1-13-7557/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu Kriminaalasja number 1-13-7557 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu
2. augusti 2013 otsus K.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 215 lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluses K.U , ik XXX, viibib Viru Vanglas, varasemalt kriminaalkorras karistatud 9 korda Apellatsiooni esitaja Resolutsioon
3. Jätta K.U apellatsioon läbi vaatamata ning tagastada K.U-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. augusti 2013 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati K.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, samuti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 ja 69 lg 7 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.02.2013 otsusega K.U-le mõistetud ja ärakandmata karistus kestusega 1 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti K.U-le 2 aastat 5 kuud 23 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg kestusega 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks määras kohus
6. aprilli
7. Kohtuotsusega rahuldati ka kannatanute tsiviilhagid ning K.U-lt mõisteti V.T. kasuks välja 300 eurot, T.L. kasuks 400 eurot ning M.K. R. -X OÜ kasuks 3573.40 eurot. 1 Vastavalt sõlmitud kokkuleppele tunnistati K.U süüdi järgmistes kuritegudes. 18.04.2013 kella 15.00 ja 15.05 vahel varastas ta Rakvere linnas XXXXX maja lukustamata trepikojast V.T. kuuluva musta värvi maastikuratta Scott Premium väärtusega 300 €; 18.04.2013 kella 20.30 ja 21.00 vahel varastas ta Rakvere linnas XXXXX maja lukustamata trepikojast K.T. kuuluva musta värvi linnaratta Panther väärtusega 150 €; 26.04.2013 kella 13.25 ajal püüdis ta Rakvere linnas XXXX asuvast kauplusest Grossi Toidukaubad võtta ebaseaduslikult omastamise eesmärgil ühe paki 100 g hommikueine padjakesi „Väike Väänik“ väärtusega 0,52 € ja ühe 200 g konservi rannakarp merisoolas väärtusega 1,54 €, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema kinnipidamise tõttu. Kirjeldatud kuriteod kvalifitseeriti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. 15.04.2013 kella 14.20 ja 14.44 vahel võttis K.U Rakvere linnas XXXX M.K. R. -X OÜ territooriumilt omavoliliselt M. K. R. -X OÜ’le kuuluva bussi IVECO reg nr XXXX väärtusega 12 000 eurot ajutise kasutamise eesmärgil; 18.04.2013 kella 22.30 ajal võttis ta Rakvere linnas XXXXX Päästeameti territooriumilt omavoliliselt T.L. kuuluva sõiduki Volkswagen Passat reg nr XXXX väärtusega 800 eurot ajutise kasutamise eesmärgil. Need süüteod kvalifitseeriti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi.
8. Maakohtu otsuse peale esitas K.U apellatsiooni, milles ta ei nõustu osaliselt kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagidega. Nii märgib K.U , et kannatanu K. T. sai tegelikkuses enda jalgratta tagasi ning mingit kahju ta talle ei tekitanud. Ka ei nõustu K.U M.K. R. -X OÜ-le tekitatud kahjusummaga, pidades seda liiga suureks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et puudub alus K.U poolt esitatud apellatsiooni menetlemiseks ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtukolleegium selgitab, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab konkreetsed piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku
10. peatüki
11. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Seejuures osundab kriminaalkolleegium, et edasikaebe korra tingimustele on selgesõnaliselt viidatud ka vaidlustatud kohtuotsuses.
12. Ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud alusele apellatsioonis ei viidata, mistõttu puudub juba sel põhjusel alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks. Sisulisest küljest tuleb tõdeda, et K.U on asunud apellatsioonis toimepandud kuritegude ulatust eitama. See ei saa aga tingida apellatsioonimenetluse läbiviimist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-79-05 väljendatud seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning kas seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (vt osundatud 2 otsuse p 10). Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium viidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus.
13. Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium uuesti toonitanud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27).
14. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul igasugused alused, mis tingiks apellatsioonimenetluse läbiviimise. Ennekõike tuleks ehk kõne alla KrMS
15. peatüki
16. jao sätete rikkumine, mida tuleb aga üheselt eitada. K.U on sõlminud kokkuleppe (tlk 112), milles on kirjas nii tema poolt toimepandud kuritegude kirjeldus kui ka sellega kannatanutele põhjustatud kahju ulatus. Edasiselt on kokkuleppes sedastatud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi suurused ning seejärel märgitud konkreetselt, kui suur summa tuleb ühe või teise kannatanu kasuks K.U-lt välja mõista (tlk 113). Sellele
17. augustil 2013 sõlmitud kokkuleppele on enda kaitsja juuresolekult kirjutanud alla ka K.U (tlk 114). Kokkuleppe sõlmimisest on võtnud osa ka tõlk (samas).
18. See kokkulepe on edasiselt avaldatud
19. augustil 2013 toimunud kohtuistungil, mille käigus on K.U selgesõnaliselt kinnitanud, et ta on kokkuleppega nõus, selle sõlmimine on olnud tema vaba tahe ning ta palub see kinnitada. Ühtlasi avaldab K.U , et ta on nõus ka kannatanute esitatud tsiviilhagidega (tlk 116; s.o K.U on tsiviilhagisid tunnistanud ka TsMS § 440 lg 1 mõttes). Seega puudub igasugune alus väitmaks, et kokkuleppe sõlmimisel või siis selle järgneval kinnitamisel kohtus on rikutud kokkuleppemenetluse sätteid, mistõttu tuleb tõdeda, et K.U on apellatsioonkaebuses asunud lihtsalt eitama enda süüd. Nagu öeldud, ei ole see aga apellatsiooniõigust loovaks aluseks KrMS § 318 lg 4 tähenduses. Seega puudub K.U käesolevas kriminaalasjas apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ning tagastada.
20. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 1, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 3 p-st 4 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium K.U apellatsiooni läbi vaatamata ning tagastab selle apellandile. Paavo Randma Mati Kartau Tiit Lõhmus 3