alusel välja mõista N.L-ilt riigituludesse kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 3 kohaselt edastatakse makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks süüdimõistetule eraldi dokumendina. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.L tähtaega vangistusest vabastamiseks. tingimisi enne N.L tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.11.2015.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.04.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 9 kuud ja 7 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.07.2015.a. ning ärakandmisele 3 kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse algust arvati alates 02.11.2015.a. Kohtuotsus jõustus 10.11.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 02.11.2015.a ja lõpp on 06.08.2017.a. N.L kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et täitmiskava kohaselt on talle määratud kinnises keskkonnas viibimine, psühhiaatri poolt määratud psühhiaatriline ravi ja regulaarsed kohtumised kaplani ja psühholoogiga. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 9. Vangla toetab N.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.L kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama oma isa juurde XXXX. Töökohta vabanemisel ei ole. N.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub isa juurde XXXX. Töökohta ei ole, kuid otsib juba praegu töökohta koos Töötukassaga. Kriminaalkorras on karistatud kaks korda, vanglas esimest korda. Distsiplinaarkorras määratud karistused kandis ära. Probleemid psühhotroopsete ainete tarvitamisega tekkisid ammu ja see on kõik möödas. Leiab, et on saanud järele mõelda ning kavatseb edaspidi elada seadusekuulekalt. On teadlik, et katseajal allutatakse kontrollile. Kodus ootab väike poeg, soovib olla talle hea ema. Tahab ka kooli lõpetada ja tööle minna. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab N.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ka Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist vaatamata sellele, et vangistuse ajal oli N.L karistatud distsiplinaarkorras 9 korral. Prokurör arvestab asjaoludega, et N.L kannab karistust vanglas esimest korda, vabaduses on tal elukoht ja toetav võrgustik, kinnipeetava sõnul ei plaani ta üldse alkoholi tarvitada, kuna ei soovi tagasi sattuda vanglasse. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada N.L KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab nii vangla kui prokuratuuri seisukohta tema vabastamise osas. Nii prokurör kui vangla on analüüsinud tema käitumist. Hakkab silma, et distsiplinaarkaristusi on palju, kuid samas ta on nende rikkumiste eest karistused ära kandnud. Ta on õppimisvõimeline inimene, viimane distsiplinaarkaristus oli augustis. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 18%. Tal on olemas elukoht, perekonna toetus, kõik tingimused on olemas, et inimene saab järje peale. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et N.L võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. N.L on vangistuses esimest korda, ta kannab karistust teise astme kuriteo eest. Vangla ja prokurör toetavad N.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4 Kohus usub, et praegune vangistus on pannud N.L mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab N.L tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on N.L olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja
§-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.