubatud alkohol osta, kannatanu oli joobes ja käpuli maas ning D.R torkis ta kogemata vihmavarjuga, mille kannatanu ise tõmbas tagumikust välja. Ta selgitas, et torkas kannatanule vihmavarju pärasoolde juhuslikult. Tal tekkis kannatanuga sõnelus, kannatanu solvas teda, seejärel andis kannatanule rusikaga vastu lõuga. Kui viin hakkas otsa saama, ütles kannatanu, et võib välja teha. Kannatanu võttis maast tema vihmavarju ja hakkas sellega vehkima. Ta tõusis ning lõi kannatanule paaril korral keha piirkonda ning võttis vihmavarju ära. Nad jõid edasi, kuna kannatanu lubas viina osta ka teistele, siis nad küsisid kannatanult, kas viimane ostab. Kannatanu vastas, et „mis ta hakkab neid piidreid jootma“, seejärel lõi ta kannatanut korra vastu nägu, kannatanu kukkus pikali, samuti lõi teda ühe korra vastu keha, kannatanu nägu oli verine. Ta vaatas ka kannatanu rahakotti, seal raha ei olnud, samas nägi erinevaid kaarte. Ta ütles kannatanule, et „kuna sa lubasid viina välja teha ja ise ei ole võimeline viina järgi minema, siis anna oma pangakaart ja ütle pin-kood, me käime ise ja toome pangakaardi tagasi“. Sellele vastas kannatanu eitavalt. Seejärel ta lõi kannatanut külje pealt jalaga vastu tema jalgu, kannatanu kukkus, tema seisis püsti, tal oli käes vihmavari. Ta pani vihmavarju vastu kannatanu tagumikku ja tõukas teda jalaga sõnadega „aja ennast püsti“. Kannatanu hakkas tõusma, nad mõlemad olid purjus, süüdistatav kaotas tasakaalu ja seetõttu tõukas vihmavarju kannatanu poole, see jäi kannatanu tagumiku vahele kinni. Seejärel ta võis kannatanut veel ühe korra lüüa kuskile keha piirkonda. Ta ei saa kindlalt väita, kas Dmitri ja Avo peksid ka kannatanut või mitte. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil 5 kontrollitud tõenditega on D.R-i süü lisaks süü tunnistamisega tõendamist leidnud süüdistuse ülejäänud mahus ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning D.R-i tegevus on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 5,8 -§ 25 lg 2 järgi. Röövimise objektiivse külje moodustab vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:
- a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
- b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Absoluutne vägivald on vastupandamatu, selle kasutamisega võetakse kannatanult võimalus otsustamiseks. Käesoleva kriminaalasja raames on tuvastatud, et D.R kasutas kannatanu suhtes vägivalda eesmärgiga saada endale viimase vara, st pangakaarti koos pin-koodiga, et sellega maksta alkoholi eest. D.R on ise ka kirjeldanud, et kannatanu ei andnud oma pangakaardi pinkoodi, mispeale D.R lõi kannatanut külje pealt jalaga vastu tema jalgu, seejärel kannatanu kukkus ning jäi pikali kõhuli maha. D.R seisis püsti, tal oli vihmavari käes ning ta pani vihmavarju vastu kannatanu tagumikku ja tõukas teda jalaga, kaotas tasakaalu ja seetõttu tõukas vihmavarju kannatanu poole. Seejärel kannatanu võttis vihmavarju enda seest välja, D.R tõukas kannatanut vastu õlga ja küsis „kas nüüd lähed poodi?“, kannatanu vastas eitavalt ning seejärel süüdistatav lõi kannatanut veel ühe korra. Kohus märgib, et eluliselt ei ole usutav süüdistatava selgitus selle kohta, et ta pelgalt toetas või pani vihmavarju vastu kannatanu tagumikku, kuivõrd vihmavarju kannatanule tagumikku torkamisega tekitati viimasele eluohtlik tervisekahjustus – pärasoole ja kusepõie seina läbistav torkehaav koos verevalumiga pärakupiirkonnas ja verejooksuga kusepõide (isiku ekspertiisiakt nr 171). Sellise ulatusega eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine ei ole võimalik ainuüksi jalaga tõukamise tulemusel, vaid sellele pidi eelnema jõu kasutamine. Ka kannatanu on ise kirjeldanud, kuidas ühel hetkel ta tundis tagumikus torget ning ta tundis suurt füüsilist valu, lisaks olid tema teksapüksid parema poole tagatasku juurest võrdlemisi suures ulatuses katki (asitõendite (sündmuskohalt leitud ja kannatanul kaasas olnud asjade) vaatlusprotokoll ja hoiustamise akt nr 2660 (tl 130, 131-156), samuti on tunnistaja Dmitri R selgitanud, et kui kannatanu oli maas, jäi Roland tema juurde, nõudis pin-koodi – selle küsimist tunnistaja kuulis, kannatanu keeldus selle ütlemisest. Sellele järgnevalt nägi D.R , et kannatanu pärakust ulatub välja Rolandi vihmavari. Samuti nägi, et pükstes, kohal, kuhu oli torgatud vihmavari, oli üsna suur auk. Lisaks eluohtlikule kehavigastusele peksis D.R kannatanut korduvalt käte ja jalgadega nii keha kui ka näo piirkonda. Kohtul ei ole kahtlust selles, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda just eesmärgiga saada temalt kätte pangakaardi pin-kood, mille abil osta poest alkoholi, kuivõrd eelnevalt oli juttu, et kannatanu lubas seltskonnale alkoholi osta, hiljem aga keeldus sellest. Seega on süüdistatava poolt kasutatud vägivald ka ajaliselt seotud asja – pangakaardi ja selle pin-koodi hõivamisega, kuivõrd kannatanu keeldus pin-koodi ütlemisest, seejärel süüdistatav lõi kannatanut korduvalt, torkas talle vihmavarju tagumikku, seejärel tõukas teda vastu õlga ja ka küsis „kas nüüd lähed poodi?“ Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kohus asub seisukohale, et ka röövimise subjektiivne koosseis on täidetud – D.R, omades eesmärki hõivata võõras vara kasutades selleks vägivalda, tegutses eesmärgipäraselt ning varasema plaani kohaselt, so kavatsetusega. Ta teadis, mida teeb, samuti teadis, et vägivalla kasutamise tagajärjel on kannatanul nõrgenenud kaitse- ja vastupanuvõime ning seetõttu on tal võimalus hõivata võõras vara. Kohus on seisukohal, et kannatanu röövimise katse on toime pandud kavatsetuselt. Ka asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena näitab kavatsetust asja äravõtmise suhtes – Roland 6 D.R oli soov saada kannatanu pangakaardi pin-kood hoolimata selleks, et kannatanu ei nõustunud seda avaldama. Eluohtliku kehavigastuse tekitamist saab käsitleda röövimise kõrvaltagajärjena, mis on toime pandud otsese tahtlusega, kuivõrd D.R teadlikult ja tahtlikult torkas kannatanut terava vihmavarju otsaga tagumikku, ta pidi aru saama ka seda, et sellisele tema jõulisele tegevusele võib järgneda kannatanule eluohtliku kehavigastuse tekitamine. Röövimine jäi katsestaadiumisse, kuivõrd süüdistataval ei õnnestunud saada kätte kannatanu pangakaardi pin-koodi eesmärgiga osta alkoholi – kannatanu keeldus selle ütlemisest. Röövimise katse on toime pandud ka grupis, kuivõrd lisaks D.R-ile peksid kannatanut veel Dmitri R ja Avo V , kuid kellele ei ole käesoleva kriminaalasja raames süüdistust esitatud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et D.R-i tegevus KarS § 200 lg 2 p 5,8-§ 25 lg 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatava tegevuses ei ole kohus tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et käesoleva kuriteo eest tuleb süüdistavat karistada reaalse vangistusega. D.R on varem kohtulikult karistatud neljal korral, sh viimati isikuvastase kuriteo – tapmise toimepanemise eest – 6-aastase vangistusega. Selline süüdistatava käitumine näitab, et ta on võimeline toime panema raskeid isikuvastaseid kuritegusid, seda korduvalt. Uus kuritegu on sooritatud aasta jooksul peale vanglast vabanemist. Sellisest süüdistatava käitumisest teeb kohus järeldused, et ta ei ole oma eelnevatest vangistustest õppinud – karistused ei ole täitnud oma eesmärki, D.R ei ole jätkanud oma elu õiguskuulekalt. Samas kohus ei pea võimalikuks karistada D.R vangistusega, mis vastab sanktsiooni minimaalsele määrale, kuivõrd kannatanule on tekitatud eluohtlik tervisekahjustus, mis on temale jäädav. Kannatanu eelnev ja korduv käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda peksmine oli pidev ja kannatanule füüsilist valu tekitav. Pärasoole ja kusepõie seina läbistav torkehaav koos verevalumiga pärakupiirkonnas ja verejooksuga kusepõide, so eluohtlik tervisekahjustuse on D.R kannatanule tekitanud eriti jõhkral viisil – surudes jõuga terava vihmavarjuotsa kannatanu pärakusse (kuigi süüdistatava enda sõnul ta kaotas tasakaalu ning ta kogemata jalaga tõukas vihmavarju). Kohus ei pea võimalikuks mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd üldkasuliku tööga saab asendada üksnes lühiajalisi vangistusi, mille ülemmäär on kaks aastat. KarS § 200 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada isikut minimaalselt kolme kuni viieteistaastase vangistusega. Tegemist on esimese astme kuriteoga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, asjaolu, et ta on kuritegusid tunnistanud. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine eelpool nimetatud kuriteo eest sanktsiooni alammäära lähedase reaalse vangistusega on põhjendatud, sest D.R ei ole suutnud peale vangistuse ärakandmist elada õiguskuulekalt - ta on jätkanud uute isikuvastaste kuritegude sooritamist. Vabaduses olles on suur risk, et süüdistatav jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega tuleb D.R-ile mõista reaalne vangistus. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 7