Obsah (6)

§ 121§ 65§ 404§ 64§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-16-2831 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2831 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 121lg 2 p 3 (15.05.2015 episood) järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Mihhail Blinovi karistati vangistusega 4 kuud.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 21.12.2015 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 3 kuud 8 päeva vangistust ning Mihhail Blinovile mõisteti liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 7 kuud 8 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 21.12.2015 kohtuotsuse alusel ärakantud karistus – 3 kuud 8 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 4 kuud vangistust. Viru Maakohtu 19.08.2016 kohtuotsusega tunnistati Mihhail Blinov süüdi

§ 121

lg 2 p 3 (22.02.2016 episood) järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust,

§ 404lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Mihhail Blinovile liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Mihhail Blinovi karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel liideti 4-kuuline vangistus 6-kuulise vangistusega ja Mihhail Blinovile mõisteti liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.05.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt pani isik toime varavastaseid kuritegusid, käesolevat karistust kannab aga isikuvastaste ja üldohtliku kuriteo eest. Praeguse kuriteo ühe episoodi pani isik toime alkoholijoobes (kehaline väärkohtlemine 15.05.2015). Teised kuriteod pani isik toime kaine peaga, nii grupis kui ka üksinda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on tegevusetus, grupi mõju ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud vestlused 21.03.2016 isiku motiveerimiseks seaduskuuleka elustiili pidamisele, õigusvastasest käitumisest ja suhtumisest kriminaalhooldusesse ning 13.04.2016 probleemide lahendamisest seaduskuuleka eluviisiga. 15.04.2016 määrati isik majandustööle koristaja ametikohale, kuid ta keeldus töökohustuse täitmisest. Alates 01.10.2016 osaleb kinnipeetav eesti keele A1-taseme kursustel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. 3 Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx. Vabanemisel läheb ta elama samale aadressile. Sellel pinnal elavad kinnipeetava ema, isa, õde ja vend. Tegemist on 4-toalise kõigi mugavustega korteriga, millel üldpinda on 78 m2 . Väidetavalt võlad korterimaksete osas puuduvad. Ema on nõus sellega, et kinnipeetav asub vabanemisel elama nende juurde. Isa on varem kriminaalkorras karistatud. Põhihariduse omandas isik xxxx. Seoses ebarahuldava käitumisega õppis ta lihtsustatud õppekava järgi. Edasi asus ta õppima xxxx ehitaja erialal, kuid halva õppeedukuse tõttu kustutati õpilaste nimekirjast. Riigikeele oskus on isikul nõrk. Isiku väitel soovib ta pärast vabanemist asuda õppima xxxx ehitaja või keevitaja erialale. Kinnipeetava väitel töötas ta ajavahemikul 2012-2015 mitteametlikult laadijana kasutatud riiete laos. Ema sõnul tegi poeg vahel juhutöid ning on enne vangistust arvel olnud töötukassas. Samuti töötas Mihhail Blinov suulise töölepingu alusel firmas xxxx. Enne vanglasse paigutamist toetasid isikut materiaalselt tema vanemad, tegeledes FIE-na liha müümisega. Hetkel on isiku ema töötu, isa on FIE. Vabanemisel on pereliikmed igati valmis poega toetama, kuni ta tööd leiab. K-raha andmetel on isikul 04.10.2016 seisuga tasumata nõudeid summas 1797,36 eurot. Isiku lähedasteks on tema ema, isa A B, õde J (xxxx-aastane) ja vend A (xxxx-aastane). Samuti elab xxxx kinnipeetava vanaema L M. Suhted pereliikmetega on olemas, kuid vanemad ei saa mõjutada isiku käitumist. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb probleemse käitumisega noortest. Ema sõnul võis isiku kuritegelikule teele viia tema varasem suhtlusring. Kinnipeetaval on riskiv ja hoolimatu elustiil. Vanglas süütas ta igavusest ning selleks, et saada teise sektorisse oma kambri. Pere on ema kinnitusel valmis kinnipeetavat moraalselt toetama. Isikul ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust. Esimest korda proovis ta alkoholi 16-aastasena. Alkoholi tarvitas ta puhkepäeviti, erinevates kogustes. Alkoholijoobes tuli isik ka vanglasse karistust kandma ning viimase kuriteo üks episood on toime pandud alkoholijoobes. Ema ei ole täheldanud kinnipeetava puhul alkoholi liigtarvitamist. Varasemalt suitsetas isik kanepit, kuid pärast
2. klassi enam ei tarvita. Sõltuvust ei ole. Praeguse kuriteo 2 episoodi on pandud toime vägivalla kasutamisega. Kinnipeetav kordab vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Teiste inimeste seisukohti ja tundeid isik ei mõista, tegutseb vastavalt oma vajadustele, tegude tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava eesmärgid on kindlad - soovib õppima minna ja tööle asuda. Isik on varasemalt väljendanud kuritegelikke hoiakuid. ÜKT tegemisest kõrvalehoidumise tõttu pöörati varasem karistus täitmisele. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 69%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata M. Blinovile katseaeg 8 kuud ning käitumiskontrolli ajaks määrata talle

