1-109202 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-9202
(10233000243)Kohtunik Mari-Liis Avikson Kriminaalasi K.S-i süüdistuses KarS § 424 järgi, kiirmenetluses käskmenetluse korras Süüdistatav K.S Elukoht xxx, isikukood XXX, xxx Varasem karistatus: puudub Tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Tunnistada K.S süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 190 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 9500 (üheksa tuhat viissada) krooni. Määrata K.S-ile KarS § 66 lg 1,3 alusel rahalise karistuse summas 9500 krooni tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul 791 (seitsmesaja üheksakümne ühe) krooni kaupa igakuiselt ja viimane makse on 799 (seitsesada üheksakümmend üheksa) krooni alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Pangas, arvelduskontole 221023778606 Swedbankas, arvelduskontole 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal viitenumber 4100065064 Maksekorraldusele märkida selgitus: „K.S, 1-10-9202, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista vastavalt KrMS § 2565 lg 2 K.S-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti, ning määratud kaitsja Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni. 1
(2)1-109202 Väljamõistetud menetluskulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „K.S , 1-10-9202, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Maakohus tuvastas K.S-i süüdistatakse selles, et tema 09.07.2010.a kell 20.25 juhtis joobeseisundis (tema väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus moodustas 1,04 +/-0,10 mg/l) sõiduautot Mersedes Benz 190 reg.mr. 350 TDD, sõites sellega Narvas, Kreenholmi 52 maja juures. Oma tahtlike tegudega pani K.S toime mootorsõiduki joobeseisundis, s.t KarS § 424 ettenähtud kuriteo. juhtimise 14.07.2010.a koostatud süüdistusakti kohaselt taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna ringkonnaprokurör Irina Karo kohtus asja läbivaatamist kiirmenetluses käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada K.S süüdi KarS § 424 alusel ja karistada teda rahalise karistusega 190 miinimumpäevamäära, s.t 9500 krooni (190 * 50 = 9500) suuruses. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata kohtuotsuses rahalise karistuse kandmine osade kaupa ühe aasta jooksul. Lisaks sellele teeb prokuratuur kohtule ettepaneku kohaldada lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. Maakohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et K.S-i süü KarS § 424 järgi on tõendatud väärteomenetluse lõpetamise määrusega, väärteoprotokolli koopiaga, indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja xxx ütlustega, kahtlustatava K.S-i ütlustega, samuti kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254, 256-5 lg 1 p 2, lg 2. Mari-Liis Avikson Kohtunik 2
(2)