§ 75lg 2 p 2,21 ,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ema O B ei ole täheldanud kinnipeetava puhul alkoholi liigtarvitamist, narkootikumide tarvitamist. Ema loodab, et vangistuse periood on andnud tõuke seadusekuulekate valikute tegemiseks edaspidi. Ema loodab, et kriminaalhoolduse järelevalve aitab kinnipeetavat distsiplineerida. Mihhail Blinovi on karistatud väärteokorras sõltuvusainete tarvitamise eest. Ema loodab, et poeg läheb õppima xxxx. Samuti loodab ta, et Mihhail Blinov hakkab abistama vanaema, kel on liikumisraskusi. Mihhail Blinovile ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on teda määratud ühel korral – ta ei teinud ÜKT-d, rikkus registreerimisnõuet, mistõttu oli karistus erakorralise ettekande alusel täitmisele pööratud. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Mihhail Blinovi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja 4 ning käitumiskontrolli pikkuseks 8 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning määrata Mihhail Blinovile

§ 75lg 2 p 2,21 ,4,7,8 sätestatud kohustused.

Mihhail Blinov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta arvas, et tal jäi vanglas olla veel 2 kuud ja ta käis siis ka koolis, mistõttu leidis, et ei pea tööle minema. Distsiplinaarkorras on teda karistatud 4 korral. Nüüd on ta aru saanud, et vangla ei ole tema koht ja rohkem ta seda ei tee, mida on teinud 18 aasta jooksul. Vanglas süütas ta madratsi. Tegi seda rumalusest, sest tal ei olnud kellegagi suhelda ja ta tahtis, et teda viiakse teise sektorisse. Tal ei ole kunagi olnud probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Narkootikume ei tarvita ta juba peale

1. klassi, alkoholi tarvitas ta vaid nädalavahetustel. Kui ta käis
2. klassis, siis politsei leidis temalt kanepit ja ta sai trahvi 120 eurot. Ta on varasemalt olnud kriminaalhooldusel. Ta ei pidanud kuskil käima registreerimas, pidi tegema vaid üldkasulikku tööd. Kui kohus ta vabastab, siis ta on valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Ema juba leppis kokku, et ta võetakse uuesti õppima xxxx. Ta tahab õppida ehitaja erialal. Kui teda kooli ei võeta, siis läheb ta tööle xxxx. Ta on seal varem töötanud, töökogemus on olemas. Ta ei suhtle enam endiste tuttavatega. Tal on praegu vaid üks sõber V I, kes saab teda aidata. Peale 14.07.2016 ei ole tal rohkem mingeid rikkumisi olnud. Ta tahab alustada puhtalt lehelt, minna tööle ja hakata maksma oma võlgnevusi. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Mihhail Blinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 04.10.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla M. Blinovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Seni ei ole M. Blinov õigustanud kohtu usaldust ega hinnanud temale Viru Maakohtu 27.05.2013 ja 21.10.2014 kohtuotsustega antud võimalust karistust vabaduses kanda. Ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, kuni mõistetud ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Seega ei ole varasemad tingimisi mõistetud karistus, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine koos käitumiskontrollile allutamisega talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kriminaalasjas nr 16922700053 08.08.2016 koostatud süüdistusaktist nähtuvalt pani M. Blinov vanglas Viru Maakohtu 21.12.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal toime kaks uut kuritegu. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste ja seda enam, uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kui süüdlane ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Ka nähtub M. Blinovi riskihindamisest, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 69%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 63%, mis ei ole madal risk. Isik on ohtlik vangidele ja avalikkusele (risk ühiskonnas, risk vanglas). Seega on M. Blinovi puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Mihhail Blinovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. 5 Kaitsja leidis, et Mihhail Blinov siiski väärib võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esinevad eeldused

§ 76järgi, mis näevad ette tingimused tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Formaalsed eeldused Mihhail Blinovi vabastamiseks on olemas. Tal peab olema karistusest kantud vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kohtuistungi toimumise päevaks on ta kandnud 8 kuulisest vangistusest 5 kuud ja 17 päeva. Materiaalsetest eeldustest soovis kaitsja tähelepanu juhtida sellele, et Mihhail Blinovil on ennetähtaegse vabanemise korral olemas alaline elukoht xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Samal aadressil elavad temale lähedased inimesed, kes on valmis teda vabanemise korral toetama. Seega on Mihhail Blinovil olemas sotsiaalne võrgustik ja see aitab maandada riski, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid. Mis puutub Mihhail Blinovi käitumisse vangistuse ajal, siis on ta toime pannud vangistuse ajal ühe kuriteo. Kuid positiivse asjaoluna märkis kaitsja seda, et iseloomustusest nähtuvalt peale 14.07.2016 ühtegi distsiplinaarkaristust tal ei ole. See annab tunnistust sellest, et ta on teinud enda jaoks järeldused. Vangistuse jooksul ei ole talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud ühtegi sotsiaalprogrammi. Temaga on läbi viidud erinevaid vestlusi, nõustamisi. Natuke segaseks jäi asjaolu, et ta keeldus tööst. Ise ta selgitas, et ta õppis sellel ajal. Kui inimene õpib, ei saagi ta tööd teha. Peale uue kuriteo toimepanemist koostati talle uus individuaalne täimiskava, kuid ka seal ühtegi sotsiaalprogrammi ei ole, mis võiks tema käitumist parandada, riske maandada. See on väga suur puudus. Kui vaadata Mihhail Blinovi karistusregistrit, siis esimese kuriteo on ta toime pannud 16-aastaselt, teise 18-aastaselt. Üks karistus pöörati täitmisele, kui ta ei teinud üldkasulikku tööd. Alates 01.10.2016 käib Mihhail Blinov eesti keele kursustel. Positiivne on ka see, et tal ei ole alko- ega narkosõltuvust. Vangla on leidnud, et tema ohtlikkus on väga suur. Kaitsja vastupidiselt vanglale ja prokurörile, leidis, et tegelikult tuleks just praegu Mihhail Blinov vabastada vangistusest enne tähtaega ning määrata talle katseaeg ja käitumiskontrolli nõuete täitmine. Just need nõuded, nende hulgas ka osalemine sotsiaalprogrammis, maandaks riske, et isik vabanemisel ei paneks toime uusi kuritegusid. Kui Mihhail Blinov vabaneb peale karistuse kandmist, siis kaob ära võimalus võimalike riskide maandamiseks. Kuulates Mihhail Blinovi on kaitsjal veendumus, et ta on seekord tõsiselt vangistuse üle järele mõelnud. Tal on kindel eesmärk ametit omandada ja kui ta kooli ei saa, siis on tal võimalus tööle minna ja tal on olemas töökogemus. Kaitsja leidis, et kui Mihhail Blinov vabastatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega, siis ei ole see talle kingitus, vaid tema olukord muutub rangemaks, sest ta peab katseaja läbima positiivselt, et mitte tagasi vanglasse sattuda. Kuna Mihhail Blinov on ise näidanud üles valmisolekut kontrollnõudeid täita, oma käitumist muuta, siis palus kaitsja rahuldada taotlus ja anda talle võimalus. Kaitsja palus Mihhail Blinov vabastada enne tähtaega.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mihhail Blinov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see 6 tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest, samuti nähtub asja materjalidest, et Mihhail Blinov pani Viru Maakohtu 21.12.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal vanglas toime kaks uut kuritegu (

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 404lg 1 järgi kvalifitseeritavad).

Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale, käituda õiguskuulekalt ning hoiduda uute kuritegude sooritamisest, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Isikule on varasemalt antud võimalus oma karistust vabaduses kanda, kuid ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kuni mõistetud ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida ning, et katseaeg ja käitumiskontroll on tema puhul piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 69%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Mihhail Blinovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et vabanemisel on tal olemas elukoht ning lähedased, kes on valmis teda moraalselt ja materiaalselt toetama. Samuti selle, et tal on soov omandada eriala. Vangistuses on ta osalenud vestlustes ning alates 01.10.2016 osaleb eesti keele A1-taseme kursustel. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 212,40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik